Teadusprojektid

MATHMot. Projekt keskendub matemaatika õppimise motivatsioonile. Projekti käigus kogutakse andmeid matemaatika õpetamise ja õppimise kohta osalevate riikide koolide 3. ja 4. klassides ning jälgitakse samu õpilasi aasta hiljem, et näha, kuidas nende motivatsioon on aja jooksul arenenud.
CultureNature Literacy. Projekti CultureNatureLiteracy eesmärk on uurida, milliseid oskusi ning teadmisi vajavad lapsed eluks inimkesksel ajastul. Need oskused, mis on lahutamatult seotud nii keskkonna kui kultuuriga, võetakse kokku uue terminiga - antropotseenikompetents. Lisaks töötatakse projektis välja parimad praktikad ning materjalid, millega õpetajaid saavad lapsi eluks antropotseenis ette valmistada.
Hyb-IT-up projekt toetab kõrghariduse õpetajate ja üliõpilaste pedagoogiliselt mõtestatud digitehnoloogiate kasutamist hübriidõppe ja -õpetuse toetamiseks.
Projekti REMEDIS eesmärk on tõenduspõhise lähenemisviisi kasutuselevõtt meedia- ja digipädevuse uurimiseks sobiva hindamisraamistiku loomisel ja nende pädevuste ümbermõtestamiseks Euroopa kontekstis.
Uue põlvkonna interaktiivsete veebikursuste loomise tehnoloogia. Projekti eesmärk on luua interaktiivsete mängupõhiste veebikursuste loomise metoodika, interaktiivsete veebikursuste loomise lahendus, mis põhineb hariduslikul andmekaevel põhineval ennustaval õppimise tõhustamisel ja sekkumisvahendil, võimaldamaks veebipõhistel õpikogemustel olla tõhusamad võrreldes võrguühenduseta õpikogemustega.
Autentsuse toomine kursuseruumi – sidusad õppe- ja õppematerjalid õpetajahariduse jaoks küsitluspõhises õppes. Vähesed õpetajakoolituse õppe- ja õppematerjalid sisaldavad autentset praktikat. Seetõttu on meie eesmärgiks toota VR-i, AR-i ja interaktiivse meedia abil materjale kahes versioonis, mida saab sidusalt kasutada IBL valdkonna õpetajate eel- ja täiendusõppes.
Tulevikuklassiruumi visioon ja selle vahendamine
Kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamisvahendite väljatöötamine. Projekti eesmärk on töötada välja kolm standardiseeritud testi, mille abil tugispetsialistidel on võimalik kakskeelsete laste hulgast vanemas eelkoolieas või kooli alguses (üleminekul lasteaiast kooli) selgitada välja keelepuudega lapsed.

Haridusteaduste instituudi uurimissuunad

Lõppenud projektid

Digiefekt

1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2023 läbi viidud teadusprojekt, mille eesmärk oli mõista, kuidas digitehnoloogiate kasutamine avaldab efekti õpilaste õpitulemustele. Loe lähemalt Digiefekti kodulehelt.

LapsEST

Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks LapsEST projekt toetab eestikeelsele õppele üleminekut ja üldharidusprogrammi elluviimist Eestis. Projekti eesmärk oli luua tehnoloogiaga rikastatud mängud eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele.

DiCoTe

Projekt DiCoTe keskendus õpetajakoolituses digipädevuste arendamise heade tavade jagamisele partnerülikoolide vahel. Vaadeldakse digiõppe õppekavasid ainete ja koolitüüpide lõikes, digitaalse meedia kasutust, õpistsenaariumeid ja täienduskoolituse meetodeid. Projekti väljundmaterjalid on kavas kavas Creative Commonsi litsentsi alusel vabalt kättessadavaks teha.

Transforming Education with Technology

Projekt keskendus õpilähenemiste ümberkujundamisele, et toetada positiivse haridustuleviku saavutamisele suunatud lahenduste väljatöötamist ja hindamist.

Sustainability in Finance (SuFi)

Projekti "Jätkusuutlik finantskirjaoskus kutsehariduses" (SuFi) raames töötati välja avatud veebikursus teemal jätkusuutlik finantskirjaoskus kutsehariduses, kaasates õppijad, õpetajad ja huvirühmad uute vajalike kompetentside väljaselgitamiseks ja kursuse arendustöös.

Kaasav haridus

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut ja Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut töötasid välja Norra ja EMP projekti „Kaasava hariduse õppekava ja õppe kvaliteedi arendamine ning tõhustamine“ raames kaasava hariduse teemalise täienduskoolituse programmi, mille eesmärk oli toetada koole kaasava hariduskorralduse rakendamisel nii kooli kui klassiruumi tasandil. 2021. aastal algas Tartu Ülikoolis esimene vastuvõtt magistriõppekavale "Kaasav haridus".

DigiYouth

Projekti koduleht: http://www.digiyouth.eu/

Projekti Facebooki leht: https://www.facebook.com/DigiYouthStudentStartups/

Arendame Eesti, Läti, Rootsi ja Soome noorte ettevõtlikkust ja rahvusvahelise koostöö oskusi digiettevõtluse alal, toetades mh start-up-meetodite abil õpilasfirmade loomist ja tegevust.
Töötame välja metoodika ettevõtlusõppe ja tehnoloogiahariduse lõimimiseks üldhariduses.
Toetame koolides kahe aasta vältel ettevõtlussimulatsiooni digitoodete, -teenuste ja -lahenduste alal (kogu tootearenduse ahel ideest müügini).

Igast riigist kaasatakse 2‒5 uuenduslikku põhikooli ja gümnaasiumi ning ettevõtluse ja IT-valdkonna nõustajate võrgustik. Projekti käigus toetatakse 40 õpilasfirmat, rahvusvahelise digiettevõtluse kogemuse saab 220 õpilast ja rahvusvahelise õpilasfirma juhendamise kogemuse 45 õpetajat ja mentorit neljast Kesk-Läänemere riigist. Valmib kolme semestri pikkune digiettevõtluse õppekava põhikooli III astmele ja gümnaasiumile, mida saavad edaspidi õppe mitmekesistamiseks muutmiseks, majandus- ja tehnoloogiaõppe lõimimiseks, eri ainevaldkondade õpetajate koostöö ja rahvusvahelise koostöö arendamiseks kasutusele võtta kõik huvilised koolid.

Juhtpartner: Tartu Ülikool (haridusuuenduskeskus)
Partnerid: Turu Ülikooli Rauma õpetajahariduse üksus, Ventspilsi Linnavalitsus, Uppsala Ülikooli Gotlandi kampuse mängudisaini osakond.

Eelarve: 1 596 337 eurot

Projektiperiood: 1.01.2018 - 30.04.2021

Projekti kaasrahastab INTERREGi Central Baltic programm Euroopa Regionaalarengu Fondist

Lisainfo: projektijuht Ardo Rohtla, ardo.rohtla@ut.ee

Eesmärgipärane digitehnoloogia kasutamine

Projekti eesmärk on luua digipedagoogilised näidisstsenaariumid, mille fookus on suunatud digitehnoloogia eesmärgipärasele kasutamisele ja õpilaste digitaalse sisuloomega seotud digitaalse kirjaoskuse toetamisele. Näidisstsenaariumid luuakse projektimeeskonna poolt, neid rakendatakse ja nende tulemuslikkust hinnatakse partnerriikide koolide põhjal. Igast riigist kaasatakse stsenaariumite loomisse ja katsetamisse vähemalt viis õpetajat, kes õpetavad õpilasi vanuses 10-12 aastat.

Projekti kestus: 01.09.2018-31.08.2021

Projekti partnerid: Tartu Ülikool (koordinaator), Hrafnagilsskoli (Island), Hansakallion koulu (Soome), KGS Hemminge (Saksmaa)

Kontakt: Mario Mäeots, haridustehnoloogia dotsent, mario.maeots@ut.ee
Projekti veebileht: http://digitalpedagogy.school

Rahastus: Erasmus+

IKT kasutamine hariduses

Kontseptuaalne raamistik suurendamaks ühiskonna pühendumist IKTsse: IKTga seonduvaid karjäärivalikuid motiveerivad ning IKT rakendamiseks ja arendamiseks vajalikku kompetentsust arendavad lähenemised üld- ja kõrghariduses

Projekti eesmärk on hinnata Eestis rakendatud lahendusi ja lähenemisi IKT valdkonna karjäärivaliku motiveerimisel ning IKT valdkonnas oluliste kompetentside arendamisel. Tuginedes läbilõikeuuringule, minieksperimentidele ja seonduva teaduskirjanduse meta-analüüsile töötatakse välja kontseptsioon IKT valdkonna jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil koolides ja ülikoolides tegevuste kavandamiseks. Uuringus vaadeldakse kolme rühma: õpilased, IKT erialade üliõpilased (võrdlevalt teiste erialade üliõpilastega) ja IKT erialadelt väljalangenud üliõpilased. Uuring viiakse läbi TÜ haridusteaduste instituudi, arvutiteaduste instituudi ja tehnoloogiainstituudi koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Tegevustesse on kaasatud ettevõtjate esindajana Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning teaduskonsultantidena välispartnerid Kreekast (prof Dimitris Alimisis), Saksamaalt (prof Ulrich Hoppe), Soomest (Tomi Jaakkola) ja Hollandist (prof Wouter van Joolingen).

Projektijuht on prof Varmo Vene TÜ arvutiteaduste instituudist ja uurimisgrupi juht prof Margus Pedaste haridusteaduste instituudist.

MA EduTech

Projekt MA EduTech ehk „MA in Educational Technology: A New Online Blended Learning Program for New Member States“ on EL-i Erasmus+ programmi kaudu rahastatav innovatsiooniprojekt, mille eesmärk on arendada haridustöötajate digipädevust. Selleks töötavad projektipartnerid välja EL-i uutes liikmesriikides uuendusliku kombineeritud õpet (blended learning) rakendava magistriõppekava, mis keskendub 21. sajandi haridustöötajatele vajalike teadmiste ja oskuste õpetamisele (haridustehnoloogilised võimalused õppes, koostöine õpe, uurimuslik õpe, probleemilahendamine jms).

Tartu Ülikool avas oma rahvusvahelise osaliselt veebipõhise „Haridustehnoloogia“ õppekava juba 2017. aastal, Riia Tehnikaülikool avab oma õppekava 2019. aastal. Samuti avatakse projektis veebiplatvorm, kus on kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad haridustehnoloogia ja teiste seotud teemade alased õppe- jms materjalid, ning koostatakse juhend sarnaste kombineeritud õpet rakendavate haridustehnoloogiat käsitlevate magistriõppekavade avamiseks.

Rahastaja: Euroopa Liit, Erasmus+ programm

Partnerid:
Tartu Ülikool (koordinaator)
Riia Tehnikaülikool
Utrechti Ülikool

Projekti kestus: 01.09.2017 – 31.08.2020

MOBVET

Mobiilsusakna loomine õppekavadesse, õppijate julgustamine õpirändesse ja välispraktikale – need on päevakajalised märksõnad nii ülikoolis kui kutseõppeasutustes. Paraku on just õpetajate, sh kutseõpetajaks õppijate välismobiilsus tagasihoidlik.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi kutseõpetajate õppekava õppejõud koostöös Tartu Kutsehariduskeskuse ja viie Euroopa partneriga osalevad Erasmus+ strateegilise koostöö projektis MOBVET (Mobility For Vocational Education and Training). Projekti käigus selgitame välja need barjäärid ja komistuskivid, mis on takistuseks õpirändele ja väliskogemusest õppimisele. Sellele teadmisele tuginedes loome e-õpi-objekti, mis pakub praktilist tuge õpirände eel, ajal ja järel. Paindlikku ja interaktiivset keskkonda saavad kasutada nii kutsekoolid kui ülikoolid rahvusvahelise mobiilsuse jõustamiseks.

Projektis teevad kaasa kutseõpetaja õppekava programmijuht Karmen Trasberg, Tartu Ülikooli grandikeskuse välisrahastuse koordinaator Egle Rummel da Costa, kutsedidaktika õppejõud ja Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Diana Eller ning kutseõpetaja Ismail Mirzojev.

Projekti kestus: 2018-2020.
Projekti koduleht: https://mobvet.ut.ee

Navigating Social Worlds

Projekti „Navigating Social Worlds: Toolbox for Social Inquiry“ üks peamisi eesmärke on pakkuda õpetajatele ja õppejõududele uuenduslikke vahendeid, mida saab kasutada sotsiaaluuringute meetodite õpetamisel.

Projekti kestus: 01.03.2021-28.02.2023
Projekti partnerid: SGH Warsaw School of Economics (Poola; projektijuht), Babeș and Bolyai University (Rumeenia), Public Policy Management Institute (Leedu), University of Latvia (Läti) ja Tartu Ülikool (Eesti)
Kontakt: Äli Leijen, õpetajahariduse professor, ali.leijen@ut.ee
Projekti koduleht: https://socialworlds.eu/et 
Rahastus: Erasmus+