Meie inimesed Erasmus+ intensiivprogrammis „Õpetamine globaalseks kodanikuks saamisel Euroopa klassiruumides: väljakutsepõhine lähenemine“

13.–17. aprillil osalesid haridusteaduste instituudi magistrandid Kätlin Johannes ja Hanna Marta Tsäkko ning nooremteadurid Kerstin Vestel ja Mirjam Puumeister Erasmus+ intensiivprogrammis „Õpetamine globaalseks kodanikuks saamisel Euroopa klassiruumides: väljakutsepõhine lähenemine„ („Teaching for global citizenship in european classrooms: a challenge-based approach").

Gröningeni Ülikooli tulid ENLIGHT projekti raames kokku õpetajakoolituse magistrandid ja doktorandid üheksast Euroopa ülikoolist – eesmärk oli töötada haridust puudutavate oluliste väljakutsete kallal mitmekeelsetes ja -kultuurilistes segarühmades.

Doktorandid said ka väärtusliku kogemuse üliõpilaste juhendamisel – nädala jooksul toetati üliõpilasi nende poolt püstitatud globaalse kodanikuharidusega seotud probleemi lahendamisel. Üliõpilaste toetamine toimus väljakutsel põhineval ehk Challenge-based Learning (CBL) meetodil, mis koosneb kolmest etapist, kus üliõpilased:

• identifitseerivad ja vormistavad reaalse nii kohalikku kui ka rahvusvahelist kogukonda puudutava väljakutse;
• uurivad seda probleemi erinevate allikate ja ekspertteadmiste kaudu;
• loovad prototüübi/lahenduse ja esitavad oma soovitused vastavatele sidusrühmadele.

Tegemist on meetodiga, mis toetab hästi nii ainealaste teadmiste omandamist kui ka üldpädevusi nagu meeskonnatöö, probleemi lahendamine ning mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas suhtlemine. Lisaks gruppides väljakutsetega tegelemisele olid külalisloengud ja külastati ka üht vanimat Hollandi kooli – Praediniuse Gümnaasiumi.

Väljakutsetega tegelemine tekitas üksjagu hasarti ja üliõpilased olid väga motiveeritud – nädala lõpus olid neil praktilisi näpunäiteid ja soovitusi nii õpetajatele kui ka poliitikakujundajatele.

Väljakutsed, millega tegeleti:

• Kerstin juhtis rühma, kus uuriti teemat „Õpilaste heaolu toetamine kõrgete akadeemiliste ootustega õpikeskkonnas“ („Supporting students’ well-being in a high-performance academic environment").
• Mirjam juhtis rühma, kus uuriti teemat „Tehnoloogiate kasutamine alustavate õpetajate toetamiseks erivajadustega õpilaste õpetamisel” („Using technologies to support beginning teachers in teaching students with special needs").
• Kätlin osales rühmas, kus mõeldi, kuidas „Arendada materjale õpetajatele globaalse kodanikuhariduse edendamiseks” („Develop tools to engage teachers in global citizenship education").
• Hanna tegi kaasa rühmas, kus tegeleti teemaga „Kuidas toetada häid kodu ja kooli vahelisi koostöösuhteid mitmekeelsetes kogukondades vähemuskeele kontekstis?” („How can we foster supportive family-school relationships in multilingual communities within a minority language context?").