Lõputöö teemad ja juhendajad

Haridusteaduste instituudi juhendajate uurimisvaldkonnad

 

NimiUurimisteemad
professor Evelyn Kiive
  • Laste ja täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomaatika ja sekkumised
  • Agressiivne ja impulsiivne käitumine
  • Hariduslike erivajadustega laste toetamine kaasava hariduse kontekstis
professor Äli Leijen
  • Õpetaja professionaalne areng
  • Õpetaja teadmised
  • Õpetaja agentsus (teacher agency)
  • Tähenduslik õpetamine
  • Õpetajate koostöö, õpikogukond
  • Õpetajakoolituse visioon, õppeainete ja praktika sidusus
  • Tuumpraktikad õpetajakoolituses
  • Professionaalse identiteedi kujunemine
  • Refleksiooni käsitused hariduses ja refleksiooniprotsesside toetamine
  • Õpimotivatsioon ja sellega seostuvad tegurid
professor Margus Pedaste
  • Digiseadmete, -keskkondade ja -sisu kasutamise efekt õpitulemustele vastavalt DigiEfekti projektile (vt https://digiefekt.ut.ee)
  • Digipädevuse hindamisvahendite arendamine
  • Loodusteadusliku pädevuse hindamisvahendite arendamine
professor Krista Uibu
  • I-II kooliastme õpilaste suhtluspädevuse hindamine ja hindamisvahendite arendamine
  • Mitmekeelne ja mitmekultuuriline haridus lasteaias ja I-II kooliastmes
  • Eesti keel teise keelena nooremas koolieas
  • Õppevara arendamine lasteaias ja I-II kooliastmes
  • Pedagoogilised sekkumised lasteaias ja koolis
kaasprofessor Mari Karm
  • Ülikoolis õppimine ja õpetamine
  • Täiskasvanute õppimine ja õpetamine
  • Õppemeetodite rakendamine (tegevusuuring)
kaasprofessor Kristi Kõiv
  • Koolikiusamine ja teised sotsiaalpsühholoogilised probleemid koolis ja klassis
  • Laste, noorukite, täiskasvanute antisotsiaalne käitumine
  • Sekkumine ja ennetus õpilaste sotsiaalpedagoogiliste probleemide korral
  • Täpsem teema kokkuleppel üliõpilastega
kaasprofessor Marika Padrik
  • Kakskeelsus ja keelepuue: muukeelsete laste keelelise arengu hindamine, keelepuude tuvastamine
  • Eesti keele omandamine ja õpetamine teise keelena HEV õppijatel: keeleteadliku õpetamise põhimõtete rakendamine
  • Dialoogiline lugemine kui lapse keelelise arengu toetamise meetod
kaasprofessor Katrin Saks
  • Õpioskused ja õpistrateegiad
  • Keeleõpe ja keeleõppestrateegiad
  • Eneseregulatsioon, enesereguleeritud õppimine
  • Õpetajate arusaam ja teadmised õppija eneseregulatsioonist
  • Autonoomne õppija
  • Eesmärgistamise mõju õpiprotsessile ja tulemustele
  • Enesehindamine
  • Õpetajate kutsekindlus

kaasprofessor Merle Taimalu

 

 

  • Motivatsioon, õpimotivatsioon
  • Laste annete arengu toetamine, andekad/võimekad lapsed; õpetajate/üliõpilaste hoiakud, motivatsioon ja enesetõhusus nende toetamisel
  • Enesetõhusus (õpetajad, õpilased, lapsevanemad), seostame mõne konkreetse valdkonnaga
  • VEPA Käitumisoskuste Mänguga seotud teemad (nii koolis kui lasteaias)
  • Õpetajate/üliõpilaste professionaalsed teadmised (aine, pedagoogika, tehnoloogia) TPACK raamistiku alusel
  • Õpetajate koostöö (nt erineva õpetajate süsteemiga lasteaedades)
  • Soostereotüübid ja sooteadlik pedagoogika
  • Väärtuskasvatus
kaasprofessor Leo Aleksander Siiman
  • Digitaalsete 3D-õppematerjalide mõju õppimisele ja ruumilise mõtlemise arengule
  • Õpilaste uurimuslike oskuste arendamine loodusõpetuse tunnis
  • Veebipõhiste uurimusliku õppe tegevuste väljaarendamine ja katsetamine
  • Digitaalne mäng õppetöös
  • Õpilaste koostööoskuste arendamine

kaasprofessor Emanuele Bardone

(juhendamine ja töö kirjutamine inglise keeles)

  • Responsible Research in the academia (i.e. emergence of responsibility and autonomy in doctoral students, issues in project-based academia, responsibility and scientific inquiry,...)
  • Responsible Innovation in Education (i.e., the impact of mobile devices in school, collaborative approaches to educational technology design, ethical frameworks for educational technology)
  • Philosophical issues in Education (i.e., the nature of educational science/research, the relevance of existentialism for education, the nature of emancipatory education, ...)
  • Science education and philosophy of science (i.e., Inquiry-based learning and scientific inquiry, images of scientific inquiry in education,..)
kaasprofessor Liina Lepp
  • Õppe kavandamine (teema piiritlemine koostöös üliõpilasega)
  • Õpetajate õpetamistegevused koolis (teema piiritlemine koostöös üliõpilasega)
  • Valikud õppeprotsessis (õpilase vaade)
  • Valikute andmine õppeprotsessis (õpetaja vaade)
kaasprofessor Rain Mikser
  • Haridusteooria
  • Haridusfilosoofia
  • Pedagoogika arengulugu (eeskätt rahvusvaheline mõõde)
  • Õppekavateooria, õppekavapoliitika, õppekava-arendus
  • Sotsiaalpedagoogika teooria
Tea Ausin
  • Laste ja noorukite sotsiaalsed, emotsionaalsed ja käitumisraskused (mida teha raskuste ennetamiseks; kuidas sekkuda; kuidas sotsiaalseid oskusi õpetada?)
Ave Avalo
  • Erinevate kunstitehnikate kasutamine visuaalsel eneseväljendamisel
  • Kunstiõpetuse tõlgendamine, iseärasused ja võimalused
Piret Einpaul
  • Õpetaja heaolu (teema piiritlemine koostöös üliõpilasega)
  • Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused (teema piiritlemine koostöös üliõpilasega)
Diana Eller
  • Kutseõppe ja töökohapõhise õppe praktikakorraldus
  • Õppekavaarendus kutseõppes
  • Õppe kavandamine kutseõppes
  • Digipedagoogika rakendamine kutseõppes
  • Rahvusvaheline koostöö kutseõppes
  • Õppijat toetav mentorlus kutseõppes
Külli Hiiemäe-Metsar
  • Ettevõtluspädevuse alapädevuste arendamine ja lõimimine I ja II kooliastmes
Pihel Hunt
  • Õpetaja professionaalne areng
  • Tagasiside
  • Õpetaja meedias
Pille Häidkind
  • Koolieelne eripedagoogika: kuni 7-aastaste erivajadustega laste arengutaseme hindamine ja õpetamine
  • Kaasav haridus lasteaias: eripedagoogi ja õpetaja rollid, meeskonnatöö
  • Eripedagoogi kutse: üliõpilaste ettevalmistus ja vilistlaste vajadused, õppekavad
Kaire Jõgi
  • Loodusteemade õpetamine koolieelses eas
  • Tervis ja heaolu koolieelses lasteasutuses
  • Keskkonnateadlikkuse (sh kliimateadlikkuse) kujundamine lasteaias ja koolis

Teema täpsustatakse koostöös üliõpilasega.

Maria Jürimäe
  • Kirjaoskuse areng ja seda toetav õppekeskkond
  • Digivahendite (nt Jutupliiats) roll kirjaoskuse arengu toetamisel
  • Kirjaoskuse arengu hindamine ja tagasisidestamine
  • Õpetajate professionaalne areng õpiringides
Karmen Kalk 
  • Refleksioon õpetajatöös
  • Digivahendite kasutamine õppetöös
Aigi Kikkas
  • Õpilaste teadmised ja arusaamad loodusteaduslikest protsessidest/nähtustest
  • Loodusteemade käsitlemine koolis/koolieelses lasteasutuses
  • Keskkonnateadlikkuse (sh kliimateadlikkuse) kujundamine koolis ja lasteaias
Tiina Kivirand
  • Kaasav haridus, selle erinevate aspektide rakendamine Eesti koolides
Triin Kivirähk-Koor
  • Eripedagoogika koolis ja lasteaias, õpiraskused matemaatikas: millised raskused esinevad, miks raskused tekivad, kuidas raskusi uurida, kuidas õppijaid aidata? (meetodid, õppevahendid)
Tiia Krass
  • Lastekirjanduse kasutamine õppetöös/õpitegevustes
  • Ilukirjanduse kasutamine I ja II kooliastme võõrkeeleõppes
  • Lugemisoskuse ja grammatilise pädevuse arendamine võõrkeeleõppes
Kristina Kutsar
  • Autismispektri häirega lapse toimetulek õppeasutuses
  • Autismispektri häirega lapse õpetamine, arengu toetamine
  • Autismispektri häire ja sotsiaalsed oskused
  • Jutustamisoskuse kujundamine programmi Story Champs toel
  • Koostöine õpetamine eripedagoogi ja teiste spetsialistide vahel
Kerli Kõiv
  • Enesejuhitud õppimine
  • Koolist väljalangemise ennetus ja õppimisse tagasipöördumise tugi
  • Mitteformaalõppe rakendamine ja arendamine 
  • Valdkondadevaheline koostöö õppija toetamisel

Lagle Lehes

 

  • Häälehäirete hindamine ja teraapia (häälehäired lastel; häälehäired professionaalsetel häälekasutajatel)
  • Neelamishäirete hindamine ja teraapia (neelamishäired neuroloogilistel patsientidel; neelamishäired lastel)
  • Huule-suulaelõhega sündinud laste kõnepuuete hindamine ja teraapia
Heily Leola
  • Lõimitud õppetegevuste koostamine lasteaiale (täpsemad valdkonnad täpsustame ühiselt)
  • Õppevara lasteaias ja esimeses kooliastmes (täpsema fookuse täpsustame ühiselt)
  • Mäng koolieelses eas
Karin Naruskov
  • Küberkiusamine: küberkiusamise liigid ja vahendid
  • Õpilaste/õpetajate arusaam küberkiusamisest
  • Küberkiusamiseks kasutatavad keskkonnad jne
Pille Nelis
  • Kaasav haridus koolieelse lasteasutuse kontestis
Mari Niitra
  • Lastekirjandus - teemafookus omal valikul
  • Lastekirjandus ja lapse kognitiivne areng
Kaja Pastarus
  • Õppijate oskuste uurimine; õpetamine; õppevara: kerge intellektipuudega (lihtsustatud õppe) õppijad – erinevad ained; õpiraskustega õppijad – eesti keele teemad
  • Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) oskused tuge vajavatel õppijatel – uurimine, õpetamine
Leesi Peedumäe
  • Matemaatika õpetamine koolieelses eas
Kristi Pikk
  • Õpilaste agentsus
  • Õpetajate hoiakud ja õpetamistegevused matemaatika kontekstis
Doris Kristina Raave
  • Digitehnoloogia kasutamine õppetöös
Meeli Rannastu-Avalos
  • Uurimuslik õpe
  • Koostöine õpe
  • Haja-, paind-, hübriid- ja distantsõpe
  • Nutikad tehnoloogiad
  • Digitehnoloogia kasutamine
Liana Roos
  • Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) üld-, kutse- ja kõrghariduses
  • Kutse- ja täiskasvanuharidus (täpsem teema valik koostöös üliõpilasega)
Kristel Ruutmets
  • Inglise keele õpetamine I ja II kooliastmes (täpsem teema valik üliõpilasega koostöös; nt sõnavara või keele osaoskuste õppimine ja õpetamine)
Evi Saluveer
  • Kultuuriteemade käsitlemine I ja II (III) kooliastme inglise keele tunnis ning selle integreerimine keeleõppega
  • Lõimitud aine- ja keeleõpe
  • Kriitilise mõtlemise arendamine II-III kooliastme inglise keele tunnis
  • Autentse materjali kasutamine võõrkeeleõppes
Esta Sikkal
  • Muukeelne laps lasteaias / muukeelne õpilane koolis (täpsem teema valik koostöös üliõpilasega
  • Eesti keele kui teise keele õpetamise või keelelise toetamise praktikad
Gerli Silm
  • Testi täitmise motivatsioon
  • Psühholoogilise heaoluga seotud teemad (stress, läbipõlemine, motivatsioon jm)
Maarja Sõrmus
  • Klassiõpetajate matemaatika ärevus (koos kaasjuhendajaga juhendatav teema)
  • Storigami I ja/või II kooliastmes (koos kaasjuhendajaga juhendatav teema)
  • Matemaatika õppimise motivatsioon
  • Matemaatikapädevus
  • Matemaatiline probleemilahendamine
  • Arvutiprogrammide ja mängude kasutamine matemaatikatunnis

Eija Sõukand

 

  • Intellektipuudega õpilaste õpetamise meetodid
  • Erivajadustega väikelaps ja tema arendamise võimalused
  • Eripedagoogi töö rehabilitatsioonis
Egle Säre
  • Mõtlemisoksuste arendamine arutelu kaudu
  • Arutelu meetod koolis
  • Õpetaja pädevused arutelu juhtimisel
  • Küsimused õppeprotsessis
Karmen Trasberg
  • Võrdõiguslikkust väärtustav vaatepunkt - LGBT temaatika hariduses
  • Eesti haridusmõtte kujunemine
  • Mobiilsusaken õppekavades ja hariduse rahvusvahelistumine
  • Õpetajate/õppijate õpirände kogemused
  • Ajarännaku meetod ainete lõimimisel koolis
  • Waldorfi pedagoogika seminari kujunemislugu Eestis (teema sobib paaristööks magistrantidele)
Irja Vaas
  • Kunstivaldkonna didaktika rakendamine lasteaias
  • Nüüdisaegsed ainedidaktika käsitlused sh õppematerjalid, õppevormid, tehnoloogiad
Merje Viigand
  • Düsartriaga täiskasvanute kõne arusaadavuse hindamine
  • Afaasia – keeleliste oskuste hindamine
  • Afaasiaga isiku kommunikatsioon lähedasega – hindamine ja teraapia
Ilona Võik
  • Tekstiloome esimeses kooliastmes
  • Sõnavaratöö lasteaias
  • Sõnavaratöö esimeses kooliastmes 
  • Lasteaiaõpetajate hinnangud eesti keele kursuste sisule
Anna Maria Ülviste
  • Lapse ja vanema suhtluskoostöö (täpsemalt jagatud tähelepanu) hindamine (andmete kogumine toimub Tartus)

Pirjo Mõttus

(juhendamine nii eesti kui ka inglise keeles)

  • Tinkerdamine (haridus)tehnoloogiaga
  • Tehnoloogia kasutamine virtuaalses klassiruumis
  • Praktikakogukonnad
  • Inglise keel teise keelena (mh kõne- ja kirjakeel, kogukonnapõhine õppimine, täiskasvanuharidus)
Liisi Pajula
  • Kestlikkuse (ehk jätkusuutlikkuse) haridus
  • Tulevikumõtlemine
  • Kriitiline pedagoogika
  • Haridusfilosoofia

(kõigi teemade puhul tuleb kasuks hea inglise keele oskus)

 

mees loeb dokumenti

Uuest õppeaastast muutuvad tasuta õppimise tingimused

HI raamatukogu

DIGIEFEKTI SÕNUMID ⟩ Kestliku arengu toetamiseks tuleb ka andmeid ja tööriistu taaskasutada