Tartu Ülikooli logopeedia – tugev ettevalmistus ja rahvusvahelised võimalused

„Alles patsiendi kõrval tajud, kui suur on logopeedi roll,“ ütleb värske magistrikraadiga logopeed Kristiina Hein. Just inimeste elu muutmise võimalus toob Tartu Ülikooli logopeedia erialale igal aastal kandideerima väga palju soovijaid. Tänavu oli konkurss logopeedia ja eripedagoogika bakalaureusekava päeva- ja sessioonõppes vastavalt 6,3 ja 6,5 ning magistriõppes 6,6 inimest kohale.

Noori köidab logopeedia valdkondadevahelisus. Logopeedia ühendab keeleteaduse, psühholoogia, hariduse ja meditsiini. See on eriala, kus teadmised ja praktika käivad käsikäes – üliõpilased saavad töökogemuse nii haiglas, koolis kui ka lasteaias. „Kõige olulisem on aru saada, et iga lugu on erinev,“ rõhutab eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekava lõpetaja Anni Varjo. „Kui ühel lapsel on probleem ühe häälikuga, siis teisel võib olla hoopis raskusi kõne mõistmisega või neelamisega. Logopeed peab oskama kõigi nende juhtumitega toime tulla,“ ütleb Varjo.

Õppekava arendamine ja spetsialiseerumine

„Õppekava ei ole kunagi valmis,“ ütleb Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi logopeedia lektor Lagle Lehes. „Valmistame ette spetsialiste, kes suudavad edukalt töötada nii haridus- kui ka tervishoiuasutustes. Kraadi omandamise kõrval on sama oluline pidev täiendusõpe, sest logopeedi töö eeldab elukestvat arengut,“ ütleb ta.

Ka õppejõud Marja-Liisa Mailend, kes pärast TÜ lõpetamist läbis doktoriõppe ja järeldoktorantuuri USA-s, rõhutab, et logopeedia õpe on viimasel aastakümnel oluliselt muutunud. Tartu Ülikooli logopeedias on praegu rekordarv ehk koguni viis doktoranti. Tänu teadusprojektidele ja koostööle praktiseerivate tippspetsialistidega avanevad ka üliõpilastele aina paremad võimalused õppe rikastamiseks.

Mitmekülgne õpe on aga Eestis eriti oluline, sest väikse rahvaarvu tõttu on kitsas spetsialiseerumine ebapraktiline, kui mitte võimatu. Logopeediks saab õppida ainult Tartu Ülikoolis. Seni on magistriõpe olnud ühine eripedagoogika õppekavaga, kus spetsialiseerutakse logopeediale. Praegu valmistatakse ette eraldi logopeedia magistriõppekava, mis võimaldab veelgi selgemat süvenemist ja spetsialiseerumist.

Professionaalne täiendusõpe ja kvaliteedi tagamine

Logopeedia ei piirdu üksnes õpingutega. See on valdkond, kus on enesetäiendamine lõputu. „Meie missioon on pakkuda kolleegidele pidevat täiendusvõimalust ja tagada, et logopeedide teenus oleks ühtlaselt kvaliteetne kogu Eestis,“ ütleb Eesti Tervishoiu Logopeedide Seltsi juhatuse liige Kirsi Lankinen. Tema sõnul on seltsi üks peamisi ülesandeid just uute teadmiste ja parimate kogemuste vahendamine – et iga logopeed, olgu ta Tartus või väikeses maakonnahaiglas, saaks töötada sama professionaalsel tasemel.

Vilistlased kinnitavad, et end tuleb pidevalt täiendada nii uute teraapiavõtete kui ka tehnoloogiate vallas. Näiteks on Eestis järjest enam hakatud neelamishäirete ravis kasutama neuromuskulaarset elektrostimulatsiooni – meetodit, mis tundus veel mõni aeg tagasi kättesaamatu.

Rahvusvahelist karjääri teinud TÜ vilistlane Anna-Liisa Sutt on töötanud pärast õpinguid nii Austraalias kui ka Inglismaal ja on nüüd intensiivravi logopeedina maailma tippude seas. „Tartu Ülikoolist saadud keele- ja kõneprobleemide väljaõpe oli palju tugevam kui Austraalia kolleegidel,“ ütleb ta. „Neelamise valdkonna kohta pidin küll juurde õppima, aga just tugev alus Eestist andis mulle võimaluse rahvusvaheliselt läbi lüüa.“

Logopeedia on kutsumus ja karjäär ühes. Logopeedide suurim tasu on iga inimene, kes saab uuesti rääkida või turvaliselt neelata. Just see teadmine teebki logopeedia Tartu Ülikoolis üheks populaarseimaks erialaks – see on valdkond, kus iga spetsialist võib muuta inimeste elu.