Haridusprofessorid kutsuvad arutlema, milline peaks olema Eesti hariduse tulevikusuund

Tartu Ülikooli uurimisrühm on loonud uudse Eesti üld- ja kutsehariduse üldpädevuste kontseptsiooni, mis lähtub kiiresti muutuva maailma väljakutsetest ning seab fookusesse nii inimese arengu, ühiskondliku vastutuse kui ka keskkonna hoidmise. Kontseptsioon loodi koostöös teadlaste, õpetajate, õpilaste, haridusjuhtide ja teiste haridusvaldkonna partneritega.

Uue visiooni keskmes on inimese õpihuvi, teadmiste ja oskuste areng ning võime panustada teiste heaolusse ja ühiskonna arengusse. Kontseptsioonis tõstetakse esile agentsust ehk tegevusvõimekust ning sõnastatakse kümme olulist üldpädevust, sealhulgas keele- ja suhtluspädevus ning kriitilise mõtlemise pädevus.

Ühistöö tulemusel jõuti seitsme väärtuse sõnastamiseni, millele Eesti haridus peaks toetuma: heaolu, hoolivus, elukestev õppimine ja eneseteostus, koostöisus, demokraatia, kultuuriline ja keeleline järjepidevus ning elujõulisus ja kestlikkus.

Valminud kontseptsioon on nüüd avatud laiemaks aruteluks ning selle tulemusi soovitakse kasutada tulevaste õppekavade arendamisel. Tutvu Eesti üld- ja kutsehariduse üldpädevuste kontseptsiooni ning selle juurde kuuluva seletuskirjaga:

Eesti üld- ja kutsehariduse üldpädevuste kontseptsioon

Eesti üld- ja kutsehariduse üldpädevuste kontseptsiooni seletuskiri

Kontseptsiooni juhtautorid on Margus Pedaste, Äli Leijen ja Rain Mikser. Juhtautorid koos arendusmeeskonnaga Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudist tänavad kõiki koosloomes, tagasisidestamisel ja küsitluses panustanuid. Uurimisrühm tugines Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektile „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“.