Logopeed – võtmeisik kõne- ja neelamishäirega patsientide ravimeeskonnas

Kui räägime haiglatest ja tervishoiust, meenub esimesena arst või õde. Vähem teatakse aga, et ravimeeskonda võib kuuluda ka logopeed. Tema roll ei piirdu üksnes “r”-hääliku seadmisega“. Haiglakeskkonnas on tegemist võtmeisikuga, kes aitab taastada mõne haiguse (nt insuldi) järgselt kaotatud kõnevõimet ja neelamisfunktsiooni ning nõustab patsienti ja tema peret igapäevaeluga toimetulekul.

Logopeedi töö kliinikus tähendab igapäevast koostööd arstide, õdede ja teiste spetsialistidega. Põhja-Eesti Regionaalhaigla logopeed Kadri Taim leiab, et koostöö arstidega on aastatega järjest sujuvamaks muutunud: „Arstid ja õed teavad, mida me oskame ja millal meid kaasata. See tähendab, et patsiendi seisundit jälgitakse tervikuna.“

Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog Katrin Sikk kinnitab, et logopeedide töö on kriitilise tähtsusega: „Insuldipatsientide puhul on logopeedi kaasamine üks kvaliteedi indikaatoreid. Neelamishäire varajane hindamine aitab vältida aspiratsioonipneumooniat, mis võib olla eluohtlik.“ Sama haigla anestesioloog Severin Puss rõhutab, et ka intensiivravis on logopeedi panus vältimatu – enne kui patsienti saab hingamisaparaadist võõrutada, tuleb hinnata, kas ta suudab turvaliselt neelata.“

Logopeed ei saa pakkuda kiiret „ravimit“. Teraapia on sageli pikaajaline ja nõuab kannatlikkust. „Patsiendi õpetamine, harjumuste kujundamine ja motiveerimine – see ongi meie töö,“ ütleb Taim. Samas lisab ta, et just see töö annab tohutult palju tagasi: iga taastunud sõna või turvaline lonks vett tähendab patsiendi jaoks elukvaliteedi paranemist.

Töö haiglas eeldab tugevat ettevalmistust. Tartu Ülikool valmistab ette spetsialiste, kes suudavad töötada nii hariduses kui tervishoius. Lagle Lehes, TÜ haridusteaduste instituudi logopeedia lektor, toob välja: „Meie õpe on pidevas arengus, arvestades nii tööturu vajadusi kui rahvusvahelisi suundumusi. Logopeed ei saa valmis magistrikraadi saamisel – see on elukestev areng, kus tähtis roll on ka erialasel täiendõppel.“ „Võiksime unistada kutseaastast, mis toetaks värskeid lõpetajaid haiglasse tööle asumisel,“ lisab Kadri Taim.

Õppejõud Marja-Liisa Mailend rõhutab: „Me ei saa kopeerida Saksamaa või USA süsteeme, kus igal aastal koolitatakse sadu uusi spetsialiste. Meie tugevus on see, et suudame kiiresti reageerida tööturu vajadustele. Oluline on, et lõpetajate arv vastaks meie tegelikele vajadustele ja et iga lõpetaja oleks tugev spetsialist.“ Logopeedia on valdkond, kus iga uus spetsialist saab muuta inimese elu.