Autor:
Oziel Gómez

Õpingud ja praktika välismaal

Alates õppeaastast 2020/21 on kõigis haridusteaduste instituudi eestikeelsetes õppekavades välisõpingute moodul, mis võimaldab õppida ja läbida praktika vahetusüliõpilasena välismaal. Välisõpingute moodul aitab üliõpilasel mõista, millise osa õppekavast ta välismaal õppides läbitud saab, et ta oskaks juba õpingute alguses välisõpingute võimalusega arvestada.

Image
Kollaaž sügisestes värvides mägedest ja linnast.

Mis on välisõpingute eesmärk?

Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud ja õppekava ÕIS-st vaadates on näha, millise osa õppekavast välismaal õppides tehtud saab. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse välisõpingute mooduliks. Välisõpingute maht semestris on vähemalt 15 EAP-d, mis on üksiti ka välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamise eelduseks. Lühemaks ajaks õppima minnes või praktikat läbides on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem.

 

Kuidas planeerida õpinguid Tartu Ülikoolis, kui soovin välismaale õppima minna?

Soovitame planeerimise algetapis konsulteerida õppekorraldusspetsialistiga, et oskaks arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril. See võimaldab panna kokku sobiva õppeplaani nii välisõpingute ajaks kui ka sellele järgnevaks õpinguperioodiks.

Üliõpilasi nõustab välisõpingutega seoses üliõpilaste õpirände eest vastutav õpirände spetsialist Annika Konsap (annika.konsap@ut.ee). 

 

Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg Tartu Ülikoolis pikeneb?

Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinimummahus õppeaineid ja välisõpingutele eelneval semestril/semestritel on õppekava läbitud vähem kui 75% semestri õppemahust. Üldjoontes sõltub see õppekava läbimisest TÜ-s ja välisõpingute mahust.

 

Kuidas rahastada oma välisõpinguid või -praktikat?

Toetust on võimalik taotleda ka teiste stipendiumiprogrammide kaudu. Loe lähemalt!

TÜ vahetusüliõpilasele on partnerülikoolis tagatud tasuta õpe (st õppemaksu ei küsita). Paljudel juhtudel pakutakse ka tasuta majutust ülikooli ühiselamus ning igakuist stipendiumi või tasuta toitlustamist.

Uued kogemused Hispaania päikese ja palmide all

Kindlasti mine! Lõppkokkuvõttes ei ole sul midagi kaotada. See annab nii palju juurde ning arendab sind igas valdkonnas, mida ükski tavasemester koduülikoolis teha ei suuda.

Gerda Kallas, Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava üliõpilane, Universidad de Málaga, 2019/2020

Erasmus+ Euroopa-sisene õpiränne

Erasmus+ üleilmne õpiränne

Suvekoolid ja põimitud õpiränne (BIP)

Milline osa minu õppekavast on soovitatav läbida välismaal?

Väliskõrgkoolis tuleb valida vähemalt 15 EAP väärtuses õppeaineid. Välismaal kogutud ainepunktide võrra on nende moodulite maht Tartu Ülikoolis väiksem. Väliskõrgkoolis läbitavad õppeained tuleb üliõpilasel eelnevalt kooskõlastada oma õppekava õppekorraldusspetsialistiga.

Erandid:

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid alusmoodulist (õpetajakoolituse kutseõpingute alusmoodul, õppekavaspetsiifiline alusmoodul), eripedagoogika kohustuslikust suunamoodulist (ainult meditsiinivaldkonna õppeained), valikulisest erialamoodulist (ainult vaatluspraktika õppeaine) ja valikainete moodulist. Lisaks sobivad üle kandmiseks üliõpilasele meelepärased vabaaineid.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud bakalaureusetöö või bakalaureuseeksami moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud uurimistöö moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud bakalaureusetöö või bakalaureuseeksami moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud bakalaureusetöö moodulist. Soovituslik on kombineerida erialaõpingute moodulit (9 EAP) õppeainega "Kutseõpetaja põhipraktika II" (6 EAP) või võõrkeele valikmooduliga (6 EAP).

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud bakalaureusetöö moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud magistritöö või magistrieksami moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud magistritöö moodulist, kuid soovituslik on läbida õppeaineid valikainete moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud ainealaste õpingute ja magistritöö moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud magistritöö moodulist.

Väliskõrgkoolis võib sooritada õppeaineid kõigist, välja arvatud lõpueksami moodulist.

Milline semester on parim aeg välisõpingute jaoks minu õppekava raames?

Välismaale kandideerimise planeerimist soovitame alustada juba esimese õppeaasta sügissemestril. Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava kolmas kuni viies semester. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Välismaale kandideerimise planeerimist soovitame alustada juba esimese õppeaasta sügissemestril. Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava kolmas kuni viies semester. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Välismaale kandideerimise planeerimist soovitame alustada juba esimese õppeaasta kevadsemestril. Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava kolmas ja neljas semester. Võimalus välisõpinguteks on ka viiendal kuni üheksandal semestril, kuid ka siis alusta planeerimist võimalikult varakult.

Välismaale kandideerimise planeerimist soovitame alustada juba esimese õppeaasta sügissemestril. Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava kolmas kuni viies semester. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Ideaalne aeg välisõpinguteks on kolmanda aasta sügissemester, sest paralleelselt erialaainete, kutseõpetaja põhipraktika ja/või võõrkeelega saad sel perioodil keskenduda bakalaurusetööle, mille kirjutamist toetab samal ajal toimuv veebikursus. Samuti on oluline see, et Sa oleksid enne välismaale siirdumist õppinud aineid "Võrdlev hariduskorraldus" ning "Multikultuuriline haridus", mis toetavad kohanemist teises õpi- ja töökultuuris. Õppimine välismaal ei pikenda Sinu nominaalset õppeaega Tartu ülikoolis.

Mõistlik on plaanida välisõpinguid teisele aastale ja sõltuvalt üliõpilase eriala valikust ja valitud väliskõrgkoolist, võib see toimuda sügis- või kevadsemestril.

Õppekava teine või kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima kas esimesel või teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Õppekava teine või kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima kas esimesel või teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava kolmas semester. Samas võib sellel õppekaval välisõpingutele suundumine olla raskendatud, kuna õppekaval õppimise tingimuseks on õpingute ajal haridusasutuses töötamine. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Õppekava teine või kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima kas esimesel või teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Õppekava teine või kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima kas esimesel või teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Erasmus+ programmi välispraktika

Äsjalõpetanu praktika

Välispraktikale õpetajana – see on tõesti võimalik

Tunnen, et kogemus rahvusvahelises keskkonnas, võõras riigis ja uue süsteemi keskel andis mulle palju julgust ning täiendas tohutult minu meetodite pagasit.

Kelly Kaukes, klassiõpetaja õppekava üliõpilane, University of Ostrava, 2019/20

Välisõpingute kogemuslood haridusteaduste instituudis

TÜ õpirände Facebook

TÜ rahvusvahelise õpirände keskuse koduleht

TÜ õpirände Instagram

Rahvusvaheline haridustehnoloogia konverents "International Conference of Innovative Technologies and Learning“ (ICITL 2024)

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis toimub 14.–16. augustil rahvusvaheline konverents „International Conference of Innovative Technologies and Learning“ (ICITL 2024).