Peeter Põllu stipendiumi pälvis uuendusmeelne võõrkeeleõpetaja

19. novembril toimunud Peeter Põllu päeval kuulutati tänavune Peeter Põllu nimelise stipendiumi saaja -- Doris Kristina Raave, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna võõrkeeleõpetaja eriala teise kursuse magistrant.

Doris räägib endast nii: "Mina olin omal ajal koolis see õpilane, kes tunnitöödega varem valmis sai. Selle asemel, et mul lasta aknast välja vahtida või mulle lisatööd anda, võeti mind appi assistendiks ning anti ülesandeks individuaalselt töötada klassikaaslastega, kellele lisatugi kasuks tuli. Sealt sain õpetamise pisiku. Ma naudin väga, kui saan seletada, suunata ja aidata avastada. Reaktsioon, millega vastab õpilane, kes on enda jaoks miskit uut avastanud, on minu jaoks hindamatu väärtusega. Õpetajatel on erakordne prioriteet jätta oma jälg nii paljudesse eludesse, millega kaasneb muidugi ka meeletu vastutus. Ma ei unusta ilmselt kunagi neid õpetajad, kes minu elu on suunanud. Nemad on need, kes mind sellesse ametisse on toonud.

Hetkel töötame enim kahe uuenduse kallal. Esiteks võõrkeeleõppe suurema diferentseerimisega, sest uurimustest selgub aina enam, et keeleõpe on kumulatiivne protsess, milles mängivad muuhulgas rolli kõik õpilase varem õpitud keeled. Näiteks ei töötle itaalia keelt samamoodi õpilane, kellel on võõrkeelena varem omandatud hispaania keel, ja see, kellel seda pole. Ülekanne on paratamatu, küsimus on selles, kas see ülekanne on positiivne või negatiivne. Positiivset ülekannet võib toetada suurem metalingivstiline teadlikkus, mida õpilases on võimalik tõsta, kui arvestada keeleõppes tema varasemat keelepagasit ja sellele õpilase tähelepanu viia. Õpilastele sellises mahus individuaalselt lähenemine võib käia ühele õpetajale üle jõu, kuid virtuaalne abiline, mille algoritmi on sisse söödetud info nii sihtkeele sisemistest raskustest kui ka võimalikust keelemõjutustest, võiks olla õppijale individuaalseks, alati kättesaadavaks tagasisidestajaks ning toetajaks. Lisaks töötame 360 kraadi videode ning kaardistuse abil keelekeskkonna toomisega klassiruumi: kujuta ette, et astud klassi, aga näib, nagu satuksis hoopis lennujaama! Seda muidugi murega, et kohver on kaduma läinud. Projitseeritavate virtuaalagentidega sihtkeeles suheldes tuleb asi ära lahendada.  Kuna jätkame ka praegu õpetamist nii hübriidõppes kui ka distantsilt, soovime aina paremaks teha tööd ka virtuaal- ning liitreaalsusega, et tunnid oleksid võimalikult interaktiivsed ning elulähedased."

Peeter Põllu stipendiumile suurusega 1920 eurot saavad kandideerida kõigi Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide õpetajakoolituse üliõpilased; arvestatakse taotleja õppetulemusi, teadusliku uurimistöö tulemuslikkust ja osalemist pedagoogika arendustegevuses. Stipendium taasasutati 2008. aastal, jätkamaks traditsiooni, mis sündis 1931. aastal, kui loodi toetusrahafond Peeter Põllu mälestuse jäädvustamiseks ja pedagoogika populariseerimiseks.

Peeter Põld (1878−1930) oli väljapaistev Eesti haridustegelane ja pedagoogikateadlane, Eesti Vabariigi esimene haridusminister ning kauaaegne Tartu Ülikooli pedagoogikaprofessor.