Mida pakub kestliku arengu haridus?

Haridusteaduste instituudi taskuhäälingu Õpipisik uues saates rääkisime kestliku arengu ja hariduse seostest, keskendudes sellele, kuidas noori paremini kaasata, ning uurisime, millised on õpetajate väljakutsed ja võimalused.

Vestluses osalesid Tartu Ülikooli doktorandid Marie Johanna Univer ja Liisi Pajula, kes jagasid oma kogemusi ja mõtteid kestliku arengu hariduse vajalikkusest ning selle rakendamise võimalustest koolides. Arutleti ka noorte rolli, süsteemsete muutuste ja hariduslike meetodite üle, mis aitaksid kestliku arengu põhimõtteid paremini mõista.

TÜ osaleb näiteks projektis ⁠Culture Nature Literacy⁠, mille eesmärk on pakkuda kestlikkusprobleemidega tegelemiseks narratiive, mis erinevad tavapärasest katastroofide ettekujutamisest. Uute narratiivide abil saab võimestada nii õpetajaid kui ka õpilasi kestlikkusküsimusi lahkama.

Saate peamised jutupunktid olid järgmised.

1. Kestlik areng hariduses. Kestlik areng ei tähenda ainult keskkonnahoidu, vaid hõlmab ka ühiskondlikku aktiivsust, tervist ja üldist eluviisi, mis tagaks tulevastele põlvedele võrdsed võimalused.

2. Noorte roll ja kaasamine. Noored on keskkonnateadlikud, kuid tunnevad tihti, et nende häält ei kuulda. On vaja positiivseid tulevikuvisioone, mis julgustaksid neid tegutsema.

3. Õpetajate väljakutsed. Peamised probleemid on ajapuudus ja õppeainete killustatus. Samuti napib koordineeritud ja kergesti kättesaadavat materjali, mis aitaks õpetajatel kestlikkusteemasid paremini õppega siduda.

4. Haridussüsteemi toetus ja muutused. Koolid peaksid edendama ainetevahelist sidusust ja ühendama formaalhariduse mitteformaalsete haridusprojektidega, et muuta kestliku arengu õpetamine sujuvamaks ja süsteemsemaks.

5. Rohepööre vs. rohepesu. Oluline on õpetada kriitilist mõtlemist, et noored suudaksid eristada keskkonnasõbralikke lahendusi ja rohepesu ehk näilist keskkonnahoidu, mis tegelikult soodustab ületarbimist.

6. Kohalik vs. üleilmne lähenemine. Kestliku arenguga seotud teemade õpetamisel tuleks keskenduda kohalike probleemide lahendamisele, kuna see loob käegakatsutavaid tulemusi ja aitab paremini mõista ka üleilmseid protsesse.

7. Noorte informeeritus ja sotsiaalmeedia mõju. Paljud noored saavad infot TikTokist ja mujalt sotsiaalmeediast, kuid see võib viia mullistumiseni ning vähendada teadlikkust laiematest ühiskondlikest protsessidest.

8. Praktilised lahendused. Noorte harjumuste jälgimine (nt tarbimise ja jäätmekäitluse päevik), uurimistööde tegemine ning tähenduslike arutelude soodustamine aitavad neil mõista kestlikku arengut ja oma rolli selles.