Autor:
Karmen Trasberg

Ajarännak koolipäeva aastal 1922

Hariduskorralduse lektor Karmen Trasberg kirjutab: 

Kursuse „Eesti kultuuri- ja koolilugu“ raames toimus 19. aprillil õpetajakoolituse üliõpilaste ajarännak saja aasta tagusesse koolipäeva.

Ajarännak on õppeaineid lõimiv meetod, mis sai alguse Rootsist 1980ndatel ja on levinud nüüdseks üle maailma. Eesti Rahva Muuseumi ja ajalooõpetajate ühingu eestvõttel toimuvad ajarännakud ka meie koolides. Et selle kaasahaarava aktiivõppe meetodiga juba stuudiumi käigus tutvust teha, on ajarännaku läbiviimine integreeritud ka meie õpetajaõppesse.

Iga grupp lõi ühiselt ühe koolitunni stsenaariumi, sel korral mängiti läbi eesti keele, rehkendamise, loodusloo ja maateaduse tunnid. Koolipäeva lõpetas klaverisaatega turnimistund ja ühiseks koolieineks oli võiga odrakarask. Üliõpilased mõtlesid küsimustele, kuidas see kauge aeg põnevaks teha ja õppijale lähemale tuua ning kuidas viia õpilasi meie kultuuriloo oluliste tegelaste või sündmuste juurde võimalikult autentselt.

Stsenaariumi koostamisel kasutasid üliõpilased erinevaid allikaid, nagu näiteks Bridging Ages koduleht, virtuaalsed kooli- ja kultuuriloo andmebaasid, 1920. aastate õpikud ja tunnikavad. Selleks tuli üliõpilastel käia rahvusarhiivis ja ERM-s allikatega tutvumas, sest kõik tunnitegevused pidid vastama tollasele õppekavale. Lisaks ilmusid õpetajad tundi ajastukohastes kostüümides.

Ajarännaku juures pealtvaatajaid ei ole, kõigil osalejatel tuli kaasa lüüa, olgu see õpilase, õpetaja või koolijuhataja rollis. Läbi stsenaariumi kirjutamise, materjalide kogumise ja ettevalmistumise saime kõik eheda elamuse ja õpetliku kogemuse. Lõpuaruteludes jõudsime aga tänasesse päeva, arutledes selle üle, mis oli saja aasta taguses koolis väärtuslikku, mida tasuks ka täna elus hoida.

Joonas Asumets ja Hele-Mai Viltrop, kõrvuti portreed

Gümnaasiumist ülikooli, ülikoolist unistusteni

Foto on dekoratiivne

Mare Kitsnik: eestikeelsele õppele üleminekut toetav õppevara – kuidas tagada kvaliteet?