Lõputöö teemad ja juhendajad

Haridusteaduste instituudi juhendajate uurimisvaldkonnad

 

Nimi

Uurimisteemad

professor Evelyn Kiive

  • Laste ja täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomaatika ja sekkumised
  • Agressiivne ja impulsiivne käitumine
  • Hariduslike erivajadustega laste toetamine kaasava hariduse kontekstis

professor Äli Leijen

  • Õpetaja professionaalne areng
  • Õpetaja teadmised
  • Õpetaja agentsus (teacher agency)
  • Tähenduslik õpetamine
  • Õpetajate koostöö, õpikogukond
  • Õpetajakoolituse visioon, õppeainete ja praktika sidusus
  • Tuumpraktikad õpetajakoolituses
  • Professionaalse identiteedi kujunemine
  • Refleksiooni käsitused hariduses ja refleksiooniprotsesside toetamine
  • Õpimotivatsioon ja sellega seostuvad tegurid

professor Margus Pedaste

  • Digiseadmete, -keskkondade ja -sisu kasutamise efekt õpitulemustele vastavalt DigiEfekti projektile (vt https://digiefekt.ut.ee)
  • Digipädevuse hindamisvahendite arendamine
  • Loodusteadusliku pädevuse hindamisvahendite arendamine

professor Krista Uibu

  • Õpetajate õpetamistegevused lasteaias ja algklassides
  • Õpilase sõnavara ja tekstimõistmise oskus ning areng algklassides
  • Emakeele ainedidaktika arendamine
  • Õpivara (õpikute, tööraamatutute jt) analüüs ja valiku kriteeriumid, õpivara jõukohasus lasteaia ja algklasside õpilastele
  • Pedagoogilised sekkumised lasteaias ja koolis

kaasprofessor Mari Karm

  • Ülikoolis õppimine ja õpetamine
  • Täiskasvanute õppimine ja õpetamine
  • Õppemeetodite rakendamine (tegevusuuring)

kaasprofessor Kristi Kõiv

  • Koolikiusamine ja teised sotsiaalpsühholoogilised probleemid koolis ja klassis
  • Laste, noorukite, täiskasvanute antisotsiaalne käitumine
  • Sekkumine ja ennetus õpilaste sotsiaalpedagoogiliste probleemide korral
  • Täpsem teema kokkuleppel üliõpilastega

kaasprofessor Marika Padrik

  • Kakskeelsete laste keeletestide komplekti normeerimine ja valideerimine (vene keele oskus tuleb kasuks, kuid ei ole eelduseks)
  • Väldete taju eelkooliealistel lastel (koos Liis Themasiga)
  • Keskkonna mõju keelelisele arengule (koos Liis Themasiga)
  • Arengulise keelepuudega laste vaimne võimekus (koos Liis Themasiga)
kaasprofessor Katrin Saks
  • Õpioskused ja õpistrateegiad
  • Keeleõpe ja keeleõppestrateegiad
  • Eneseregulatsioon, enesereguleeritud õppimine
  • Õpetajate arusaam ja teadmised õppija eneseregulatsioonist
  • Autonoomne õppija
  • Eesmärgistamise mõju õpiprotsessile ja tulemustele
  • Enesehindamine
  • Õpetajate kutsekindlus

kaasprofessor Merle Taimalu

 

 

  • Enesetõhusus (õpetajad, õpilased, lapsevanemad)
  • Motivatsioon, õpimotivatsioon
  • Andekad/võimekad lapsed
  • VEPA Käitumisoskuste Mäng
  • Soostereotüübid ja sooteadlik pedagoogika

kaasprofessor Leo Aleksander Siiman

  • Digitaalsete 3D-õppematerjalide mõju õppimisele ja ruumilise mõtlemise arengule
  • Õpilaste uurimuslike oskuste arendamine loodusõpetuse tunnis
  • Veebipõhiste uurimusliku õppe tegevuste väljaarendamine ja katsetamine
  • Digitaalne mäng õppetöös

kaasprofessor Emanuele Bardone

(juhendamine ja töö kirjutamine inglise keeles)

  • Responsible Research in the academia (i.e. emergence of responsibility and autonomy in doctoral students, issues in project-based academia, responsibility and scientific inquiry,...)
  • Responsible Innovation in Education (i.e., the impact of mobile devices in school, collaborative approaches to educational technology design, ethical frameworks for educational technology)
  • Philosophical issues in Education (i.e., the nature of educational science/research, the relevance of existentialism for education, the nature of emancipatory education, ...)
  • Science education and philosophy of science (i.e., Inquiry-based learning and scientific inquiry, images of scientific inquiry in education,..)
Tea Ausin
  • Laste ja noorukite sotsiaalsed, emotsionaalsed ja käitumisraskused (mida teha raskuste ennetamiseks; kuidas sekkuda; kuidas sotsiaalseid oskusi õpetada?)

Ave Avalo

  • Erinevate kunstitehnikate kasutamine visuaalsel eneseväljendamisel
  • Kunstiõpetuse tõlgendamine, iseärasused ja võimalused
Piret Einpaul
  • Õpetaja heaolu (teema piiritlemine koostöös üliõpilasega)
  • Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused (teema piiritlemine koostöös üliõpilasega)
Diana Eller
  • Kutseõppe ja töökohapõhise õppe praktikakorraldus
  • Õppekavaarendus kutseõppes
  • Õppe kavandamine kutseõppes
  • Digipedagoogika rakendamine kutseõppes
  • Rahvusvaheline koostöö kutseõppes
  • Õppijat toetav mentorlus kutseõppes
Külli Hiiemäe-Metsar
  • Ettevõtluspädevuse alapädevuste arendamine ja lõimimine I ja II kooliastmes
Pihel Hunt
  • Õpetaja professionaalne areng
  • Tagasiside
  • Õpetaja meedias

Pille Häidkind

  • Koolieelne eripedagoogika: kuni 7-aastaste erivajadustega laste arengutaseme hindamine ja õpetamine
  • Kaasav haridus lasteaias: eripedagoogi ja õpetaja rollid, meeskonnatöö
  • Eripedagoogi kutse: üliõpilaste ettevalmistus ja vilistlaste vajadused, õppekavad
Kaire Jõgi
  • Loodusteemade õpetamine koolieelses eas
  • Tervis ja heaolu koolieelses lasteasutuses
  • Kliimateadlikkuse kujundamine lasteaias ja põhikooli esimeses astmes

Maria Jürimäe

  • Kirjaoskuse areng ja seda toetav õppekeskkond
  • Digivahendite (nt Jutupliiats) roll kirjaoskuse arengu toetamisel
  • Kirjaoskuse arengu hindamine ja tagasisidestamine
  • Õpetajate professionaalne areng õpiringides
Karmen Kalk 
  • Refleksioon õpetajatöös
  • Digivahendite kasutamine õppetöös

Lii Kaudne

  • Sotsiaal-emotsionaalne õppimine
  • Teadveloleku praktikad vaimse tervise kontekstis

Aigi Kikkas

  • Õpilaste teadmised ja arusaamad loodusteaduslikest protsessidest/nähtustest
  • Loodusteemade käsitlemine

Tiina Kivirand

  • Kaasav haridus, selle erinevate aspektide rakendamine Eesti koolides

Triin Kivirähk-Koor

  • Õpiraskused matemaatikas (millised raskused esinevad; miks raskused tekivad; kuidas raskusi uurida; kuidas õppijaid aidata? (meetodid; õppevahendid))

Tiia Krass

  • Lastekirjanduse kasutamine õppetöös/õpitegevustes
  • Ilukirjanduse kasutamine I ja II kooliastme võõrkeeleõppes
  • Lugemisoskuse ja grammatilise pädevuse arendamine võõrkeeleõppes
Kristina Kutsar
  • Autismispektri häirega lapse toimetulek õppeasutuses
  • Autismispektri häirega lapse õpetamine, arengu toetamine
  • Autismispektri häire ja sotsiaalsed oskused
  • Jutustamisoskuse kujundamine programmi Story Champs toel
  • Koostöine õpetamine eripedagoogi ja teiste spetsialistide vahel
Kerli Kõiv
  • Enesejuhitud õppimine
  • Koolist väljalangemise ennetus ja õppimisse tagasipöördumise tugi
  • Mitteformaalõppe rakendamine ja arendamine 
  • Valdkondadevaheline koostöö õppija toetamisel

Lagle Lehes

 

  • Häälehäirete hindamine ja teraapia (häälehäired lastel; häälehäired professionaalsetel häälekasutajatel)
  • Neelamishäirete hindamine ja teraapia (neelamishäired neuroloogilistel patsientidel; neelamishäired lastel)
  • Huule-suulaelõhega sündinud laste kõnepuuete hindamine ja teraapia
Heily Leola
  • Lõimitud õppetegevuste koostamine lasteaiale (täpsemad valdkonnad täpsustame ühiselt)
  • Õppevara lasteaias ja esimeses kooliastmes (täpsema fookuse täpsustame ühiselt)
  • Mäng koolieelses eas

Liina Lepp

  • Alustava õpetaja ja koolijuhi professionaalne areng
  • Video-toetatud koostöine õppimine
  • Klassi haldamine (classroom management)

Karin Naruskov

  • Küberkiusamine: küberkiusamise liigid ja vahendid
  • Õpilaste/õpetajate arusaam küberkiusamisest
  • Küberkiusamiseks kasutatavad keskkonnad jne

Pille Nelis

  • Kaasav haridus koolieelse lasteasutuse kontestis

Mari Niitra

  • Lastekirjandus - teemafookus omal valikul
  • Lastekirjandus ja lapse kognitiivne areng
Kaja Pastarus
  • Kerge intellektipuudega (lihtsustatud õppe) õppijate õpetamine
  • Eesti keele teemade õpetamine tuge vajavatele õppijatele
  • Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) oskuste uurimine ja kujundamine tuge vajavatel õppijatel (sobib ka logopeediaüliõpilastele)
Leesi Peedumäe
  • Matemaatika õpetamine koolieelses eas
Kristi Pikk
  • Õpilaste agentsus
  • Õpetajate hoiakud ja õpetamistegevused matemaatika kontekstis
Doris Kristina Raave
  • Digitehnoloogia kasutamine õppetöös

Meeli Rannastu-Avalos

  • Uurimuslik õpe
  • Koostöine õpe
  • Haja-, paind-, hübriid- ja distantsõpe
  • Nutikad tehnoloogiad
  • Digitehnoloogia kasutamine

Liana Roos

  • Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) üld-, kutse- ja kõrghariduses
  • Kutse- ja täiskasvanuharidus (täpsem teema valik koostöös üliõpilasega)

Kristel Ruutmets

  • Inglise keele õpetamine I ja II kooliastmes (täpsem teema valik üliõpilasega koostöös; nt sõnavara või keele osaoskuste õppimine ja õpetamine)

Evi Saluveer

  • Kultuuriteemade käsitlemine I ja II (III) kooliastme inglise keele tunnis ning selle integreerimine keeleõppega
  • Lõimitud aine- ja keeleõpe
  • Kriitilise mõtlemise arendamine II-III kooliastme inglise keele tunnis
  • Autentse materjali kasutamine võõrkeeleõppes

Esta Sikkal

  • Muukeelne laps lasteaias / muukeelne õpilane koolis (täpsem teema valik koostöös üliõpilasega
  • Eesti keele kui teise keele õpetamise või keelelise toetamise praktikad

Gerli Silm

  • Testi täitmise motivatsioon
  • Psühholoogilise heaoluga seotud teemad (stress, läbipõlemine, motivatsioon jm)
Maarja Sõrmus
  • Klassiõpetajate matemaatika ärevus (koos kaasjuhendajaga juhendatav teema)
  • Storigami I ja/või II kooliastmes (koos kaasjuhendajaga juhendatav teema)
  • Matemaatika õppimise motivatsioon
  • Matemaatikapädevus
  • Matemaatiline probleemilahendamine
  • Arvutiprogrammide ja mängude kasutamine matemaatikatunnis

Eija Sõukand

 

  • Intellektipuudega õpilaste õpetamise meetodid
  • Erivajadustega väikelaps ja tema arendamise võimalused
  • Eripedagoogi töö rehabilitatsioonis

Egle Säre

  • Mõtlemisoksuste arendamine arutelu kaudu
  • Arutelu meetod koolis
  • Õpetaja pädevused arutelu juhtimisel
  • Küsimused õppeprotsessis

Karmen Trasberg

  • Võrdõiguslikkust väärtustav vaatepunkt - LGBT temaatika hariduses
  • Eesti haridusmõtte kujunemine
  • Mobiilsusaken õppekavades ja hariduse rahvusvahelistumine
  • Õpetajate/õppijate õpirände kogemused
  • Ajarännaku meetod ainete lõimimisel koolis
  • Waldorfi pedagoogika seminari kujunemislugu Eestis (teema sobib paaristööks magistrantidele)

Irja Vaas

  • Kunstivaldkonna didaktika rakendamine lasteaias
  • Nüüdisaegsed ainedidaktika käsitlused sh õppematerjalid, õppevormid, tehnoloogiad

Merje Viigand

  • Düsartriaga täiskasvanute kõne arusaadavuse hindamine
  • Afaasia – keeleliste oskuste hindamine
  • Afaasiaga isiku kommunikatsioon lähedasega – hindamine ja teraapia

Ilona Võik

  • Esimese kooliastme õpetajate teadmised lasteaia õppetööst
  • Lapsevanemate ootused lasteaiale seoses lugema õppimisega
  • Lugude jutustamine lasteaia igapäevatöös
  • Sõnavaratöö lasteaias ja esimeses kooliastmes 
  • Õpetajate hoiakud esimesest kooliastmest teise üleminekul
Anna Maria Ülviste
  • Lapse ja vanema suhtluskoostöö (täpsemalt jagatud tähelepanu) hindamine – mõõtvahendi piloteerimine (Andmete kogumine toimub Tartus)
  • Laste kommunikatsioonioskuste arengudünaamika hindamisvahendi FOCUS© (Focus on the Outcomes of Communication Under Six) kohandamine Eestis (kasuks tuleb hea inglise keele oskus)

 

Õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni.

Uuel õppeaastal õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni

Lõpueksamite ja kaitsmiste toimumisajad

Lõpueksamite ja lõputööde kaitsmiste toimumisajad 2023