Eesti Haridusteaduste Ajakirja värskes erinumbris keskendutakse kirjaoskuste kirevusele

Ilmunud on Eesti Haridusteaduste Ajakirja uus erinumber, mille fookuses on kirjaoskuse eri liigid ja käsitlused.

Kuigi esialgu märkis kirjaoskus inimese võimet lugeda ja kirjutada, on seda mõistet haridusteadustes hakatud kasutama teaduslik-teoreetilise konstruktsioonina, mis puudutab palju muidki valdkondi.

Erinumbri juhatab sisse Jari Lavonen Helsingi Ülikoolist, tutvustades Soome põhikooli õppekava rolli loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel. Loodusteadusliku kirjaoskuse arendamist uurivad oma artiklis ka Regina Soobard, Ana Valdmann, Rain Mikser ja Miia Rannikmäe. Nimelt käsitlevad autorid loodusainete õpetajate valmisolekut kasutada õpilaste karjääriteadlikkust edendavaid stsenaariume loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisel.

Teisalt tuleb juttu traditsioonilisest kirjaoskusest. Helin Puksandi ja Krista Uibu artikkel uurib funktsionaalse lugemisoskuse erinevusi noormeeste ja neidude vahel, tuginedes 2018. aasta PISA uuringu tulemustele.

Erinumbri neljandas artiklis käsitlevad Marje Johanson, Margus Pedaste, Merlin Pastak, Karin Täht, Maarja Sõrmus ja Hannes Jukk matemaatilist kirjaoskust ehk matemaatikapädevust. Antakse ülevaade matemaatikapädevuse käsitustest Eestis ja rahvusvaheliselt ning tutvustatakse matemaatikapädevuse hindamise raamistikku rahvusvahelistes võrdlusuuringutes.

Võrdlemisi uudsete kirjaoskuse valdkondadena keskendutakse mitmes artiklis finantskirjaoskusele ja ettevõtluskirjaoskusele. Näiteks uurivad Kati Voomets, Leonore Riitsalu ja Andra Siibak intervjuude põhjal, kuidas arendada sotsiaalmeedia abil finantskirjaoskust ehk rahvakeeli rahatarkust. Olav Aarna, Leonore Riitsalu ja Urve Venesaare artikkel on seevastu kontseptuaalne, kuivõrd autorid püüavad luua finantspädevuse kui elukestva õppe võtmepädevuste raamistikku.

Ettevõtluskirjaoskust käsitlevad Külli Hiiemäe-Metsar, Mervi Raudsaar ja Krista Uibu, selgitades, kuidas liigituvad ülesanded, millega arendatakse Eesti gümnaasiumiõpilaste ettevõtluspädevuse alapädevusi, nagu motivatsioon, riskijulgus ja loovus.

Ühtlasi puudutakse seekordses erinumbris valdkondadeüleseid kirjaoskusi: digipädevust, kehalist ja uurimistööalast kirjaoskust. Margus Pedaste, Veronika Kalmuse ja Katariina Vainoneni artikkel uurib põhikooliõpilaste digipädevuse dimensioone ning selgitab, milliste ülesannetega saab põhikooliõpilaste digipädevust hinnata. Maret Pihu, Henri Tilga ja Merike Kull annavad aga ülevaate kehalise kirjaoskuse olemusest ja komponentidest, tuginedes rahvusvahelistele teadusuuringutele.

Uurimistööalasest kirjaoskusest tuleb juttu Liina Malva ja Äli Leijeni artiklis, kus autorid uurivad, millised on Eesti õpetajate ning õpetajakoolituse eriala õppejõudude ja üliõpilaste uurimistööalased teadmised. Samuti selgitatakse, kuidas õpetajad kasutavad uurimistööalast kirjaoskust õpetajatöös.

Erinumbri lõpus tutvustavad Larissa Jõgi ja Rain Mikser 2021. aasta alguses ilmunud raamatut „Andragoogika. Raamat täiskasvanu õppimisest ja õpetamisest“.

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse professor Miia Rannikmäe ja algõpetuse professor Krista Uibu ning Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi vanemteadur Rain Mikser. Järgmine EHA vabanumber ilmub 2022. aasta maikuus.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri (ETIS-e klassifikatsioon 1.2), mida annavad koostöös välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakiri ilmub Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems. Ajakirja veebiväljaande ja info kaastöölistele leiab aadressilt eha.ut.ee.

Lisateave:
Miia Rannikmäe, Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse professor, miia.rannikmae@ut.ee
Krista Uibu, Tartu Ülikooli algõpetuse professor, krista.uibu@ut.ee
Rain Mikser, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi vanemteadur, rain.mikser@tlu.ee