Skip to main content

Haridusteaduse doktoriõpe

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis pakutav haridusteaduse doktoriõpe valmistab õppureid ette nii iseseisvaks uurimistööks kui ka töötamiseks kõrgkooli õppejõu või haridusasutuse tippspetsialistina. Haridusteaduse doktoriõppekava on ühisõppekava, mis koondab enda alla haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorandid. Doktorikraade annab välja kahe instituudi vastav ühisnõukogu.

Praegu õpib haridusteaduse doktoriõppekaval 45 doktoranti, kelle uurimisteemadest annab ülevaate järgmine loetelu. Eraldi loetelus kajastuvad põhjalikuma kokkuvõttena ka viimase kahe aasta jooksul kaitstud doktoritööd.

Haridusteaduse doktorandid

Image

Mitmetasandiline kontekst: õpetajate ja kooli tugispetsialistide sekkumine koolikiusamisse

Juhendajad: Kristi Kõiv (Tartu Ülikool), Matti Meriläinen (Ida-Soome Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada viisid, kuidas õpetajad ja kooli tugispetsialistid ennetavad ja tegelevad koolikiusamisega lähtuvalt kolmest tasandist kooli kontekstis: kool, klassiruum ja individuaalne tasand. Doktoritöö keskendub sellele, kuidas õpetajad ja tugispetsialistid koostöös ennetavad ja sekkuvad koolikiusamisse (1) ning millised mitmetasandilised faktorid võivad nende tegevust mõjutada (2).

Praktiline väljund: Doktoritöö kaudu selgitatakse välja head hariduslikud praktikad sekkumisel koolikiusamisse, mis annavad raamistiku tõenduspõhise õpetajakoolituse kursuse loomiseks. Tulemusi saab rakendada koolikiusamise ennetamiseks ning nii töötavate õpetajate, tugispetsialistide kui ka õpetajakoolituse tudengite koolitamisel. 

Kontakt: minni.aia-utsal@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Minni_Aia-Utsal/est

Image

Koolijuhtide praktikad, tööstress ja seda mõjutavad tegurid

Juhendajad: Hasso Kukemelk, Emanuele Bardone (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Nõudmised koolijuhtidele muutuvad pidevalt, et ühiskonna vajadustega kaasas käia, ent koolijuhtide tervist ega rahulolu pole seejuures piisavalt uuritud, seda eriti Gaanas. Tööstressi ja vähese rahulolu tõttu on koolijuhid aga sageli hakanud oma ülesandeid valikuliselt täitma. Seega on doktoritöö eesmärk anda ülevaade koolijuhtide praktikatest ja sellest, kui koormavad nende ülesanded on. Ühtlasi püüab doktoritöö välja selgitada tegurid, mis mõjutavad tööstressi, rahulolu tööga ja tööalast sooritust.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulemusel on võimalik teavitada koolijuhte ja hariduspoliitika kujundajaid koolijuhtide praktikatest ja teguritest, mis mõjutavad nende heaolu. Samuti annab doktoritöö aimu, kuidas täiustada ja korraldada koolide juhtkonna tööd, et tagada kvaliteetne hariduse andmine.

Kontakt: innocent.kwame.bedi@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Innocent%20kwame_Bedi/eng?tabId=CV_EST

Image

Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamine alg- ja põhikoolis

Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool) ja Aleksandar Baucal (Belgradi Ülikool)

Töö sisu: Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused on olulised nii akadeemilise edukuse, vaimse ja füüsilise heaolu kui ka tööalase konkurentsivõime jaoks. Samas on nende oskuste hindamisel jätkuvalt mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi nii kontseptuaalsete raamistike kui ka metodoloogiliste lähenemiste osas. Digirikkad õpikeskkonnad võivad sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut toetada sel juhul, kui digitaalseid vahendeid kasutatakse tõhusatel ja tähenduslikel viisidel.

Doktoritöö eesmärk on luua alg- ja põhikooliõpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste hindamiseks kohane raamistik ja vahendid ning selgitada välja nende oskuste arengut toetava digirikka õpikeskkonna elemendid.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulemusena luuakse instrumendid õpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste hindamiseks. Töö tulemused avardavad arusaamist, millised digirikka õpikeskkonna elemendid ja parimad praktikad õpilaste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut toetavad – sellest võiks olla kasu nii haridusasutustele kui ka ühiskonnas laiemalt.

Kontakt: piret.einpaul@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Piret_Einpaul/est

Image

Õpilase ettevõtluspädevuse arendamine põhikooli eri kooliastmetes

Juhendajad: Krista Uibu (Tartu Ülikool), Mervi Raudsaar (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on hinnata õpilaste ja nende õpetajate teadmiste ja hoiakute mõju ettevõtluspädevusele ja selle alapädevuste üleminekule põhikooli kooliastmetes.

Praktiline väljund: Doktoritöö aitab mõista õpilaste ettevõtluspädevuse arengut põhikooli erinevate kooliastmete lõikes.

Kontakt: kulli.hiiemae-metsar@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/K%C3%BClli_Hiiem%C3%A4e-Metsar/est 

Image

Õpetajate professionaalse arengu toetamine tagasiside kaudu õpianalüütikat sisaldava e-portfoolio toel

Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Marieke van der Schaaf (Utrechti Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö raames defineeritakse professionaalsed tegevused, millega õpetajad töökohal tegelevad. Samuti töötatakse välja ning testitakse tagasiside toetamise mudelit e-portfoolio kaudu, mis sisaldab õpianalüütikat, ning selgitatakse välja, kuidas õpetajad tagasisidet tajusid ja oma erialaste tegevuste arendamiseks kasutasid.

Praktiline väljund: Doktoritöö praktiliseks väljundiks kujuneb väljatöötatud hindamismudel õpetajate professionaalsete tegevuste hindamiseks ning õpetajate professionaalse arengu toetamiseks välja töötatud ja testitud e-portfoolio, mis sisaldab õpianalüütikat (sh visuaalne ja automaatne tagasiside).

Kontakt: pihel.hunt@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Pihel_Hunt/est 

Image

Tõhusad sekkumised nutiseadmete kasutamiseks loodusainete õppeprotsessis

Juhendaja: Margus Pedaste (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Töö eesmärk on nutiseadmepõhiste sekkumiste loomine ja testimine selleks, et luua nutiseadmete kasutamise raamistik loodusainete õppimisel.

Praktiline väljund: Nutiseadmete kasutamise raamistik loodusainete õppimiseks.

Kontakt: kulli.kallas@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/K%C3%BClli_Kallas/est 

Klassiõpetaja õppekava üliõpilaste arusaamad teaduse olemusest ning nende arusaamade muutumine teaduslikult põhjendatud sekkumise järgselt

Juhendajad: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Jack Holbrook (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on selgitada välja, millised on klassiõpetaja õppekava tudengite arusaamad teaduse olemusest ning sellest lähtuvalt töötada välja teaduslikult põhjendatud sekkumise programm nende arusaamade edendamiseks. Sekkumise programmi rakendatakse kahe kursuse jooksul jätku-uuringu käigus, mõõtes tudengite arusaamu ja hoiakuid nii enne kui ka pärast sekkumist.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulemustele tuginedes on võimalik lisada teemasid/aineid klassiõpetajate õppekavadesse ning välja töötada sobivaid täiendkoolitusprogramme, selleks et edendada õpetajate arusaamasid teadusest ja teaduse olemusest ning nende teadmiste rakendamist koolis.

Kontakt: aigi.kikkas@ut.ee

Lisainfo: https://www.ut.ee/et/aigi-kikkas

Image

Eestile sobivad mitmekeelse ja -kultuurilise kooli mudelid

Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool) ja Margus Pedaste (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Eesti üldharidus on viimaste aastate sisserände hoogustumise tulemusel muutunud õppijate tausta poolest väga mitmekesiseks. Teisalt on Eestis mureks, et aastakümneid õpivad eesti ja vene kodukeelega õppijad suuresti erinevates koolides, mille tulemusel taastoodetakse ühiskondlikku eraldatust rahvusrühmade vahel. Hariduslik eraldatus kandub üle nii tööturule, elukvaliteeti kui ka ühiskondlikku kaasatusse. Võttes aluseks Ühtse Eesti kooli kontseptsiooni, soovin oma doktoritööga välja pakkuda lahendusi, kuidas eri kodukeelega õpilasi üheskoos õpetada.

Praktiline väljund: Minu töö tulemusel tekivad mõned võimaliku Eesti konteksti sobivad koolimudelid, millest saavad hiljem ka teised koolid eeskuju võtta.

Kontakt: laura.kirss@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Laura_Kirss/est

Image

Meeskondliku professionaalse arengu toetamine kaasava hariduse rakendamisel täiendusõppe kaudu Eesti kontekstis

Juhendaja: Äli Leijen (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on töötada välja kaasava hariduse rakendamist toetav täienduskoolituse kursus kooli meeskonnale (õpetajad, tugispetsialistid, koolijuhid) ning hinnata, kuidas koolitus mõjutab koolide arendustegevusi kaasava hariduse rakendamisel ning millised tegurid seda mõjutavad.

Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on kaasava hariduse teemalise täienduskoolituse tõhustamine viisil, et koolitusel oleks koolide arendustegevuse kontekstis praktiline väärtus ning et koolitus tagaks kaasava hariduse printsiipide tähendusliku rakendamise koolides.

Kontakt: tiina.kivirand@ut.ee

Image

Õpiraskused matemaatikas: õpilaste märkamine ja abistamine

Juhendaja: Evelyn Kiive (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on koostada metoodiline materjal õpetajatele ja eripedagoogidele selle kohta, kuidas identifiseerida ja aidata õpilasi, kellel on spetsiifiline õpiraskus matemaatikas või raskused matemaatikas mõnel muul põhjusel.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulemuste põhjal luuakse õpetajatele ja eripedagoogidele metoodiline materjal, tuvastamaks ja aitamaks õpilasi, kellel on spetsiifiline õpiraskus matemaatikas või raskused matemaatikas mõnel muul põhjusel.

Kontakt: triin.kivirahk@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triin_Kivir%C3%A4hk/est

Image

Põhikooliõpilaste funktsionaalse lugemisoskuse arendamine õpetamisstrateegiate kaudu: teisesed analüüsid Eesti PISA andmestikule

Juhendaja: Krista Uibu (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Käesolev doktoritöö käsitleb seni uurimata põhjuseid PISA võrdlusuuringu funktsionaalse lugemisoskuse tulemuste taga ning hindab, millised on tõhusad õpetamisstrateegiad õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse arendamisel erinevatel kognitiivsetel tasanditel. Samuti uuritakse, millised õpetajast tõukuvad tegurid aitavad kaasa õpilaste kõrgema tasandi lugemisoskuste arendamisele, millest PISA võrdlusuuringu kohaselt Eesti õpilastel vajaka jääb.

Doktoritöö vastab järgmistele küsimustele:

  • Millised õpilasest, klassist ja õpikeskkonnast ning õpetajast tõukuvad tegurid seostuvad PISA andmestiku alusel õpilaste funktsionaalse lugemisoskusega eri kognitiivsetel tasanditel?
  • Milliseid strateegiaid rakendavad PISA uuringus osalenud koolide õpetajad erineva oskustasemega ja erineva lugemishuviga põhikooliõpilaste funktsionaalse lugemise toetamisel?
  • Kuivõrd ja kuidas toetavad õpetajad valitud tekstimõistmise strateegiad õpilaste lugemisoskuste kujunemist erinevates oskustaseme rühmades?

Praktiline väljund: Uuringu tulemused on olulised haridusvaldkonna teadlastele, hariduspoliitika kujundajatele ning õpetajahariduse arendajatele ülikoolides. Samuti haridusasutuste juhtidele ning neile õpetajatele, kelle eesmärgiks on funktsionaalse lugemisoskuse arendamine ning seeläbi õpilaste toimetuleku tagamine koolis ja väljaspool.

Kontakt: kelly.konetski@gmail.com

Image

Autismispektri häirega õpilaste kaasamise toetamine

Juhendaja: Evelyn Kiive (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on toetada autismispektri häirega (ASH) õpilaste akadeemilist edukust, kaasamist, kasutades selleks TEACCH programmi struktureeritud õpet. ASH sageduse tõusu ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamise tõttu peame rohkem toetama nii õpetajaid kui ka ASH-ga õpilasi. Mõlemaid osapooli saame aidata, kui anname õpetajatele teadmisi ASH ja TEACCH programmi struktureeritud õppe kohta ning pakume tuge elementide rakendamisel.

Praktiline väljund: Andes õpetajatele võimaluse rakendada TEACCH programmi struktureeritud õppe elemente, saame toetada ASH-ga laste kaasamist ning nende akadeemiliste oskuste arengut.

Kontakt: kristina.kutsar@ut.ee

Image

Mitteõppivate ja -töötavate (NEET) noorte enesejuhitud õppimise oskuste hindamine ja arendamine õpiteekonna jätkamise eesmärgil

Juhendaja: Katrin Saks (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Enesejuhitud õppimine on muutunud ajas üha aktuaalsemaks. Samas on elanikkonna madal haridustase, haridusest väljalangemine ning vähene osalemine elukestvas õppes ühiskonnas väljakutse. Haridusellu tagasipöördumise suurendamine on riiklik eesmärk. Uuringu eesmärk on luua hindamis- ning sekkumisvahend eelkõige õppe katkestanud või katkestamisohus noorte haridusse tagasipöördumise toetamiseks, et suurendada enesejuhitud õppimise pädevust ning osalust elukestvas õppes.

Töö praktiline väljund: Uuringu tulemusena luuakse enesekohane küsimustik, mis võimaldab hinnata noore enesejuhitud õppimise oskusi ning sekkumisvahendi prototüüp, mis võimaldab rakendada vajalikku tugitegevust. Hindamis- ja sekkumisvahendi loomine pakub tuge nii haridusasutustele kui ka tugiteenuste pakkujatele, et paremini hinnata ja toetada noorte valmisolekut ja pädevust enesejuhitud õppimiseks.

Kontakt: kerli.koiv@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kerli_Kõiv001/est 

Image

Energia käsitlus õppimises ja õpetamises

Juhendajad: Heili Kasuk (Tartu Ülikool), Vladislav Ivaništšev (Tartu Ülikool), Rachel Mamlok-Naaman (The Weizmann Institute of Science, Israel)

Töö sisu: Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava kohaselt peaks 2050. aastaks puuduma kasvuhoonegaaside netoheide kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 on juba astunud sammud kliimaneutraalsuse poole püüdlemiseks, sõnastades oma raamdokumendis, et haridusvaldkond panustab keskkonnaseisundi, säästva arengu ja energiatõhusa taristu teadlikkuse tõstmisesse. Haridus- ja teadusministeerium soovib ühisosa leida koostöös energiamajanduse arengukava lähtepunktidega energeetikaalase hariduse tõhustamisel (eeskätt ettevõtete ja õppeasutuste tihedama koostöö näol) vajalike spetsialistide ettevalmistamiseks.

Energeetika valdkonna tulevaste spetsialistide koolitamisel tuleks lähtuda tööturu ootustest (probleemide lahendamisele keskenduv õpe, kus keskendutakse õppeülesannetes igapäevaeluliste ühiskonnaprobleemide lahendamisele koostöölises võtmes) ning nüüdisaegsest õpikäsitlustest, milles on lõimitud valdkonna õppeained ja kasutusel nutikas õppevara. 

Mitmete gümnaasiumite õpilaste seas läbi viidud uuringud näitavad, et õpilastel puudub ühtne arusaam energia protsessidest. Antud doktoriõppe projekt võimaldab selgitada välja energiaga seotud baasteadmiste väärarusaamad juba eos ehk põhikooli tasemel. Tulemuste põhjal saab hinnata olukorda ning vajadusel teha õpetamisprotsessis (õppesisu, -planeerimine, -väljund, õppetunni läbiviimine jne) muutusi, et meil oleks tulevikus suur energiavaldkonnaga kaasakõnelev auditoorium, mis omakorda võiks viia rohelisema ja jätkusuutliku arenguga eluviisi juurde.

Praktiline väljund: Tulenevalt väärarusaamadest energia kontseptsioonis on plaanis koostada praktilise sisuga õppemoodul, mis keskenduks energiateemadele kogu loodusteadusliku distsipliini ulatuses, vältimaks vääritimõistmist.

Kontakt: lauri.k6lamets@gmail.com

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Lauri_K%C3%B5lamets/est

Image

Laste kõneapraksia: avaldumine ja hindamine Eesti lastel

Juhendajad: Marika Padrik (Tartu Ülikool) ja Marja-Liisa Mailend (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö fookuses on kõneapraksia avaldumine ja hindamine koolieelses eas olevatel eesti keelt kõnelevatel lastel.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulem toetab põhiliselt logopeedide igapäevatööd, kirjeldades kõneapraksia avaldumist eesti keeles. Kuna häälduspuuete, sh kõneapraksia, diferentsiaaldiagnostika on keeruline, kuid sellest sõltub õigete teraapiameetodite valik, on oluline, et erinevad kõnepuuded oleks eesti keele spetsiifikast lähtuvalt uuritud ja kirjeldatud. 

Kontakt: marju.lahtein@gmail.com

Image

Õpianalüütilised võimalused õpetaja professionaalse arengu toetamisel ja kutse taotlemisel

Juhendajad: Katrin Saks (Tartu Ülikool), Irene-Angelica Chounta (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on luua õpianalüütikal põhinev kompetentsimudeli prototüüp, mis võimaldab õpetajatel analüüsida oma õpetamistegevust, arendada oma kutseoskusi ja koguda vajalikke tõendeid kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks.

Praktiline väljund: Töö praktiline väärtus on õpetaja enesehindamise ja tõenduspõhise materjali kogumist võimaldava rakenduse prototüübi väljatöötamine, mis võimaldab õpetajatel jälgida ja analüüsida oma õpetamispraktikaid, ametialast arengut.

Kontakt: tiiu.leibur@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Tiiu_Leibur/est

Image

Valikukriteeriumide väljatöötamine ja hindamismudeli rakendamine koolieelse lasteasutuse ja põhikooli esimese kooliastme õppevara arendamisel

Juhendajad: Merle Taimalu (Tartu Ülikool), Krista Uibu (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada, mille põhjal õpetajad otsustavad õppevara valiku üle ja milline on õpetajate teadlikkus hea õppevara kriteeriumitest; luua lasteaia ja esimese kooliastme õppevara valikukriteeriumid ning rakendada neid õppevara uurimisel.

Praktiline väljund: Loodud on lasteaia ja esimese kooliastme õppevara valikukriteeriumid, mida saab rakendada õppevara uurimisel. Uuringust saadud teadmisi saab kasutada õpetajakoolituse taseme- ja täiendusõppes uute õpimoodulite väljatöötamiseks ja õppekavade nüüdisajastamiseks.

Kontakt: heily.leola@ut.ee 

Lisainfo ETISes: https://etis.ee/CV/Heily_Leola001/est

Image

Situatsioonihuvi ja kaasatus projektipõhises õppes

Juhendajad: Kaido Reivelt (Tartu Ülikool) ja Jari Lavonen (Helsinki Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on mõõta õpilaste vahetut huvi füüsikatundides. Kuna õpilaste huvi langemine loodusteaduste vastu on pikaajaline probleem, on oluline, et selle probleemi lahendamiseks disainitud meetodite mõju mõõdetaks võimalikult täpselt. Tavaliselt on mõõtmiseks kasutatud küsimustikke, mida õpilased täidavad mingi aeg peale tegevust ning seetõttu on osa kogemusest kaotsi läinud (õpilased ei mäleta kõike, mida nad tollel hetkel tundsid). Töös mõõdetakse situatsioonihuvi ESM-i (ingl k experience sampling method) abil, mida saab kasutada tundide ajal ning mis ei nõua n-ö laboritingimusi.

Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on mõõteriist, millega saab hõlpsasti hinnata õpilaste situatsioonihuvi tundides. See annab võimaluse õpetajal katsetada erinevaid õpetamise meetodeid, et leida parim õpilaste huvi/kaasatuse ning õpetajapoolse koormuse suhe.

Kontakt: rauno.neito@gmail.com

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Rauno_Neito/eng?tabId=CV_EST

Image

Kaasava hariduse raamistik alushariduses

Juhendaja: Margus Pedaste (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada kaasava hariduse võtmetunnused ja luua nende põhjal mudel, mis toetab kaasava hariduse rakendamist alushariduses ja õppekava loomist, et süstemaatiliselt arendada lasteaiaõpetajate oskusi. Ühtlasi peaks mudel aitama hinnata lasteaiaõpetajate professionaalse arengu vajadusi, rakendamaks kaasavat haridust. 

Praktiline väljund: Töö tulemus pakub raamistikku, mis aitab mõista takistusi kaasava hariduse rakendamisel ja võimalusi nende ületamiseks. Raamistik toetab oluliste osapoolte valmisolekut täita oma rolli kaasava hariduse rakendamisel ja eesmärkide saavutamisel.

Tuginedes koostatud raamistikule, võiks samuti edasi tegeleda vahendite väljatöötamisega, et hinnata kaasava hariduse olukorda ja/või õpetajate kompetentsi. Seejärel oleks raamistiku põhjal võimalik kavandada ka erinevaid tegevusi, liikumaks senisest enam kaasava hariduse suunas.

Kontakt: pille.nelis@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Pille_Villems/est

Image

Õpetaja-õpilaste suhted ja võimalused toetavate suhete kujundamiseks Eesti põhikooli teises ja kolmandas kooliastmes

Juhendajad: Liina Lepp (Tartu Ülikool), Äli Leijen (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Antud doktoritöö eesmärk on selgitada välja Eesti õpetajate ja õpilaste arusaamad omavaheliste suhete olemusest ning nendega seotud teguritest. Samuti töötatakse välja täienduskoolitus õpetaja ja õpilaste vaheliste suhete parendamiseks ning hinnatakse selle mõju. Õpetaja ja õpilaste omavaheliste suhete uurimiseks kasutatakse instrumendina QTI-d (Questionnaire on Teacher Interaction), süstemaatilise kirjanduse ülevaatega kaardistatakse efektiivsed metoodikad õpetajate ja õpilaste omavaheliste suhete toetamiseks. Nende tutvustamiseks töötatakse õpetajatele välja täienduskoolituse kursus ning kogutakse andmeid koolituse tõhususe kohta.

Praktiline väljund: Eesti konteksti silmas pidades on töö praktiline väljund selgitada välja, millised on Eesti õpetajate ja õpilaste omavahelisi suhteid kirjeldavad arusaamad, ning luua lähtuvalt selgunud arusaamadest ja teoreetilistest lähtekohtadest Eesti õpetajatele täiendkoolitus, mille mõju suhete efektiivsele parendamisele hinnatakse. Rahvusvahelises kontekstis kirjeldavad käesoleva doktoritöö tulemused esiteks õpetaja ja õpilaste omavaheliste suhete hindamist, aga ka sekkumist suhete parandamisse ning sekkumise mõju hindamist.

Kontakt: kristipalk@gmail.com

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kristi_Kollo/est

Image

Teoreetiline raamistik, mis tehnoloogia ja uurimusliku õppe abil toetab õpilaste 21. sajandi oskuste arendamist loodusainetes

Juhendajad: Leo Aleksander Siiman (Tartu Ülikool), Mario Mäeots (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Luua teoreetiline raamistik, mis toetab tehnoloogia ja uurimusliku õppe abil õpilaste koostööoskuste arendamist loodusainetes.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulemused võimaldavad välja töötada teoreetilise raamistiku uurimispõhise õpikäsitluse laiendamiseks tehnoloogiaga täiustatud loodusainete tundides, kus arendatakse samal ajal õpilaste uurimuslikke ja koostööoskuseid.

Kontakt: meeli.rannastu-avalos@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Meeli_Rannastu/est

Image

Määramatusega toimetulek tehnoloogiakasutuses keskhariduse vanemas astmes

Juhendaja: Emanuele Bardone (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on jõuda paremale arusaamale, milline on määramatuse mõju tehnoloogia kasutamisel hariduslikus kontekstis, et toetada hariduspraktikuid ja hariduslikke institutsioone (nt koole) määramatusega toimetulekul keskhariduse vanemas astmes (gümnaasium). Projekt tegeleb järgmiste küsimustega:

  • millised on erinevad tehnoloogiakasutusega seotud määramatuse dimensioonid, mis mõjutavad gümnaasiumiõpilasi ja -õpetajaid;
  • kuidas gümnaasiumiõpilased ja -õpetajad määramatusega toime tulevad; 
  • kuidas toetavad hariduslikud institutsioonid gümnaasiumõpilasi ja -õpetajaid tehnoloogiakasutusega kaasneva määramatusega toimetulekul.

Praktiline väljund: Doktoritöö võiks olla abiks kõigile hariduspraktikutele ja hariduslikele organisatsioonidele, et paremini mõista määramatusega toimetuleku mõju ja võimalusi tehnoloogiakasutuses gümnaasiumiastmes.

Kontakt: aet.raudsep@ut.ee  

Image

Metodoloogiline raamistik juhtimaks K-12 õppetasemel arvuti toetatud koostöiseid STEAM õppetegevusi kasutades arukaid virtuaal-agente

Juhendaja: Irene-Angelica Chounta (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja pakkuda metodoloogiline raamistik, mis toetab STEAM lähenemist alusharidusest kuni keskhariduseni (K-12 haridus). Raamistik peaks:

1)    lihtsustama matemaatiliste ja muusikaliste oskuste, aga ka valdkonnapõhiste teadmiste omandamist,

2)    aitama omandada nn 21. sajandi oskusi, nagu koostöö, suhtlusoskus, probleemilahendamine ja kriitiline mõtlemine.

Selleks kavandame uuenduslikke ja loovaid õpitegevusi, kasutades arvutipõhiseid koostööstsenaariume ja arukaid virtuaal-agente, kes õpilasi neis juhendavad.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulemus toetab STEAM lähenemist hariduses. Nimelt saavad õpetajad ja muud sidusrühmad kasutada doktoritöös loodud raamistikku lähtekohana, arendamaks edasi arvuti toetatud koostöiseid õppetegevusi. Veel enam, doktoritöö on toeks STEAM projektidega tegelevatele õppedisaineritele, pakkudes õppetööks välja muusika ja matemaatika kombinatsiooni.

Kontakt: eric.roldan.roa@ut.ee 

Lisainfo: https://www.researchgate.net/profile/Eric_Roldan_Roa

Image

Doktorantide ja juhendajate kogemused doktoriõppe eetilistest aspektidest

Juhendajad: Erika Löfström (Helsingi Ülikool), Marvi Remmik (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöös fookuses on doktorantide ja juhendajate kogemused doktoriõppest eetiliste printsiipide perspektiivist.

Praktiline väljund: Eetiliste printsiipide rakendamine doktorantide ja juhendajate kogemuste mõtestamiseks võimaldab avardada arusaamu doktoriõppe kogemuse komplekssusest ning õpingute efektiivsust mõjutavatest teguritest. Doktoritöö juhib tähelepanu vajadusele arvestada eetiliste printsiipidega doktoriõppe protsesside ja regulatsioonide kavandamisel ja rakendamisel.

Kontakt: liana.roos@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Liana_Roos/est

Image

Teaduskarjääri teadlikkuse kujundamine transdistsiplinaarses keskkonnas – mõju õpilaste loodusteadusliku kompetentsuse  ja uskumuste kujunemisele

Juhendajad: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Jari Lavonen (Helsingi Ülikool)

Töö sisu: Doktoriprojekt on seotud loodusteadusliku hariduse kitsaskohtade lahendamisega – õpilaste hinnangul on koolis õpetatavad loodusteaduslikud õppeained elukauged ja ei ole relevantsed nende tuleviku karjääri valikuks. Õpilased ei vali karjääri teadusega seotud erialadel. Uurimistöö peamine eesmärk on leida seosed õpilaste tajutud õpimotivatsiooni, enese-efektiivsuse ning loodusteadusliku kompetentsuse taseme vahel ning töötada välja metoodikad loodusteadusliku kompetentsuse ja loodusteadusliku karjääriteadlikkuse kujundamiseks gümnaasiumiõpingute jooksul. Viiakse läbi longituudsekkumine, mis baseerub loodusteaduslikel raamteemadel ning on orienteeritud meditsiinga seotud karjääristsenaariumite kasutamisele aine õpetamisel 10. ja 11. klassis. Kontrollgrupi disainiga eksperimendi kaudu uuritakse sekkumise osa õpilaste STEM karjääriteadlikkuse ja loodusteadusliku kompetentsuse kujunemisel.

Andemete kogumiseks kasutatakse teadusrühma koostatud kontekstipõhise loodusvaldkonna e-testi sekundaarandmete mitmedimensionaalset analüüsi nii 10. klassis kui ka 12. klassis ning õpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni mõõtmise instrumente. Töö tulemusena valmib teoreetiline mudel, mille alusel on võimalik ennustada loodusteadusliku kompetentuse kujunemist ja seda mõjutavaid tegureid transdistsiplinaarses õpikeskkonnas.

Praktiline väljund: Töö käigus valmib teoreetiline mudel, mille alusel on võimalik ennustada loodusteadusliku kompetentuse kujunemist ja seda mõjutavaid tegureid transdistsiplinaarses õpikeskkonnas. Doktoritöö tulemusena saadud andmeid ja mudelit on võimalik kasutada gümnaasiumi loodusteaduste õpetamisel.

Kontakt: annemari.roost@gmail.com

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Anne%20Mari_Roost/eng?tabId=CV_EST

Image

Eesti loodusteaduste õpetaja veendumused õpetamisest ja hindamisest seoses pädevuspõhise, loodusteadusliku e-tasemetööga (CBSeT) ning õppekaval põhinevate loodusteaduslike pädevuste arendamisega klassis

Juhendajad: Katrin Vaino (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada, mil määral võimaldavad õpetajate olemasolevad uskumused seoses CBSeT-ga õppekaval põhinevate teaduslike pädevuste arendamist õpilaste seas.

Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on toetada loodusteaduste õpetajate professionaalset arengut loodusteaduslike pädevuste õpetamisel ja hindamisel, arvestades nende olemasolevaid uskumusi.

Kontakt: triin.rosin@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triin_Tarv/est 

Image

Bioloogia-alase kirjaoskuse kontseptsioon ja selle komponentide hindamine

Juhendaja: Anne Laius (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on luua uuenenud bioloogia-alase kirjaoskuse kontseptsioon ning lähtuvalt sellest hinnata gümnaasiumi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse komponente.

Praktiline väljund: Doktoritöö tulemustele tuginedes on võimalik kasutada bioloogia-alase kirjaoskuse uuenenud kontseptsiooni ning vastavalt sellele välja töötada sobivaid hindamise instrumente.

Kontakt: helin.semilarski@ut.ee 

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Helin_Semilarski/est

Image

Motivatsiooni roll arvutipõhisel testimisel

Juhendajad: Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Olev Must (Tartu Ülikool), Karin Täht (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida testi täitmise motivatsiooni seost testi tulemusega erinevates situatsioonides ning uurida testi täitmise motivatsiooni mõõtmise võimalusi, kasutades kaht eri tüüpi mõõtmisvahendit.

Praktiline väljund: Töö tulemused parandavad arusaamist, milline võib olla motivatsiooni mõju testi tulemustele ning kuidas on võimalik seda erinevates olukordades mõõta ja arvesse võtta. Tulemustest võiks olla kasu kõikidele, kes testimist oma töös kasutavad (nt uurijad ja õpetajad).

Kontakt: gerli.silm@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Gerli_Silm/est

Image

Doktorantide õpetamisarusaamu kujundavad aspektid

Juhendajad: Mari Karm (Tartu Ülikool) ja Torgny Roxå (Lundi Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on leida erinevaid aspekte, mis kujundavad doktorantide õpetamisarusaamu ja õpetamispraktikat.

Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on pakkuda empiirilist alust ülikoolis õpetamise teemale doktoriõppe sidusrühmade vahelistes aruteludes ning anda soovitusi doktorantidele suunatud pedagoogilise kursuse ja doktoriõppekava arendamiseks ülikoolis.

Kontakt: triinu.soomere@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triinu_Soomere/est

Image

Matemaatika õppimise motivatsioon Eesti algõpetuse kontekstis

Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Krista Uibu (Tartu Ülikool), Jelena Radišic (Oslo Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida faktoreid, mis mõjutavad õpilaste matemaatika õppimise motivatsiooni algõpetuses. Doktoritöös kasutatavad hindamisvahendid töötatakse välja rahvusvahelises projektis MATHMot.

Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väärtus seisneb asjaolus, et uuring annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas individuaalsed, kontekstuaalsed ja poliitilised faktorid mõjutavad poiste ja tüdrukute matemaatika õppimise motivatsiooni. Vaatluse all on 3.–5. klass, mil toimub paljude laste jaoks kaks olulist muutust: hakatakse hindeid saama ning liigutakse klassiõpetaja juurest aineõpetaja juurde.

Kontakt: maarja.sormus@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Maarja_S%C3%B5rmus/est

Uue põlvkonna e-õppe keskkonnad füüsikahariduses

Juhendaja: Toomas Plank (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida erinevaid adaptiivsete e-õppe süsteemide loomise võimalusi füüsika õpetamisel põhikoolis ja gümnaasiumis lähtuvalt õppekavast, õppeprotsessist ning õpetajate ja õpilaste ootustest õppematerjalide otsimisel, valimisel, taaskasutamisel ja seostamisel. Uuringu põhjal käivitatakse interaktiivne protsess, et luua uute võimalustega adaptiivne, vastupidav ja kasutajasõbralik e-õppe süsteem. Doktoritöö keskendub ontoloogiapõhise õppesüsteemi terviklikule kirjeldamisele.

Praktiline väljund: Projektil on rakendusväärtus: mudeli abil luuakse uusi innovaatilisi (adaptiivseid) vahendeid füüsika e-õpikute jaoks.

Kontakt: ly.soord@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Ly_S%C3%B5%C3%B5rd/est 

Image

Relevantse õpi- ja õppekeskkonna mudel loodusteadustes ning seda mõjutavad faktorid Eesti põhikooli õpilaste hinnangul

Juhendajad: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool)

Töö sisu: Käesoleva doktoritöö põhieesmärk on välja töötada relevantne loodusteaduste õppimise ja õpetamise mudel ning tuvastada seda mõjutavad tegurid põhikooli õpilaste hinnangul.

Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väärtus seisneb relevantse õppe- ja õpikeskkonna mudeli väljatöötamises, mis võimaldab kirjeldada seoseid õpilaste huvide, motivatsiooni ning õpitegevuste vahel loodusteaduste õppimisel, pöörates tähelepanu personaalse ja sotsiaalse konteksti olulisusele.

Kontakt: moonika.teppo@ut.ee

Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Moonika_Teppo/est 

Haridus- ja kasvatusteaduste doktorikool

Haridus- ja kasvatusteaduste doktorikool on Tallinna, Tartu ja Helsingi ülikoolide koostööprojekt, mis ühendab eri uurimisgruppides ja ülikoolides tegutsevaid uurijaid ja eelkõige doktorante, et soodustada vastastikust infovahetust, korraldada loenguid, kursusi ja seminare ning aidata kaasa teadustööle, mis ületab seniste uurimisgruppide piirid.

Külasta doktorikooli kodulehte
#teadus #tunnustamine
Arvuti

Haridusteaduste instituudi digipedagoogika projekt valiti Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna nominendiks

Jaga
27.06.2022
#teadus
Karmen Kalk juhendajatega

Karmen Kalk kaitses doktoritööd „Refleksiooni soodustamine ja prognoosimine blogis praktika ja kutseaasta jooksul“

Jaga
20.06.2022
#teadus
Pilt Tartu Ülikooli Physicumi fuajeest_Foto autor Andero Kalju

Tartu Ülikool asub suurendama kliimateadlikkust

Jaga
14.06.2022