Õpiränne välismaale

Välismaal õppimine või praktika läbimine annab võimaluse saada rahvusvahelist kogemust, arendada keeleoskust, luua kontakte üle maailma ning näha oma eriala uuest vaatenurgast. Õpiränne aitab kasvatada iseseisvust, enesekindlust ja kohanemisvõimet ning on väärtuslik kogemus kogu eluks.

Vahetusüliõpilasena jääd TÜ üliõpilaseks, sinu välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse siinsete õpingute osana ning ülikooli lõpetades on ka lõpudokumentidel õpirände info kirjas. Välisülikoolis saad korraga õppida ühe semestri või õppeaasta, aga eduka planeerimise korral võid seda ka mitu korda teha.

Image
Kollaaž sügisestes värvides mägedest ja linnast.

Välispraktikale õpetajana – see on tõesti võimalik

Tunnen, et kogemus rahvusvahelises keskkonnas, võõras riigis ja uue süsteemi keskel andis mulle palju julgust ning täiendas tohutult minu meetodite pagasit.

Kelly Kaukes
klassiõpetaja õppekava üliõpilane, University of Ostrava, 2019/20

Õpirände konkursikalender
Üliõpilaste infokiri

Lisaks jagame jooksvat õpirände infot haridusteaduste instituudi kanalites.

Õpirändevõimalusi ja sihtkohti on palju ning sobiva valiku tegemine võib esialgu tunduda keeruline. Kust alustada? Tutvu õpirändekompassiga, mis aitab läbi mõelda, millised on sinu ootused.

ÕPIRÄNDEKOMPASS

Haridusteaduste instituudil on partnerülikoole Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Küprosel, Lätis, Maltal, Norras, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Serbias, Sloveenias, Soomes, Šveitsis, Tšehhis, Türgis ja Ungaris.

Haridusteaduste instituudi partnerülikoolidega saab tutvuda SoleMOVE keskkonnas. Otsingu täpsustamiseks vali koduüksuseks Institute of Education ning soovi korral lisa õpirände eesmärk (õppimine või praktika), programm ja õppetase.

Väliskõrgkoolidega sõlmitud lepingud ei ole erialapõhised, vaid õpetajakoolituse põhised. Seega kitsaste erialaaste õppeainete läbimise asemel pakub õpiränne võimalust laiendada õpingute haaret ning läbida õppeained, mida koduülikool ei paku.

Kuidas valida õpirände sihtkohta?

Enne kandideerimist soovitame läbi mõelda järgmised küsimused.

1. Mis on minu õpirände eesmärk?

  • Kas tahad arendada erialaseid teadmisi?
  • Kas soovid parandada võõrkeeleoskust?
  • Kas sind huvitab teistsugune haridus- või kultuurikeskkond?
  • Kas soovid saada rahvusvahelist kogemust ja laiendada silmaringi?

2. Kas välisülikool pakub mulle sobivaid õppeaineid?

  • Kas leidub õppeaineid, mis toetavad sinu õpinguid Tartu Ülikoolis?
  • Kas aineid on võimalik oma õppekavas arvestada?
  • Kas pakutavad teemad pakuvad sulle huvi ka sisuliselt?

3. Kas minu keeleoskus on piisav?
Mõnes ülikoolis võib olla lai ingliskeelne kursuste valik, teises aga toimub suurem osa õppest kohalikus keeles. Veendu, et su keeleoskus võimaldab sul loengutes osaleda ja õppetööga edukalt toime tulla.

4. Kas sihtriik ja selle elukeskkond sobivad mulle?
Mõtle läbi:
- elukallidus;
- majutusvõimalused;
- kliima;
- kultuuriline keskkond;
- ühistransport ja igapäevane elukorraldus.

RiikÜlikoolMilliste erialade üliõpilased on käinud?
AustriaUniversity of Education (PH Wien)Eripedagoogika ja logopeedia, klassiõpetaja
BelgiaThomas More Mechelen-Antwerp University of Applied SciencesEripedagoogika ja logopeedia, klassiõpetaja
HispaaniaRovira i Virgili UniversityKlassiõpetaja
University of BarcelonaEripedagoogika ja logopeedia, HUM
University of the Basque CountryEripedagoogika ja logopeedia
NorraØstfold University CollegeHaridusinnovatsioon
RootsiUppsala UniversityEripedagoogika ja logopeedia, LORE
Södertörn UniversityKELA
SaksamaaUniversity of AugsburgEripedagoogika ja logopeedia
SloveeniaUniverisity of LjubljanaKlassiõpetaja
SoomeHAAGA-HELIA AmmattikorkeakouluKutseõpetaja
University of JyväskyläHUM
ŠveitsUniversity of Teacher Education LucerneHUM
University of Teacher Education SchwyzHUM
TšehhiMasaryk UniversityEripedagoogika ja logopeedia, HUM
UngariApor Vilmos Catholic CollegeKlassiõpetaja

Haridusteaduste instituudi õppekavadel ei ole kindlat õpirändesemestrit, mistõttu saab iga üliõpilane planeerida välisõpingud enda õpiteega sobivale ajale. Küll aga ei ole soovitatav õpirändesse minna õpingute viimasel semestril, sest välisülikoolist ei pruugi õppetöö tulemused lõpetamise ajaks kohale jõuda.

Bakalaureuse õppeastmes saab siirduda õpirändesse, kui edukalt on läbitud esimene õppeaasta. Seejuures kandideerida saab 1. aasta kevadsemestril. Magistriastmes on võimalik õpirändesse minna juba esimesel õppeaastal.

Õpirände planeerimisel on peamine kontakt haridusteaduste instituudi õpirände koordinaator, kes nõustab nii sihtkoha valiku, kandideerimise kui ka dokumentide vormistamise küsimustes. Õppekava täitmise ja ainete ülekandmisega seotud küsimustes aitavad õppekorralduse spetsialistid ja programmijuhid. Loe lisaks õpirände planeerimisest.

Õpirände rahastamise võimalused sõltuvad programmist. Erasmus+ programm pakub üliõpilastele igakuist stipendiumi, mis aitab (osaliselt) katta välismaal õppimise või praktika kulusid. ISEPi programmi puhul stipendiumi ei maksta, kuid enamasti on vastuvõtvas ülikoolis tagatud majutus ja toitlustus. Loe lisaks Erasmus+ õpirände stipendiumi ning partnerülikoolide ja võrgustike poolt pakutavate võimaluste kohta.