Haridusteaduse doktoriõpe
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis pakutav haridusteaduse doktoriõpe valmistab õppureid ette nii iseseisvaks uurimistööks kui ka töötamiseks kõrgkooli õppejõu või haridusasutuse tippspetsialistina. Haridusteaduse doktoriõppekava on ühisõppekava, mis koondab enda alla haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorandid. Doktorikraade annab välja kahe instituudi vastav ühisnõukogu.
Haridusteaduse doktoriõppekava uurimisteemadest annab ülevaate järgmine loetelu.
Haridusteaduse doktorandid
Pealkiri: "Mitmetasandiline kontekst: õpetajate ja kooli tugispetsialistide sekkumine koolikiusamisse"
Juhendajad: Kristi Kõiv (Tartu Ülikool), Matti Meriläinen (Ida-Soome Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada viisid, kuidas õpetajad ja kooli tugispetsialistid ennetavad ja tegelevad koolikiusamisega lähtuvalt kolmest tasandist kooli kontekstis: kool, klassiruum ja individuaalne tasand. Doktoritöö keskendub sellele, kuidas õpetajad ja tugispetsialistid koostöös ennetavad ja sekkuvad koolikiusamisse (1) ning millised mitmetasandilised faktorid võivad nende tegevust mõjutada (2).
Praktiline väljund: Doktoritöö kaudu selgitatakse välja head hariduslikud praktikad sekkumisel koolikiusamisse, mis annavad raamistiku tõenduspõhise õpetajakoolituse kursuse loomiseks. Tulemusi saab rakendada koolikiusamise ennetamiseks ning nii töötavate õpetajate, tugispetsialistide kui ka õpetajakoolituse tudengite koolitamisel.
Kontakt: minni.aia-utsal@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Minni_Aia-Utsal/est
Pealkiri: "Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamine alg- ja põhikoolis"
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool) ja Aleksandar Baucal (Belgradi Ülikool)
Töö sisu: Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused on olulised nii akadeemilise edukuse, vaimse ja füüsilise heaolu kui ka tööalase konkurentsivõime jaoks. Samas on nende oskuste hindamisel jätkuvalt mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi nii kontseptuaalsete raamistike kui ka metodoloogiliste lähenemiste osas. Digirikkad õpikeskkonnad võivad sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut toetada sel juhul, kui digitaalseid vahendeid kasutatakse tõhusatel ja tähenduslikel viisidel.
Doktoritöö eesmärk on luua alg- ja põhikooliõpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste hindamiseks kohane raamistik ja vahendid ning selgitada välja nende oskuste arengut toetava digirikka õpikeskkonna elemendid.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemusena luuakse instrumendid õpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste hindamiseks. Töö tulemused avardavad arusaamist, millised digirikka õpikeskkonna elemendid ja parimad praktikad õpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut toetavad – sellest võiks olla kasu nii haridusasutustele kui ka ühiskonnas laiemalt.
Kontakt: piret.einpaul@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Piret_Einpaul/est
Pealkiri: "Eesmärgistamise roll enesereguleeritud õpiprotsessi tõhustamisel digitaalses õpikeskkonnas kõrghariduse kontekstis"
Juhendajad: Katrin Saks ja Natalia Edisherashvili
Töö sisu: Eesmärkide seadmist saab uurida kahes erinevas kontekstis – kitsamas enesereguleeritud õppimise ja laiemas eesmärgi seadmise teooria kontekstis. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on viia need kaks lähenemist kokku ja uurida: kuidas saab eesmärkide seadmise teooriat käsitleda ja hinnata enesereguleeritud õppimise kontekstis; kas ja mil määral on neil ühised alused; ning milline on õppijate enesetõhususe, motivatsiooni, uskumusete ja jõupingutuse mõju eesmärgistamisele enesereguleeritud õppimise kontekstis.
Praktiline väljund: Esialgne eesmärk on doktoritöö käigus luua tehniline rakendus kõrgharidust omandavate tudengite hindamiseks seoses seatud eesmärkide, pühendumise hoidmise ja muude teguritega, mis mõjutavad eesmärkide saavutamist ja õpitulemusi. Õpetajad saavad tänu sellele rakendusele ülevaate õppijate õpitegevuse tulemuslikkusest, nende tugevustest ja arendamist vajavatest oskustest. Kogutud andmete põhjal luuakse lisaks mudel, mis tagab parema arusaamise ja aitab ennustada õpimotivatsiooni, enesetõhususe ja õpiuskumuste kui eesmärkide seadmise ja saavutamise tegurite rolli digitaalses õpikeskkonnas kõrghariduse kontekstis.
Meiliaadress: koue.heintalu@ut.ee
Lisainfo ETISes https://www.etis.ee/CV/Kõue_Heintalu/est/
Pealkiri: "Õpilase ettevõtluspädevuse arendamine põhikooli eri kooliastmetes"
Juhendajad: Krista Uibu (Tartu Ülikool), Mervi Raudsaar (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on hinnata õpilaste ja nende õpetajate teadmiste ja hoiakute mõju ettevõtluspädevusele ja selle alapädevuste üleminekule põhikooli kooliastmetes.
Praktiline väljund: Doktoritöö aitab mõista õpilaste ettevõtluspädevuse arengut põhikooli erinevate kooliastmete lõikes.
Kontakt: kulli.hiiemae-metsar@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/K%C3%BClli_Hiiem%C3%A4e-Metsar/est
Pealkiri: "Õpilaste digipädevuse mõõtevahendi arendamine ja valideerimine"
Juhendaja: Margus Pedaste (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Digipädevus on mitmetahuline peites endas mitmeid eri dimensioone. Töö eesmärgiks ongi luua test, mis aitab hinnata õpilase oskusi nendes dimensioonides. See tähendaks, et koolidel ja õpetajatel oleks rohkem infot õpilaste oskuste kohta ning see omakorda aitaks läbi viia tähenduslikumat õppetööd.
Praktiline väljund: Õpilaste digipäevuse mõõtevahend, mis lubab jälgida digipädevuse arengut läbi põhikooliaastate.
Kontakt: kulli.kallas@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/K%C3%BClli_Kallas/est
Pealkiri: "Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides"
Juhendajad: Liina Lepp (Tartu Ülikool), Margus Pedaste (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Kuna tuleviku tööjõuturul on üks olulisemad oskusi enesejuhtimise oskus ja haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärgiks õpilaste eneseregulatsioonioskuste areng, mis on osa enesejuhtimisoskusest, tuleneb eelnevast vajadus mõista, millised tegurid mõjutavad õpilaste eneseregulatsioonioskuste arendamist ning missugused Eestis rakendatavad (uudsed) õppekorraldusviisid (educational approaches), mis muuhulgas pakuvad õppijale erineval moel valikuvabadust oma õppetöö korraldamisel, õpilaste eneseregulatsiooni arengut toetavad. Sellest tulenevalt seatakse doktoritöö eesmärgiks anda ülevaade teguritest, mis toetavad üldhariduskooli õpilaste eneseregulatsioonioskuste arendamist, selgitada välja mil viisil Eestis erineva pedagoogilise lähenemisviisiga koolides õpilaste eneseregulatsioonioskusi toetatakse.
Praktiline väljund: Kuna nii meie riiklikes arengukavades kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt on esile tõstetud õpilaste eneseregulatsiooni oskuse arendamise vajalikkust, siis loodan, et minu doktoritöö tulemusel saavad nii Eesti kui ka teiste riikide õpetajad konkreetse tööriistakasti, kuidas õppetöös õpilaste eneseregulatsiooni oskusi arendada.
Kontakt: liina.kersna@ut.ee
Pealkiri: "Klassiõpetaja õppekava üliõpilaste arusaamad teaduse olemusest ning nende arusaamade muutumine teaduslikult põhjendatud sekkumise järgselt"
Juhendajad: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Jack Holbrook (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on selgitada välja, millised on klassiõpetaja õppekava tudengite arusaamad teaduse olemusest ning sellest lähtuvalt töötada välja teaduslikult põhjendatud sekkumise programm nende arusaamade edendamiseks. Sekkumise programmi rakendatakse kahe kursuse jooksul jätku-uuringu käigus, mõõtes tudengite arusaamu ja hoiakuid nii enne kui ka pärast sekkumist.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemustele tuginedes on võimalik lisada teemasid/aineid klassiõpetajate õppekavadesse ning välja töötada sobivaid täiendkoolitusprogramme, selleks et edendada õpetajate arusaamasid teadusest ja teaduse olemusest ning nende teadmiste rakendamist koolis.
Kontakt: aigi.kikkas@ut.ee
Lisainfo: https://www.ut.ee/et/aigi-kikkas
Pealkiri: "Eestile sobivad mitmekeelse ja -kultuurilise kooli mudelid"
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool) ja Margus Pedaste (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Eesti üldharidus on viimaste aastate sisserände hoogustumise tulemusel muutunud õppijate tausta poolest väga mitmekesiseks. Teisalt on Eestis mureks, et aastakümneid õpivad eesti ja vene kodukeelega õppijad suuresti erinevates koolides, mille tulemusel taastoodetakse ühiskondlikku eraldatust rahvusrühmade vahel. Hariduslik eraldatus kandub üle nii tööturule, elukvaliteeti kui ka ühiskondlikku kaasatusse. Võttes aluseks Ühtse Eesti kooli kontseptsiooni, soovin oma doktoritööga välja pakkuda lahendusi, kuidas eri kodukeelega õpilasi üheskoos õpetada.
Praktiline väljund: Minu töö tulemusel tekivad mõned võimaliku Eesti konteksti sobivad koolimudelid, millest saavad hiljem ka teised koolid eeskuju võtta.
Kontakt: laura.kirss@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Laura_Kirss/est
Pealkiri: "Õpiraskused matemaatikas: õpilaste märkamine ja abistamine"
Juhendaja: Evelyn Kiive (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on koostada metoodiline materjal õpetajatele ja eripedagoogidele selle kohta, kuidas identifiseerida ja aidata õpilasi, kellel on spetsiifiline õpiraskus matemaatikas või raskused matemaatikas mõnel muul põhjusel.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemuste põhjal luuakse õpetajatele ja eripedagoogidele metoodiline materjal, tuvastamaks ja aitamaks õpilasi, kellel on spetsiifiline õpiraskus matemaatikas või raskused matemaatikas mõnel muul põhjusel.
Kontakt: triin.kivirahk@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triin_Kivir%C3%A4hk/est
Pealkiri: "Põhikooliõpilaste funktsionaalse lugemisoskuse arendamine õpetamisstrateegiate kaudu: teisesed analüüsid Eesti PISA andmestikule"
Juhendaja: Krista Uibu (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Käesolev doktoritöö käsitleb seni uurimata põhjuseid PISA võrdlusuuringu funktsionaalse lugemisoskuse tulemuste taga ning hindab, millised on tõhusad õpetamisstrateegiad õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse arendamisel erinevatel kognitiivsetel tasanditel. Samuti uuritakse, millised õpetajast tõukuvad tegurid aitavad kaasa õpilaste kõrgema tasandi lugemisoskuste arendamisele, millest PISA võrdlusuuringu kohaselt Eesti õpilastel vajaka jääb.
Doktoritöö vastab järgmistele küsimustele:
- Millised õpilasest, klassist ja õpikeskkonnast ning õpetajast tõukuvad tegurid seostuvad PISA andmestiku alusel õpilaste funktsionaalse lugemisoskusega eri kognitiivsetel tasanditel?
- Milliseid strateegiaid rakendavad PISA uuringus osalenud koolide õpetajad erineva oskustasemega ja erineva lugemishuviga põhikooliõpilaste funktsionaalse lugemise toetamisel?
- Kuivõrd ja kuidas toetavad õpetajad valitud tekstimõistmise strateegiad õpilaste lugemisoskuste kujunemist erinevates oskustaseme rühmades?
Praktiline väljund: Uuringu tulemused on olulised haridusvaldkonna teadlastele, hariduspoliitika kujundajatele ning õpetajahariduse arendajatele ülikoolides. Samuti haridusasutuste juhtidele ning neile õpetajatele, kelle eesmärgiks on funktsionaalse lugemisoskuse arendamine ning seeläbi õpilaste toimetuleku tagamine koolis ja väljaspool.
Kontakt: kelly.konetski@gmail.com
Pealkiri: "Autismispektri häirega õpilaste kaasamise toetamine"
Juhendaja: Evelyn Kiive (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on toetada autismispektri häirega (ASH) õpilaste akadeemilist edukust, kaasamist, kasutades selleks TEACCH programmi struktureeritud õpet. ASH sageduse tõusu ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamise tõttu peame rohkem toetama nii õpetajaid kui ka ASH-ga õpilasi. Mõlemaid osapooli saame aidata, kui anname õpetajatele teadmisi ASH ja TEACCH programmi struktureeritud õppe kohta ning pakume tuge elementide rakendamisel.
Praktiline väljund: Andes õpetajatele võimaluse rakendada TEACCH programmi struktureeritud õppe elemente, saame toetada ASH-ga laste kaasamist ning nende akadeemiliste oskuste arengut.
Kontakt: kristina.kutsar@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kristina_Kutsar1/est/#
Pealkiri: "Mitteõppivate ja -töötavate (NEET) noorte enesejuhitud õppimise oskuste hindamine ja arendamine õpiteekonna jätkamise eesmärgil"
Juhendaja: Katrin Saks (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Enesejuhitud õppimine on muutunud ajas üha aktuaalsemaks. Samas on elanikkonna madal haridustase, haridusest väljalangemine ning vähene osalemine elukestvas õppes ühiskonnas väljakutse. Haridusellu tagasipöördumise suurendamine on riiklik eesmärk. Uuringu eesmärk on luua hindamis- ning sekkumisvahend eelkõige õppe katkestanud või katkestamisohus noorte haridusse tagasipöördumise toetamiseks, et suurendada enesejuhitud õppimise pädevust ning osalust elukestvas õppes.
Töö praktiline väljund: Uuringu tulemusena luuakse enesekohane küsimustik, mis võimaldab hinnata noore enesejuhitud õppimise oskusi ning sekkumisvahendi prototüüp, mis võimaldab rakendada vajalikku tugitegevust. Hindamis- ja sekkumisvahendi loomine pakub tuge nii haridusasutustele kui ka tugiteenuste pakkujatele, et paremini hinnata ja toetada noorte valmisolekut ja pädevust enesejuhitud õppimiseks.
Kontakt: kerli.koiv@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kerli_Kõiv001/est
Pealkiri: "Energia käsitlus õppimises ja õpetamises"
Juhendajad: Heili Kasuk (Tartu Ülikool), Vladislav Ivaništšev (Tartu Ülikool), Rachel Mamlok-Naaman (The Weizmann Institute of Science, Israel)
Töö sisu: Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava kohaselt peaks 2050. aastaks puuduma kasvuhoonegaaside netoheide kogu Euroopa Liidu territooriumil.
Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 on juba astunud sammud kliimaneutraalsuse poole püüdlemiseks, sõnastades oma raamdokumendis, et haridusvaldkond panustab keskkonnaseisundi, säästva arengu ja energiatõhusa taristu teadlikkuse tõstmisesse. Haridus- ja teadusministeerium soovib ühisosa leida koostöös energiamajanduse arengukava lähtepunktidega energeetikaalase hariduse tõhustamisel (eeskätt ettevõtete ja õppeasutuste tihedama koostöö näol) vajalike spetsialistide ettevalmistamiseks.
Energeetika valdkonna tulevaste spetsialistide koolitamisel tuleks lähtuda tööturu ootustest (probleemide lahendamisele keskenduv õpe, kus keskendutakse õppeülesannetes igapäevaeluliste ühiskonnaprobleemide lahendamisele koostöölises võtmes) ning nüüdisaegsest õpikäsitlustest, milles on lõimitud valdkonna õppeained ja kasutusel nutikas õppevara.
Mitmete gümnaasiumite õpilaste seas läbi viidud uuringud näitavad, et õpilastel puudub ühtne arusaam energia protsessidest. Antud doktoriõppe projekt võimaldab selgitada välja energiaga seotud baasteadmiste väärarusaamad juba eos ehk põhikooli tasemel. Tulemuste põhjal saab hinnata olukorda ning vajadusel teha õpetamisprotsessis (õppesisu, -planeerimine, -väljund, õppetunni läbiviimine jne) muutusi, et meil oleks tulevikus suur energiavaldkonnaga kaasakõnelev auditoorium, mis omakorda võiks viia rohelisema ja jätkusuutliku arenguga eluviisi juurde.
Praktiline väljund: Tulenevalt väärarusaamadest energia kontseptsioonis on plaanis koostada praktilise sisuga õppemoodul, mis keskenduks energiateemadele kogu loodusteadusliku distsipliini ulatuses, vältimaks vääritimõistmist.
Kontakt: lauri.k6lamets@gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Lauri_K%C3%B5lamets/est
Pealkiri: "Laste kõneapraksia: avaldumine ja hindamine Eesti lastel"
Juhendajad: Marika Padrik (Tartu Ülikool) ja Marja-Liisa Mailend (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö fookuses on kõneapraksia avaldumine ja hindamine koolieelses eas olevatel eesti keelt kõnelevatel lastel.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulem toetab põhiliselt logopeedide igapäevatööd, kirjeldades kõneapraksia avaldumist eesti keeles. Kuna häälduspuuete, sh kõneapraksia, diferentsiaaldiagnostika on keeruline, kuid sellest sõltub õigete teraapiameetodite valik, on oluline, et erinevad kõnepuuded oleks eesti keele spetsiifikast lähtuvalt uuritud ja kirjeldatud.
Kontakt: marju.lahtein@gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Marju_Lahtein/est/
Pealkiri: "Õpianalüütilised võimalused õpetaja professionaalse arengu toetamisel ja kutse taotlemisel"
Juhendajad: Katrin Saks (Tartu Ülikool), Irene-Angelica Chounta (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on luua õpianalüütikal põhinev kompetentsimudeli prototüüp, mis võimaldab õpetajatel analüüsida oma õpetamistegevust, arendada oma kutseoskusi ja koguda vajalikke tõendeid kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks.
Praktiline väljund: Töö praktiline väärtus on õpetaja enesehindamise ja tõenduspõhise materjali kogumist võimaldava rakenduse prototüübi väljatöötamine, mis võimaldab õpetajatel jälgida ja analüüsida oma õpetamispraktikaid, ametialast arengut.
Kontakt: tiiu.leibur@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Tiiu_Leibur/est
Pealkiri: "Valikukriteeriumide väljatöötamine ja hindamismudeli rakendamine koolieelse lasteasutuse ja põhikooli esimese kooliastme õppevara arendamisel"
Juhendajad: Merle Taimalu (Tartu Ülikool), Krista Uibu (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada, mille põhjal õpetajad otsustavad õppevara valiku üle ja milline on õpetajate teadlikkus hea õppevara kriteeriumitest; luua lasteaia ja esimese kooliastme õppevara valikukriteeriumid ning rakendada neid õppevara uurimisel.
Praktiline väljund: Loodud on lasteaia ja esimese kooliastme õppevara valikukriteeriumid, mida saab rakendada õppevara uurimisel. Uuringust saadud teadmisi saab kasutada õpetajakoolituse taseme- ja täiendusõppes uute õpimoodulite väljatöötamiseks ja õppekavade nüüdisajastamiseks.
Kontakt: heily.leola@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://etis.ee/CV/Heily_Leola001/est
Pealkiri: "Haridustehnoloogiaga tinkerdamise roll õpetajatöö ümberkujundamises"
Juhendaja: Emanuele Bardone (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida tinkerdamise rolli haridustehnoloogias hariduses toimuva digitaalse transformatsiooni kontekstis. Tinkerdamine on oportunistlik strateegia, mida kasutatakse avatud küsimuste ja komplekssete probleemide korral. See hõlmab käepärast olevate lahenduste positiivsete külgede võimendamist. Käesoleva projekti eesmärk on uurida, kuidas haridustehnoloogiliste lahendustega tinkerdamine soodustab õpetajate õpetamispraktika ümberkujundamist.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väljund on raamistik, mis aitab õpetajatel toetavas keskkonnas uurida haridustehnoloogia erinevaid kasutusviise, et neid mõtestatult enda õpetamispraktikasse sulandada.
Kontakt: pirjo.mottus@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Pirjo_Mõttus/eng/
Pealkiri: "Situatsioonihuvi ja kaasatus projektipõhises õppes"
Juhendajad: Kaido Reivelt (Tartu Ülikool) ja Jari Lavonen (Helsinki Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on mõõta õpilaste vahetut huvi füüsikatundides. Kuna õpilaste huvi langemine loodusteaduste vastu on pikaajaline probleem, on oluline, et selle probleemi lahendamiseks disainitud meetodite mõju mõõdetaks võimalikult täpselt. Tavaliselt on mõõtmiseks kasutatud küsimustikke, mida õpilased täidavad mingi aeg peale tegevust ning seetõttu on osa kogemusest kaotsi läinud (õpilased ei mäleta kõike, mida nad tollel hetkel tundsid). Töös mõõdetakse situatsioonihuvi ESM-i (ingl k experience sampling method) abil, mida saab kasutada tundide ajal ning mis ei nõua n-ö laboritingimusi.
Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on mõõteriist, millega saab hõlpsasti hinnata õpilaste situatsioonihuvi tundides. See annab võimaluse õpetajal katsetada erinevaid õpetamise meetodeid, et leida parim õpilaste huvi/kaasatuse ning õpetajapoolse koormuse suhe.
Kontakt: rauno.neito@gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Rauno_Neito/eng?tabId=CV_EST
Pealkiri: "Kaasava hariduse raamistik alushariduses"
Juhendaja: Margus Pedaste (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada kaasava hariduse võtmetunnused ja luua nende põhjal mudel, mis toetab kaasava hariduse rakendamist alushariduses ja õppekava loomist, et süstemaatiliselt arendada lasteaiaõpetajate oskusi. Ühtlasi peaks mudel aitama hinnata lasteaiaõpetajate professionaalse arengu vajadusi, rakendamaks kaasavat haridust.
Praktiline väljund: Töö tulemus pakub raamistikku, mis aitab mõista takistusi kaasava hariduse rakendamisel ja võimalusi nende ületamiseks. Raamistik toetab oluliste osapoolte valmisolekut täita oma rolli kaasava hariduse rakendamisel ja eesmärkide saavutamisel.
Tuginedes koostatud raamistikule, võiks samuti edasi tegeleda vahendite väljatöötamisega, et hinnata kaasava hariduse olukorda ja/või õpetajate kompetentsi. Seejärel oleks raamistiku põhjal võimalik kavandada ka erinevaid tegevusi, liikumaks senisest enam kaasava hariduse suunas.
Kontakt: pille.nelis@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Pille_Villems/est
"Strategies of effective interactions with e-books in Estonian basic schools: a sequence analysis study in education"
Supervisors: Margus Pedaste (University of Tartu), Leo Aleksander Siiman (University of Tartu)
Content and output:
The study focuses on the question of how to increase the potential of using e-books in Estonian schools. It is hypothesized that students with a high level of digital competency have specific behavioral patterns of interaction with e-books. The aim of the study is to develop and describe typical sequences of effective interaction with e-books, using the sequence analysis technologies. The theoretical framework for this study includes HCI (Human-Computer Interaction) and KLI (The Knowledge-Learning-Instruction). The target group of the study is students from the 3rd, 6th, and 9th grades in Estonian basic schools. Sequence analysis will be used to define and analyze the patterns of interaction with e-books students in different clusters based on their digital, science, math and language competences. Typical sequences will be systematized and analyzed for improving and personalizing a student's learning path. In addition, we analyze how different cluster membership predicts learning outcomes in Science, Math, Language. Potential recommendations for teachers and content-developers will be given.
Contact: yaroslav.opanasenko@ut.ee
Pealkiri: "Kestliku arengu teemade õpetamise uuendamine koostöös õpetajakoolituse üliõpilaste ja tegevõpetajatega"
Juhendaja: Äli Leijen (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Hariduse rolli kestliku arengu saavutamisel on laialdaselt tunnustatud (Benavot, 2017; Martins et al., 2006; Wals & Benavot, 2017). Sellele vastavalt tunnistab ka Eesti Haridusvaldkonna Arengukava (2020) tulevikule orienteeritud õppimise ja õpetamise olulisust. Doktoritöös kasutatakse ümberkujundavat ning võimestavat sekkumist, et edendada õpetajate tegevusvõimekust kestliku hariduse valdkonnas. Peamine uurimisfookus on muutuse tekitamise protsessil, mida saavutatakse süsteemmõtlemise, käitumise muutumise ning koostöise tegutsemise kaudu.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väljund on välja töötada keslikkust käsitlev kursus õpetajakoolituses ja selle toimimist uurida. Kursuse eesmärk on koostöös õpetajakoolituse üliõpilastega käsitleda ja uurida võimalusi kestliku mõtteviisi edendamiseks õpetajate seas ja koolides laiemalt.
Kontakt: liisi.pajula@ut.ee
Pealkiri: "Õpetaja-õpilaste suhted ja võimalused toetavate suhete kujundamiseks Eesti põhikooli teises ja kolmandas kooliastmes"
Juhendajad: Liina Lepp (Tartu Ülikool), Äli Leijen (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Antud doktoritöö eesmärk on selgitada välja Eesti õpetajate ja õpilaste arusaamad omavaheliste suhete olemusest ning nendega seotud teguritest. Samuti töötatakse välja täienduskoolitus õpetaja ja õpilaste vaheliste suhete parendamiseks ning hinnatakse selle mõju. Õpetaja ja õpilaste omavaheliste suhete uurimiseks kasutatakse instrumendina QTI-d (Questionnaire on Teacher Interaction), süstemaatilise kirjanduse ülevaatega kaardistatakse efektiivsed metoodikad õpetajate ja õpilaste omavaheliste suhete toetamiseks. Nende tutvustamiseks töötatakse õpetajatele välja täienduskoolituse kursus ning kogutakse andmeid koolituse tõhususe kohta.
Praktiline väljund: Eesti konteksti silmas pidades on töö praktiline väljund selgitada välja, millised on Eesti õpetajate ja õpilaste omavahelisi suhteid kirjeldavad arusaamad, ning luua lähtuvalt selgunud arusaamadest ja teoreetilistest lähtekohtadest Eesti õpetajatele täiendkoolitus, mille mõju suhete efektiivsele parendamisele hinnatakse. Rahvusvahelises kontekstis kirjeldavad käesoleva doktoritöö tulemused esiteks õpetaja ja õpilaste omavaheliste suhete hindamist, aga ka sekkumist suhete parandamisse ning sekkumise mõju hindamist.
Kontakt: kristipalk@gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kristi_Kollo/est
Pealkiri: "Gümnaasiumiõpilaste enesemääratluspädevuse arendamine"
Juhendajad: Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Äli Leijen (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Töö raames uuritakse gümnaasiumiõpilaste enesemääratluspädevuse komponente ja nende arendamiseks kasutatavaid sekkumisi. Doktoritöö peamine rõhuasetus seisneb noorte minapildi selguse ja eneseregulatsiooni vahelise seose uurimisel. Kas ja kuidas saab eneseregulatsiooni taset tõsta läbi minapildi selguse suurenemist toetavate tegevuste?
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiliseks väljundiks on tegevuste juhend, mille abil saab tõsta minapildi selgust (ja potentsiaalselt läbi selle ka eneseregulatsiooni oskuseid).
Kontakt: triinpeitel@gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triin_Peitel/est/
Pealkiri: "Õpetajate õpetamistegevuste ja õpetamispõhimõtete seosed õpilase matemaatika õppimise motivatsiooni ja õpitulemustega"
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Krista Uibu (Tartu Ülikool), Jelena Radišic (Oslo Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida õpetajate õpetamistegevusi ja hoiakuid ning nende seoseid õpilaste matemaatika õppimise motivatsiooni ja õpitulemustega algõpetuses. Doktoritöös kasutatavad hindamisvahendid on välja töötatud rahvusvahelises projektis MATHMot.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väärtus seisneb asjaolus, et uuring annab tervikliku ülevaate sellest, millised on õpetajate õpetamistegevused ja hoiakud õpetamisel ja kuidas erinevad tegevused ning hoiakud mõjutavad õpilaste matemaatika õppimise motivatsiooni ja õpitulemusi. Vaatluse all on 3.–5. klassi õpilased ja nende matemaatikaõpetajad. Klasside vahemik on oluline kahel põhjusel: minnakse üle kujundavalt hindamiselt kokkuvõtvale hindamisele ning liigutakse klassiõpetaja juurest aineõpetaja juurde.
Kontakt: kristi.pikk@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kristi_Pikk
Pealkiri: "Looduspädevuse hindamine põhikoolis lähtuvalt uurimusliku õppe mudelist"
Juhendajad: Margus Pedaste (Tartu Ülikool) ja Gerli Silm (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on hinnata uurimusliku õppe mudelist lähtuva looduspädevuse testi (loodusõpetuse tasemetöö) ennustavat valiidsust ja õpilaste looduspädevuse pikaajalist kujunemist, sidudes I ja II kooliastme loodusõpetuse tasemetöö tulemused samade õpilaste hilisemate PISA ja gümnaasiumi e-sisseastumistesti loodusainete tulemustega ning III ja IV kooliastme loodusainete tasemetööde tulemustega. Samuti on kavas hinnata tasemetöö tulemusena õpilastele ja õpetajatele antava tagasiside mõju õpilaste looduspädevuse edasisele kujunemisele. Paralleelselt toimub looduspädevuse teoreetilise mudeli ning sellele tugineva testi arendamine, sh õpilaste loodusteaduslikke hoiakuid hindava komponendi lisamine tasemetöösse.
Praktiline väljund: Looduspädevuse mudeli ning testi arendamine võimaldab lisaks õpilaste oskustele ja teadmistele edaspidi tasemetööga hinnata ning tagasisidestada ka nende loodusteaduslikke hoiakuid. Tagasiside mõju uurimine võimaldab välja selgitada optimaalse viisi nii õpilastele kui ka õpetajatele tagasiside andmiseks, et toetada looduspädevuse õppimist ning õpetamist parimal moel. Pikiuuring annab kasulikku teavet õpilaste looduspädevuse komponentide kujunemisest läbi kooliastmete ja võimaldab tuvastada puudujääke õpilaste looduspädevuse arengus, et anda praktilisi soovitusi õppekava kujundajatele, koolidele ja pedagoogidele.
Kontakt: marit.puusepp@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Marit_Puusepp/
Pealkiri: "Digipedagoogika mõju vahendajad õpitulemustele"
Juhendajad: Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Katrin Saks (Utrechti Ülikool)
Töö sisu: Töö eesmärk on tuvastada digipedagoogika, s.o., lähtudes haridusvaldkonna arengukavast, eesmärgipärase ja metoodiliselt mõtestatud digivahendite, -õppevara ja -sisu kasutamine õppimisel ja õpetamisel, mõju vahendajad õpilaste ainepõhistele õpitulemustele põhihariduses arvestades võimalike mõjutajatena õpilaste aine- ja üldpädevusi ning õpilaste taustainfot nagu isiksus, vaimne võimekus, suhted õpetajatega ja kooliga rahulolu.
Praktiline väljund: Töö tulemused aitavad kaasa soovitusteks õpetamis- ja õppimisprotsesside personaliseerimiseks. Sidusrühmad nagu õpetajad, õpilased ja arendajad saavad neist teadmistest kasu digipedagoogika kavandamisel, kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel.
Kontakt: doris.raave@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Doris_Kristina_Raave/
Pealkiri: "Teoreetiline raamistik, mis tehnoloogia ja uurimusliku õppe abil toetab õpilaste 21. sajandi oskuste arendamist loodusainetes"
Juhendajad: Leo Aleksander Siiman (Tartu Ülikool), Mario Mäeots (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Luua teoreetiline raamistik, mis toetab tehnoloogia ja uurimusliku õppe abil õpilaste koostööoskuste arendamist loodusainetes.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemused võimaldavad välja töötada teoreetilise raamistiku uurimispõhise õpikäsitluse laiendamiseks tehnoloogiaga täiustatud loodusainete tundides, kus arendatakse samal ajal õpilaste uurimuslikke ja koostööoskuseid.
Kontakt: meeli.rannastu-avalos@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Meeli_Rannastu/est
Pealkiri: "Määramatusega toimetulek tehnoloogiakasutuses keskhariduse vanemas astmes"
Juhendaja: Emanuele Bardone (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on jõuda paremale arusaamale, milline on määramatuse mõju tehnoloogia kasutamisel hariduslikus kontekstis, et toetada hariduspraktikuid ja hariduslikke institutsioone (nt koole) määramatusega toimetulekul keskhariduse vanemas astmes (gümnaasium). Projekt tegeleb järgmiste küsimustega:
- millised on erinevad tehnoloogiakasutusega seotud määramatuse dimensioonid, mis mõjutavad gümnaasiumiõpilasi ja -õpetajaid;
- kuidas gümnaasiumiõpilased ja -õpetajad määramatusega toime tulevad;
- kuidas toetavad hariduslikud institutsioonid gümnaasiumõpilasi ja -õpetajaid tehnoloogiakasutusega kaasneva määramatusega toimetulekul.
Praktiline väljund: Doktoritöö võiks olla abiks kõigile hariduspraktikutele ja hariduslikele organisatsioonidele, et paremini mõista määramatusega toimetuleku mõju ja võimalusi tehnoloogiakasutuses gümnaasiumiastmes.
Kontakt: aet.raudsep@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Aet_Raudsep/est/
Pealkiri: "Metodoloogiline raamistik juhtimaks K-12 õppetasemel arvuti toetatud koostöiseid STEAM õppetegevusi kasutades arukaid virtuaal-agente"
Juhendaja: Irene-Angelica Chounta, Margus Pedaste
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja pakkuda metodoloogiline raamistik, mis toetab STEAM lähenemist alusharidusest kuni keskhariduseni (K-12 haridus). Raamistik peaks:
1) lihtsustama matemaatiliste ja muusikaliste oskuste, aga ka valdkonnapõhiste teadmiste omandamist,
2) aitama omandada nn 21. sajandi oskusi, nagu koostöö, suhtlusoskus, probleemilahendamine ja kriitiline mõtlemine.
Selleks kavandame uuenduslikke ja loovaid õpitegevusi, kasutades arvutipõhiseid koostööstsenaariume ja arukaid virtuaal-agente, kes õpilasi neis juhendavad.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemus toetab STEAM lähenemist hariduses. Nimelt saavad õpetajad ja muud sidusrühmad kasutada doktoritöös loodud raamistikku lähtekohana, arendamaks edasi arvuti toetatud koostöiseid õppetegevusi. Veel enam, doktoritöö on toeks STEAM projektidega tegelevatele õppedisaineritele, pakkudes õppetööks välja muusika ja matemaatika kombinatsiooni.
Kontakt: eric.roldan.roa@ut.ee
Lisainfo: https://www.researchgate.net/profile/Eric_Roldan_Roa
Pealkiri: "Doktorantide ja juhendajate kogemused doktoriõppe eetilistest aspektidest"
Juhendajad: Karmen Trasberg, Marvi Remmik, Evi Schmid (Oslo Metropolitani ülikool)
Töö sisu: Doktoritöös fookuses on doktorantide ja juhendajate kogemused doktoriõppest eetiliste printsiipide perspektiivist.
Praktiline väljund: Eetiliste printsiipide rakendamine doktorantide ja juhendajate kogemuste mõtestamiseks võimaldab avardada arusaamu doktoriõppe kogemuse komplekssusest ning õpingute efektiivsust mõjutavatest teguritest. Doktoritöö juhib tähelepanu vajadusele arvestada eetiliste printsiipidega doktoriõppe protsesside ja regulatsioonide kavandamisel ja rakendamisel.
Kontakt: liana.roos@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Liana_Roos/est
Pealkiri: „Gümnaasiumiõpilaste STEM õpingute edukust ja karjäärivalikuid mõjutavad psühholoogilised ja didaktilised faktorid“
Juhendajad: Miia Rannikmäe, Regina Soobard, Karin Täht
Kontakt: annemari.roost@gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Anne%20Mari_Roost/eng?tabId=CV_EST
Teave loodus- ja täppisteaduste doktorantide kohta: https://lhkeskus.ut.ee/et/sisu/doktorandid-ja-nooremteadurid
Pealkiri: "Eesti loodusteaduste õpetaja veendumused õpetamisest ja hindamisest seoses pädevuspõhise, loodusteadusliku e-tasemetööga (CBSeT) ning õppekaval põhinevate loodusteaduslike pädevuste arendamisega klassis"
Juhendajad: Katrin Vaino (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada, mil määral võimaldavad õpetajate olemasolevad uskumused seoses CBSeT-ga õppekaval põhinevate teaduslike pädevuste arendamist õpilaste seas.
Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on toetada loodusteaduste õpetajate professionaalset arengut loodusteaduslike pädevuste õpetamisel ja hindamisel, arvestades nende olemasolevaid uskumusi.
Kontakt: triin.rosin@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triin_Tarv/est
Teave loodus- ja täppisteaduste doktorantide kohta: https://lhkeskus.ut.ee/et/sisu/doktorandid-ja-nooremteadurid
Pealkiri: "Matemaatika õppimise motivatsioon Eesti algõpetuse kontekstis"
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Krista Uibu (Tartu Ülikool), Jelena Radišic (Oslo Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida faktoreid, mis mõjutavad õpilaste matemaatika õppimise motivatsiooni algõpetuses. Doktoritöös kasutatavad hindamisvahendid töötatakse välja rahvusvahelises projektis MATHMot.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väärtus seisneb asjaolus, et uuring annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas individuaalsed, kontekstuaalsed ja poliitilised faktorid mõjutavad poiste ja tüdrukute matemaatika õppimise motivatsiooni. Vaatluse all on 3.–5. klass, mil toimub paljude laste jaoks kaks olulist muutust: hakatakse hindeid saama ning liigutakse klassiõpetaja juurest aineõpetaja juurde.
Kontakt: maarja.sormus@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Maarja_S%C3%B5rmus/est
Pealkiri: "Uue põlvkonna e-õppe keskkonnad füüsikahariduses"
Juhendaja: Toomas Plank (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida erinevaid adaptiivsete e-õppe süsteemide loomise võimalusi füüsika õpetamisel põhikoolis ja gümnaasiumis lähtuvalt õppekavast, õppeprotsessist ning õpetajate ja õpilaste ootustest õppematerjalide otsimisel, valimisel, taaskasutamisel ja seostamisel. Uuringu põhjal käivitatakse interaktiivne protsess, et luua uute võimalustega adaptiivne, vastupidav ja kasutajasõbralik e-õppe süsteem. Doktoritöö keskendub ontoloogiapõhise õppesüsteemi terviklikule kirjeldamisele.
Praktiline väljund: Projektil on rakendusväärtus: mudeli abil luuakse uusi innovaatilisi (adaptiivseid) vahendeid füüsika e-õpikute jaoks.
Kontakt: ly.soord@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Ly_S%C3%B5%C3%B5rd/est
Pealkiri: "Tuleviku karjäärioskuste ja igapäevaelu probleemide lahendamisele suunatud STEM hariduse mudeli loomine"
Juhendajad: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Jack Barrie Holbrook (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Uurida gümnaasiumi õpilaste endi enesehinnanguid erinevatele üldoskustele, nende karjääriteadlikkust ning ärevuse esinemist seoses loodusteaduslike õppeainetega. Kuidas ning kas teadlikkus erinevatest olulistest ja ühiskonnale vajalikest karjääridest ning huvitav stsenaariumipõhine õpe mõjutab õpilase motivatsiooni ning aitab üle saada negatiivsest ja arengut pärssivast ärevusest.
Praktiline väljund: Välja töötatud õppematerjal, mis seob erinevate motiveerivate, mõtlema panevate ning lihtsasti õpetavate kontekstidega endas mitmeid õppeaineid ja aitab arendada lisaks õppeainete sisule ning nende sisude seostamisele ka üldoskusi. Seda kõike on vaja, et lahendada elulisi probleeme ja juhtida oma elu, et meie ühiskond oleks tervem, teadlikum ja tugevam. Et õpilased ei kobaks pimeduses, oleksid koolis käimisest huvitatud ning teeksid teadlikke ja õigustatud otsuseid.
Kontakt: teessar@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Janari_Teessar#
Teave loodus- ja täppisteaduste doktorantide kohta: https://lhkeskus.ut.ee/et/sisu/doktorandid-ja-nooremteadurid
Pealkiri: "Jagatud tähelepanu kui kõne arengu eeldus: hindamine ja sekkumine kõne arengu mahajäämuse korral"
Juhendajad: Marika Padrik (Tartu Ülikool) ja Roman Balõtšev (Tartu Ülikooli Kliinikum)
Töö sisu: Doktoritöö fookuses on jagatud tähelepanu – selle hindamine vanema ja lapse suhtluses ning jagatud tähelepanu oskuste arendamisele suunatud teraapia. Jagatud tähelepanu ehk lapse suutlikkus jagada tähelepanu huviobjekti ja täiskasvanu reaktsiooni vahel on tema kommunikatiivse, sh keelelise arengu seisukohast määrava tähtsusega.
Praktiline väljund: doktoritöö tulemused annavad sisendi logopeedilisse praktikasse, mis muudab varase märkamise ja sekkumise kõnearenguprobleemide korral efektiivsemaks ning täpsemaks.
Kontakt: anna.maria.ulviste@ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Anna%20Maria_Ülviste/est/
Juhendaja: Anne Laius
Kontakt: aveliis.post@gmail.com
Pealkiri: “Üldhariduskooli erinevate astmete õpetajate arusaamad kestliku arengu haridusest ja selle komponentidest”
“Assessing the teachers’ perceptions of sustainability literacy at secondary school“
Juhendaja: Anne Laius
Töö sisu:
Doktoritöö eesmärk on uurida, millised on üldhariduskoolide õpetajate arusaamad kestlikku arengut toetavast haridusest ja selle komponentidest. Tänapäeva ühiskond seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mille lahendamise üheks võimaluseks nähakse kestliku arengu põhimõtete rakendamist läbi hariduse. Uurimistöö keskendub eelkõige sellele, kuidas on varasemates uuringutes käsitletud ja mõõdetud kestlikkuse alast kirjaoskust ning millised on Eesti üldhariduskoolide õpetajate seisukohad kestliku arengu teemal. Lisaks analüüsin, kuidas õpetajad integreerivad kestliku arengu põhimõtteid oma igapäevasesse õppetöösse.
Praktiline väljund:
Doktoritöö tulemusena valmib mudel, mida saab rakendada koolides õppekavade ning ainekavade planeerimisel. Samuti saab kasutada seda mudelit aineteüleste lõimingute koostamisel ning interdistsiplinaarse õppe planeerimisel.
Kontakt: rolf.saarna@ut.ee
ETISE konto link: https://www.etis.ee/CV/Rolf_Saarna/est/
Teave loodus- ja täppisteaduste doktorantide kohta: https://lhkeskus.ut.ee/et/sisu/doktorandid-ja-nooremteadurid
Juhendajad: Miia Rannikmäe, Karin Täht
Kontakt: merlin.pastak@ut.ee
Pealkiri: "Õpilaste teadlikkuse kujundamine kliimamuutuste leevendamisest kasutades GIS võimalusi"
Juhendajad: Regina Soobard, Birgit Viru
Töö sisu: Doktoritöös uuritakse Eesti 7.-9. kl õpilaste teadmisi, oskuseid ja arusaamu seoses kliimamuutustega ning geoinfosüsteemide (GIS) kasutamisega. 8. klassis toimub uuringus osalevates koolides sekkumine ehk õpilased läbivad lühikese GIS-i ja kliimateemalise praktiliste ülesannetega kursuse. Muutust õpilaste teadmistes, oskustes ja hoiakutes hinnatakse eel- ja järeltestiga vastavalt 7. ja 9. klassis.
Praktiline väljund: Tööl on kaks praktilist väljundit.
1. Töötatakse välja õpilaste kliimamuutuste alaseid teadmisi-hoiakuid ja GIS-i oskusi hindav uurimisinstrument, mida saab kasutada tulevikus nii individuaalseteks kui võrdlusuuringuteks. 2. Luuakse digitaalne õppematerjal, mida saab kasutada põhikoolis (miks mitte ka gümnaasiumis), et toetada kliima ja kliimamuutuste alase sisu süvitsi õppimist.
Kontakt: marie.johanna.univer@ut.ee
ETISE konto link: https://www.etis.ee/CV/Marie_Johanna_Univer/est/
Teave loodus- ja täppisteaduste doktorantide kohta: https://lhkeskus.ut.ee/et/sisu/doktorandid-ja-nooremteadurid
Pealkiri: "Koolist ühiskonda: Loodusteadusliku hariduse edendamine nurjatud probleemide (wicked problem) kaasamisel õppetöösse"
"From School to Society: promoting meaningful science education through the inclusion of wicked problem"
Juhendajad: Miia Rannikmäe, Jari Lavonen (Helsinki Ülikool), Regina Soobard
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada sobivad viisid, kuidas kaasata õpetajaid teadlikult nurjatud probleeme õpetama ja näitlikustada õpetajatele nurjatud probleemide tutvustamise vajalikkust. Uurida, kuivõrd valmis on õpetajad nurjatud probleeme oma tundides kasutama, tulenevat nende pedagoogilistest ja taustateadmistest. Välja selgitada nurjatud probleemide mitmetahulisus ja lahendamatus, mida oleks võimalik tundides edastada.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väljund on välja töötada mudel, kuidas tuua nurjatuid probleeme õppetöösse ja selle toimimist uurida. Mudel võimaldab õpetajatel tundi tuua reaalelulisi mitmetahulise probleeme, mida õpilaste tutvustada. Töökäigus muutub selgemaks nurjatud probleemide tunnused ja määratlused hariduses ning kujuneb välja mõiste. Teema uurimine võimaldab panustada ka Eesti haridusteadustesse andes soovitusi, kuidas mitmetahulisi probleeme seal õpetajatele edastada.
Kontakt: merilin.magi@ut.ee
ETIS:https://www.etis.ee/CV/Merilin_M%C3%A4gi001/est/
Teave loodus- ja täppisteaduste doktorantide kohta: https://lhkeskus.ut.ee/et/sisu/doktorandid-ja-nooremteadurid
Juhendajad: Merle Taimalu, Karin Täht
Kontakt: karinkonksi@gmail.com
Juhendaja: Mari Karm
Kontakt: kristi.mumm@tfk.tartu.ee
Juhendajad: Leo Aleksander Siiman, Anna-Liisa Tamm (Tartu Tervishoiu Kõrgkool)
Kontakt: jcharlesmd@gmail.com
Pealkiri: „Loodusnähtustel põhinevate teadusetenduste välja töötamine soodustamaks õpilaste kognitiivset ja afektiivset arusaamist loodusteadustest“
Juhendajad: Heili Kasuk (vastutav juhendaja), Jack Barrie Holbrook.
Teave loodus- ja täppisteaduste doktorantide kohta: https://lhkeskus.ut.ee/et/sisu/doktorandid-ja-nooremteadurid
Pealkiri: „Õpetajate erinevad kogukonnad ja nendes tegutsemise roll seoses kavatsusega õpetajaametis püsida või ametist lahkuda“
Vastutav juhendaja: Äli Leijen
Pealkiri: "Lapsevanemate arusaamade ja praktikate seosed laste matemaatika õppimise motivatsiooni ja õpitulemustega"
Juhendajad: Äli Leijen (vastutav juhendaja), Krista Uibu.
Pealkiri: "Õpetamine kaasavas klassiruumis"
Juhendajad: Liina Lepp (vastutav juhendaja), Äli Leijen (juhendaja).
Pealkiri: “Enesereguleeritud õppimise protsessis eesmärgistamist ja õpitulemusi mõjutavad, vahendavad ja modereerivad tegurid digitaalses õpikeskkonnas kõrghariduse kontekstis”
Juhendajad: Katrin Saks (vastutav juhendaja), Natalia Edisherashvili.
Eesti doktorikool
2023/24. õppeaastal alustas tegevust Eesti doktorikool, mis ühendab kõiki Eesti ülikoole. Eesti doktorikooli all on ka sotsiaalteaduste valdkonna doktorikool, mida juhib valdkonna teadusnõukogu.
Külasta doktorikooli kodulehte