Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber keskendub varajasele teise keele õppele ja keeleoskuse arendamisele

1. novembril ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uus erinumber, mille keskmes on teise keele õpe ning keeleoskuse arendamine lasteaias ja koolis.

Mitmekeelsus on tänapäeval norm ning teise keele omandamine sama loomulik protsess kui esimese keele õppimine. Avaartiklis tutvustab kauaaegne keeleomandamise maailmaorganisatsiooni esimees, Erfurti Ülikooli emeriitprofessor Annick De Houwer, kui oluline on koolieelses lasteasutuses saavutada harmooniline mitmekeelsus.

Järgmistes artiklites võetakse vaatluse alla 2024. aastal alanud eestikeelsele õppele üleminek Eesti koolieelsetes lasteasutustes. Natalja Gusjuk, Maire Tuul ja Tiia Õun uurisid vene ja eesti-vene lasteasutuste juhtide, õpetajate ning lapsevanemate ootusi, väljakutseid ja muresid eestikeelsele õppele ülemineku teemal. Anne-Mai Meesak ja Krista Uibu tutvustavad Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituutide koostööprojektis loodud 101 keeleõppemängu loomisprotsessi ning lasteaiaõpetajate hinnanguid mängudele. Keeleõppe mängustamise võimalusi uurisid Mare Kitsnik ja Lili Kängsepp-Puun artiklis „Laste ja noorte eesti keele kui teise keele rääkimisoskuse arendamine mängustatud aktiivõppe abil“. Anna Maria Ülviste, Kristiine Suurorg, Roman Balõtšev, Marika Padrik ja Triin Peek hindasid küsimustiku „Focus on the Outcomes of Communication Under Six“ (FOCUS) sobivust eesti laste suhtlusoskuse mahajäämuse hindamiseks erinevates suhtlusolukordades.

Kolmes järgmises artiklis käsitletakse keeleoskuse arendamist põhikoolis ja gümnaasiumis. Piret Baird, Reili Argus ja Kristiina Bernhardt tutvustavad 7–9-aastaste laste grammatiliste kategooriate ja fraasitüüpide testi tulemusi koolide keeleõppemudelite lõikes. Artiklis „Miks võiks esimene võõrkeel Eestis olla soome ja Soomes eesti keel?“ käsitleb Helsingi Ülikooli lektor Annekatrin Kaivapalu Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste ning Soome gümnaasiumiõpilaste soome ja eesti keele õppimise kogemusi. Mare Kitsnik ja Victoria Toome vaatlevad artiklis „Filmipõhine kommunikatiivne eesti keele kui teise keele õpe: põhikooliõpilaste huvi, aktiivse osaluse ja arengu toetamine“ õpilaste ja õpetaja hinnanguid sekkumisuuringus rakendatud aktiivõppemeetodite kogule, milles oli suur rõhk vabal rääkimisel.

Varase teise keele õppe erinumbri lõpetab Iisraeli Oranimi Hariduskolledži professori Mila Schwartzi 2024. aastal ilmunud raamatu „Ecological perspectives in early language education: Parent, teacher, peer and child agency in interaction“ tutvustus. Raamat põhineb keeleökoloogial, inimökoloogia teoorial ja tegevussubjektsuse käsitlusel keeleõppes ning rõhutab varajast keeleõpet ja haridust mõjutavate ökoloogiliste tegurite vastastikust seotust.

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli algõpetuse professor Krista Uibu, Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus ja Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena kaasprofessor Mare Kitsnik. Järgmine erinumber ilmub 2026. aasta maikuus ning selle teema on rahvusvaheline koostöö Eesti haridusteadustes.

Ajakiri ilmub Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems. Ajakirja veebiväljaande ja info kaastöölistele leiab aadressilt eha.ut.ee.