Välismaal sooritatud praktika annab tudengitele suurepärase rahvusvahelise kogemuse, mis omakorda on suureks eeliseks tööturul. Välispraktika läbimiseks sobivad mitmesugused asutused (kõrgkoolid, ettevõtted, MTÜd, konsulaadid jpm). Välispraktika koht tuleb tudengil endal leida. Üks võimalus on uurida, kus on sama õppekava üliõpilased varem käinud. Igal juhul aruta välismaine praktika läbi oma õppekava programmijuhiga. Kui varasemaid kontakte ei ole, siis soovitame pöörduda organisatsioonide poole, kes muuhulgas vahendavad informatsiooni praktikavõimaluste kohta, näiteks Futulab, AIESEC ja ERASMUSINTERN.
Oluline on meeles pidada, et praktikat peab sooritama kindlasti mõne praktikaaine raames (v.a doktorandid). Praktikaaine EAP-de mahul ei ole programmi poolt miinimum- ega maksimumnõuet. Praktika kestus on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 6 kuud. Kui praktika eest saadavad ainepunktid on väikesed, soovitame praktika läbida suvekuudel. Minimaalselt võib taotluse esitada üks kuu enne praktikaperioodi algust!
Majutuse korraldab ja selle eest tasub üliõpilane ise, mistõttu on väga oluline endale selgeks teha orienteeruv igakuine kulu.
Erasmuse programmi välispraktikal osaleja peab omama lisaks kehtivale ravikindlustusele ka õnnetusjuhtumi- ja kahjukindlustust, kui viimast ei taga üliõpilasele praktikabaas, siis tuleb vastavalt programmi reeglite järgi sõlmida kindlustuslepped üliõpilasel ise. Abiks kindlustuse sõlmimisel on kindlustusfirmasid koondav veebileht.
Oma reisi välisülikooli planeerib ja kulutused teeb üliõpilane ise. Mõned riigid nõuavad praktikantidelt ka töötamise registreerimist.
Selle kulutusega tuleb arvestada juhul, kui ei ole olemas keeletesti tulemust TÜ-st või riigieksami tulemust.
Sellised kulutused võivad tekkida näiteks majutuse broneerimisel.