Äli Leijen lõpetajatele: "Kes mõistavad, need õpetavad"

18. juunil Tartu Ülikooli aulas toimunud haridusteaduste instituudi lõpuaktusel nimetas haridusteaduste instituudi juhataja professor Äli Leijen oma kõnes lõpetajatele õpetamist oma teadmiste väljendamise kõrgeimaks vormiks:

Head lõpetajad, head külalised, hea ülikoolipere.

Kas tuleb tuttav ette? „Kes oskab, see teeb. Kes ei oska, see õpetab“. See kirjandusliku säraga elutarkus kuulub iiri päritolu inglise näitekirjanikule, Nobeli kirjandusauhinna laureaadile George Bernard Shawle. Täpsemalt võib selle leida tema näidendist "Inimene ja üliinimene", mis ilmus 1903.

See mõttetera on väga kuulus, levinud erinevate sihtrühmade hulgas, huvitaval kombel ka õpetajate endi hulgas.  Kuid millele selline vaade õpetamisest rajaneb? Kui kaua me õpetamisest sellisel viisil mõelnud oleme ning kas Shaw väljapakutu sobib ka sisuliselt avama õpetaja tegelikku rolli ning tema teadmiste ja oskuste ulatust? Nendele küsimustele vastab elegantselt Lee Shulman oma kuulsas artiklis „Need, kes saavad aru“, mida on tänaseks viidatud enam kui 22 000 korda ja mis kuulub vaieldamatult haridusvaldkonna baastekstide hulka.

Shulman juhatab meid Antiik-Kreekasse. Ta tsiteerib Aristotelest, kes märkis järgmist: see, mis eristab teadmistega inimest ignorantsest inimesest, on tema võime õpetada. Õpetamine on oma teadmiste ja oskuste ülevaim väljendamise vorm. Aristotelese arutlus on erinevatele ühiskondlikele kordadele vastu pidanud juba peaaegu 2500 aastat ning on oma tuumakuselt Shaw poolt pakutust ülekaalukalt parem.

Nimetused, mida me tänaseni ülikoolikraadidele anname, ja rituaalid, mis nendega kaasnevad, ilmestavad põhimõttelisi seoseid teadmiste ja õpetamise vahel. Kõrgemad kraadid, mida ülikoolis antakse, on magistri- ja doktorikraad. Neil mõistetel on sama taust. Nii magister kui doktor tähendavad sisuliselt „õpetajat“. Seega on Euroopas juba peaaegu 1000 aastat kestnud ülikooliharidus võimaldanud selle saajat algusest peale ja katkematult nimetada õpetajaks.
Magistri- ja doktorikraadi kaitsmise juurde kuulub ajalooliselt suuline eksamineerimine. Doktorikraadi suulise eksami põhistruktuur on jäänud samaks. Eksami eesmärk on näidata, et kandidaat omab kõrgeimat ainealast pädevust selles valdkonnas, milles ta kraadi taotleb. Aga kuidas sellist sügavat ainealast mõistmist ajalooliselt väljendati? Ikka õpetamise kaudu.

Seega on viimane aeg seda väga levinud, kuid sisult täiesti väära kõnekujundit parandada: „Kes oskavad, need teevad. Kes mõistavad, need õpetavad.“

Head lõpetajad, te tõendasite erinevatel õppekavadel õppides ja lõputöid kirjutades detailides erinevaid oskusi ja teadmisi. Toon ainult mõned näited tänavustest lõputöödest: lugemismotivatsioon ja seda mõjutavad aspektid koolieelses eas, putukate teema käsitlemine koolieelsetes lasteasutustes, õuesõppe rakendamine talvel, virtuaalreaalse õpikeskkonna mõju õpitulemustele ja õpihoiakutele, pro- ja antisotsiaalse käitumise sagedus ja motiivid, loova mõtlemise komponentide avaldumine eri vanuses põhikooli õpilaste joonistustes, lugemiskoera mõju lugemiskiirusele ning lugemismotivatsioonile, Eestis kasutatavate liiklustestide sisuvaliidsus ja reliaablus, figuurnootide kasutamine põhikooli muusikaõppes, kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktikaõppejõudude arusaamad nüüdisaegsest õpikäsitusest, õpetajate kollektiivset tõhusust mõjutavad tegurid, hoolivuse- ja sõpruseteemaliste vanasõnade mõistmine 6–7-aastastel lastel, Parkinsoni tõvega inimeste hääleteraapiad, vaikuseminutite harjutuste mõju õpiraskustega õpilastele, käitumise tugikava koostamine ning õpetaja ja õpilase omavaheliste heade suhete tekkimist soodustavad ja takistavad tegurid.

Nendest detailsetest erinevustest hoolimata seob teid kõiki see, et mõistate piisavalt hästi oma eriala, uurimisvaldkonda või teatud osa sellest. Paljud teist isegi nii hästi, et saate lõpetamisega õpetaja, kutseõpetaja, eripedagoogi või logopeedi kutse.

Head lõpetajad, palju õnne ülikooli lõpetamise puhul!

Tänavu sai haridusteaduste instituudist 130 lõpetajat bakalaureuse- ja 107 magistridiplomi:

BAKALAUREUSEKRAAD

Eripedagoogika 41
Haridusteadus (reaalained) 3
Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis 16
Koolieelse lasteasutuse õpetaja 49
Kutseõpetaja 18
Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis 3

MAGISTRIKRAAD

Klassiõpetaja 23
Eripedagoogika ja logopeedia 31
Haridusinnovatsioon 12
Hariduskorraldus 3
Haridustehnoloogia 9
Kasvatusteadused 1
Koolieelse lasteasutuse pedagoog 3
Põhikooli mitme aine õpetaja 17
Õpetajaharidus 8

Kokku 21 üliõpilast lõpetas õpingud kiitusega -- cum laude.

Mitme õppekava puhul oli tegu esimese lõpetava lennuga. Haridusinnovatsiooni värsked esimesed magistrid märkisid, et uhke oli olla teerajaja, ning leidsid, et kuigi õpingud sundisid omajagu pingutama, on nüüd lausa kahju lõpetada. 

 

Aktuse fotod ja videosalvestuse leiab UTTV veebist: https://www.uttv.ee/naita?id=28605