Teaduskonverentsil keskenduti hariduse põhiküsimustele
25. märtsil toimus Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis iga-aastane teaduskonverents, kus käsitleti Eesti hariduse sõlmprobleeme – õpetajate puudust, kaasava hariduse rakendamist, õppimise psühholoogiat ning tehnoloogia rolli tulevikuõppes. Ettekannetes anti ülevaade nii uute teadusuuringute tulemustest kui ka praktilistest suundadest, mida hariduses rakendada.
Konverentsi keskseid teemasid oli õpetajate nappus. Õpetajahariduse professor Äli Leijen (tutvu esitlusega) tutvustas uuringut, kus vaadeldi probleemi eri sidusrühmade seisukohalt, ning rõhutas, et lahendused peavad olema süsteemsed, hõlmates töötingimuste parandamist, õpetajakutse atraktiivsuse suurendamist ja karjäärimudelite paindlikkust. Haridusteaduste nooremteadur Martin Tiidelepp (tutvu esitlusega) täiendas teemat, käsitledes õpetajate ametis püsimise tegureid. Tema hinnangul on senised strateegiad keskendunud indiviidi ja süsteemi tasandile, kuid vajaka jääb kogukonnatundest ja toetavatest sotsiaalsetest struktuuridest, mis aitaksid õpetajatel tööl püsida.
Haridusteooria professor Rain Mikser lisas rahvusvahelise mõõtme, rõhutades kooli rolli teadmise edasikandjana, mitte üksnes õpilase huvidest lähtuva õppimise korraldajana. Ta kõneles võimsa teadmise kontseptsioonist. See hõlmab teadmisi, millest õpilane ei pruugi olla ise huvitatud, ent mis on tuleviku seisukohast määrava tähtsusega. Kontseptsioon on oluline ka Eesti õppekavade uuendamisel.
Mitmes ettekandes oli tähelepanu keskmes kaasav haridus. Haridusteaduste nooremteadur Kerli Kasar (tutvu vaatmikuga) käsitles kaasava hariduse igapäevast rakendamist klassiruumis, tuues esile vajaduse mõista paremini, kuidas eri võimekusega õpilaste arengut toetada. Haridusteaduste nooremlektor Pille Nelis (tutvu vaatmikuga) esitles alushariduse konteksti loodud kaasava hariduse mudelit, mis eristab nii filosoofilisi kui ka praktilisi põhitunnuseid ning pakub tuge eri tasandite koostööks. Algõpetuse professor Krista Uibu tutvustas e-käsiraamatut, mis aitab õpetajatel toetada eesti keelest erineva emakeelega laste keeleõpet alushariduses. Kõik ettekandjad rõhutasid, et kaasamine nõuab terviklikku lähenemist, kus tähelepanu on lapsel, perel, õpetajal ja süsteemsel tugistruktuuril.
Haridusteaduste nooremteadur Kristi Palk (tutvu vaatmikuga) kirjeldas õpetajakoolituse rollile positiivsete õpetaja ja õpilase suhete kujundamisel – tema uurimuse kohaselt aitab suhtlemisoskuste õpetamine ennetada pingelisi olukordi ja parandada koolikeskkonda. Alushariduse nooremlektor Maiki Vanahans (tutvu ettekandega) kajastas juhtide vaadet vastselt Eestisse saabunud rändetaustaga lasteaia- ja koolilaste õpetamisele. Uuringust selgus, et haridusasutuste juhtidel on oluline ülesanne toetada õpetajaid, kohandada süsteeme ja väärtustada kultuurilist mitmekesisust.
Haridusteaduste lektor Egle Säre (tutvu vaatmikuga) tutvustas rahvusvahelist uuringut, kus võrreldi Eesti ja Norra kooliõpilaste kehalise aktiivsuse võimalusi koolipäeva jooksul. Tulemuste põhjal on võimalused on sarnased, kuid nende kasutamine erineb kultuuriliste ja korralduslike tegurite tõttu, mõjutades otseselt õpilaste liikumisharjumusi ja heaolu. Alushariduse kaasprofessor Merle Taimalu (tutvu vaatmikuga) analüüsis koos kolleegidega, kuidas mõjutavad õpetajakoolituse üliõpilaste teadmised nende hoiakuid haridustehnoloogia suhtes. Uuring kinnitas, et suur metoodiline teadlikkus toetab avatud ja tõenduspõhist suhtumist tehnoloogia kasutusse õppetöös.
Arutelu all olid ka õppimise psühholoogilised aspektid. Haridusteaduste kaasprofessor Katrin Saks (tutvu vaatmikuga) näitas, kuidas õppija enesetõhusus ja seatud hinde-eesmärgid mõjutavad otseselt õpitulemusi, eriti veebiõppes. Haridusteaduste nooremteadur Kõue Heintalu (tutvu vaatmikuga) analüüsis eesmärkide seadmise teoreetilisi meedodeid ja pakkus välja nende ühendamise võimalusi. Õpetajahariduse nooremlektor Kerli Kõiv (tutvu ettekandega) keskendus NEET- ehk õppimisest ja töötamisest kõrvale jäänud noortele. Ilmnes, et kuuekuuline sekkumisprogramm aitas noortel arendada enesejuhitud õppimise oskusi ja suurendas enesekindlust. Tulemused näitasid, et läbimõeldud mentorlus ja sihipärane tegevus toovad häid muutusi.
Tulevikuõpet ja tehnoloogia rolli käsitlesid haridustehnoloogia kaasprofessor Leo Siiman (tutvu ettekandega) ja haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste (tutvu ettekandega). Siiman tutvustas tehisintellekti kasutamist nii andmeanalüüsis kui ka õpetajakoolituses, tuues näiteid Microsoft Copiloti rakendamisest õppetöös. Pedaste analüüsis, millisena kujutlevad haridustehnoloogia arendajad, õpetajad ja teadlased tuleviku klassiruume ning kuidas neid ideid ellu viia. Projektid, kus kohtuvad teadus ja innovatsioon, annavad aimu, milline võiks olla õppimine kümne aasta pärast.
Konverentsil kõlasid veel ettekanded vaimse tervise ja keskkonnateemade kohta. Eripedagoogika professor Evelyn Kiive tutvustas uuringut (tutvu esitlusega), kus COMT-geeni variandid seoti soospetsiifiliste psüühikahäiretega, andes aluse personaalsemale vaimse tervise toele. Loodusteaduste didaktika nooremlektor Kaire Jõgi (tutvu vaatmikuga) ja loodusteaduste didaktika nooremlektor Aigi Kikkas (tutvu vaatmikuga) käsitlesid kliimateadlikkuse kujundamist juba lasteaias ja algkoolis, esitledes sellekohaseid õppematerjale ning kirjeldades õpetajate hoiakuid.
Loe veel sarnaseid uudiseid
