Õpetajaameti rahvusvaheline tippkohtumine (ISTP) toimus sel aastal Tallinnas

ISTP
Autor: ISTP

Õpetajaameti rahvusvaheline tippkohtumine toimub igal aastal alates 2011. aastast ja seda peetakse rahvusvaheliselt mõjukaimaks hariduspoliitika tippkohtumiseks. ISTP kohtumiste ainulaadne formaat toob kokku ministrid, ametiühingute juhid ja praktikud sisukaks vastastikuseks õppimiseks.

Selle aasta ISTP teemaks oli „Käikude vahetamine: õpetajad ja õppijad tuleviku õpikeskkonnas“. Kolmepäevasel tippkohtumisel keskenduti õpetajate muutuvate rollide toetamisele, tehisaru vastutustundlikule kasutamisele ja professionaalse autonoomia säilitamisele kiirete muutuste keskel.

Avatseremoonial pidas kõne Eesti Vabariigi President Alar Karis, rääkides tehisaru tulevikurollist Eesti haridusmaastikul. "Me ei tea veel täpselt, kuidas taltsutada tehisaru nii, et see looks järjepidevalt väärtust – hariduses või muudel aladel," kommenteeris olukorda president Karis. „Kuid on ilmne, tagasiteed enam pole. Tehisaru kujundab meie ühiskondi, meie tööturge ja meie igapäevaelu. Haridus ei saa kõrvale jääda ja loota, et see laine meist möödub."

Oma ettekandes „Eesti hariduse lugu" kirjeldas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Eesti koolides tehisaru rakendamist. „Me ei torma ummisjalu tehnoloogia juurde," sõnas Kallas. „Teisalt tunneme tõepoolest, et tehisaru tõttu on inimesed sattunud evolutsioonilise surve alla: teadmised on küll olulised, kuid kõige olulisemaks kujuneb õpilaste oskus mõelda nii süstemaatilisemalt kui ka loovamalt. Need kõrged kognitiivsed oskused on olulised lapse elus juba palju varem, kui me seni oleme vajalikuks pidanud." Oma kõnes kinnitas Kallas ka Eesti toetust õpetajatele, rõhutades, et õpetajad on hariduses kesksel kohal ning tulevikus vajame me kindlasti rohkem õpetajaid.

Tippkohtumise jooksul külastasid delegatsioonid Austraaliast, Kanadast, Soomest, Singapurist, Ühendkuningriigist ja teistest tipptasemel süsteemidest Eesti koole ning toimusid harivad ettekanded ja mõtlemapanevad arutelud.

Riikide esindajad jagasid oma koduriigi vaateid, strateegiaid ja kogemusi tehisaru kasutamisel hariduses ning ka võimalikke puuduseid ja muresid antud teema osas. Tartu Ülikooli esindasid tippkohtumisel haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste ning teadus- ja arendusasejuhataja Äli Leijen, kes andsid oma ettekannetes ülevaate Eesti haridusest, teaduspõhisest tööst õpetajakoolituses ning meile olulistest väärtustest: õpetajate heaolu, omavaheline koostöö, elukestev õpe ning tehnoloogia mõtestatud kasutamine.

Image
Margus ja Äli
Autor: Daniel Kõiv

Tippkohtumisele pani punkti lõpusessioon, kus pea 20 riigi esindajad jagasid ISTP tippkohtumiselt kaasa saadud olulisi mõtteid ning ka prioriteete, mille nimel hariduses edasi töötatakse.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas sessioonil Eesti esindajate vaateid:

Põhisõnum:

Õpetajate heaolu eeldab ülemääraste ühiskondlike ootuste ja vastutuse haldamist, tasakaalustades samal ajal õpetajate töö intensiivsust, mida toetavad tugev koolijuhtimine ja süsteemid, mis loovad aega professionaalseks kasvuks ja tehnoloogia sisukaks kasutamiseks.

Kolm lubadust:

1. Karjäärimudeli rakendamise järgmise sammuna keskendume õpetajatele pandud ootustele ja kohustustele, et tasakaalustada nende töö intensiivsust ja parandada õpetajate heaolu.

2. Tugevdame koolijuhtimise kvaliteeti, toetades koolijuhtide professionaalset arengut vastastikuse hindamise süsteemi kaudu, säilitades samal ajal koolide autonoomia.

3. Loome õpetajatele tööaja piires aega ja koolitusvõimalusi, et nad saaksid tehisaru sisukalt õppeprotsessi integreerida TI-Hüppe programmi kaudu, kasutades tõenduspõhist lähenemisviisi ja aidates õpilastel saada teadlikeks ja vastutustundlikeks tehisaru kasutajateks.

Riikide esindajate lõpusessiooni ettekannete põhjal tehtud peamised järeldused:

1. Hariduse kiire muutumine

  • Maailm muutub väga kiiresti ja õpetajad vajavad rohkem tuge kui kunagi varem.
  • Suurimad väljakutsed on seotud töökoormuse, tehnoloogia arengutempo ja õpetajate heaoluga.

2. Koolijuhtimine ja professionaalne autonoomia

  • Eduka kooli aluseks on usaldus ja koostöö – üks ei saa eksisteerida ilma teiseta.
  • Õpetajatel peab olema professionaalne autonoomia ja otsustusõigus.
  • Samas on pinge administratiivsete nõuete ja professionaalse otsustusvabaduse vahel.
  • Õpetajad peaksid olema kaasatud teadmiste loomisse ja hariduse arendamisse.

3. Tehisaru ja haridustehnoloogia

  • Riikide lähenemine tehisaru ja EdTechi kasutamisele erineb märgatavalt.
  • Suur küsimus on tehnoloogilise muutuse tempo – kes seda määrab ja kuidas sellega toime tulla.
  • Tuleb olla proaktiivne ja kriitiline, hinnates hoolikalt tulevikulahendusi.
  • Tehisaru peaks toetama õpetamist, mitte suurendama administratiivset koormust.

4. Osalenud riikide ühised prioriteedid:

  • õpetajate töökoormuse vähendamine
  • õpetajate heaolu
  • kvaliteetne õpetajakoolitus (ITE) ja pidev professionaalne areng (CPD)
  • õpetaja autonoomia ja professionaalne tegevusvõimekus
  • Tehisaru pädevused ja pedagoogiliselt põhjendatud kasutamine
  • koostöö poliitikute ja haridusametnike, koolide ja õpetajate vahel
  • õpetaja karjäärimudelid ja järelkasv

5. Hariduse väärtused ja tulevik

  • Õpetamine peab põhinema teaduslikel tõenditel ja uurimistööl.
  • Hariduses on vaja uut ühiskondlikku kokkulepet õpetaja rolli kohta.
  • Haridussüsteem peab liikuma hierarhilistelt struktuuridelt rohkem koostööl põhinevate suhete poole.
  • Muutuvas ja ebakindlas maailmas muutuvad suhted, usaldus ja koostöö eriti oluliseks.

6. Õppimine tehisaru ajastul

  • Oluline on arendada õpilaste tegevusvõimekust ja iseseisvat mõtlemist.
  • Digipädevused ja tehisaru kasutamise reeglid peavad olema selged.
  • Innovatsioon sõltub sellest, kuidas haridussüsteem ühiselt reageerib muutustele ja tähelepanu hajumisele.


Hariduse tulevik põhineb usaldusel õpetajate professionaalsuse vastu, koostööl, teaduspõhisel õpetamisel ning läbimõeldud tehisaru kasutamisel, mis toetab nii õpetajaid kui ka õppijaid.

ISTP 2026 korraldas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös OECD, Education Internationali ja Eesti Haridustöötajate Liiduga.

Huvi korral saab ISTP-ga lähemalt tutvuda siin.