Autor:
Karin Allik

Instituudi juhataja Äli Leijeni kõne haridusteaduste instituudi lõpuaktusel

Kaks aastat tagasi toimus ülikooli lõpetamine veebi vahendusel, aasta tagasi olime aktusega vabas õhus. Tartu Ülikoolis on kombeks tähistada kõige pidulikumaid sündmusi meie Alma Materi väärikamais paigas – peahoone aulas. Ja me oleme siin tagasi!

Kevad on koolis ja ülikoolis pingeline aeg. Õpetajad ja õppijad on väsinud. Väsimuse peletamiseks otsime kosutust ja värskeid ideid erinevatest allikatest. Ka minu õpetajast hea sõber otsis hiljuti inspiratsiooni ja jõudis soovituste kaudu  ühe Eesti autori poolt kirjutatud raamatuni. Selle  tutvustuses öeldi, et tegemist on siira ja südamliku raamatuga, kust leiab hulgaliselt praktilisi nõuandeid. Raamat on müügil meie suurtes  raamatupoodides eneseabi osakonnas. Loen teile sellest raamatust mõned tähelepanekud ja soovitused.

„Mõistsin siis, kui oluline on ööbida tähistaeva all. Kui see pole võimalik iga öö, tuleks seda teha vähemalt paaril korral nädalas – mida sagedamini seda parem. Tähistaeva all tuleks lebada selili, näoga taeva poole, et keha saaks imeda endasse eluks vajalikke mineraale“.

„Hoolt tuleks kanda ka selle eest, et sööksite oma eine ise – et meie lähedal poleks näljaseid inimesi, kes meie toitu vaatavad. Kui näljane inimene vaatab toitu, võtab ta sellelt energia ja seega toiteväärtuse ära“.

„Mida rohkem loeme artikleid puuviljade mürgisuse kohta, seda tugevamalt kinnistub meie alateadvuses teadmine, et poepuuvilju süües sööme me mürki, ning see hakkab mõjutama meie keha. Isegi kõige suurem mürk ei ole kehale mürk, kui me ei usu selle toimesse“.

Sarnaseid tõdemusi ja soovitusi jõuab meieni erinevate infokanalite vahendusel järjest enam. Informatsiooni hulk, mis inimeste vahel ringleb, on kasvanud tohutul kiirusel. Minu poolt eelnevalt tsiteeritud kolm soovitust ühest eneseabi raamatust võivad kõlada esialgu jaburalt ja naljakalt, kuid millest see meile õigupoolest räägib? Aga sellest, et elame maailmas, kus tõde püütakse hägustada ja infoallikaid ei saa tingimata usaldada. Mõnikord jagatakse väärinfot teadmatusest, teinekord tahtlikult ja üsna kindlasti kasutatakse ära meie haavatavus ja kahtlused. Sellises keskkonnas muutub eriti oluliseks kriitiline mõtlemine.

Uurisime hiljutise COVID-kriisi kontekstis noorte teadlastega, mis aitaks väärinformatsiooni levikut tõkestada. Taustauuringut tehes ilmnes, et kõik Eestis levinud müüdid vaktsineerimise kahjulikkusest olid nn imporditud. Meil ei levinud ühtegi originaalset väärarusaama. Analüüsides tõhusaid strateegiaid  tõusis esile väärarusaamadest ennetav rääkimine ehk teisisõnu jäädakse väärarusaamu oluliselt vähem uskuma, kui nendest on eelnevalt hoiatatud. Seega on edumaa neil, kes jõuavad infoga esimesena kohale.

Head lõpetajad, meie tänased ja homsed õpetajad, soovin esile tõsta ja rõhutada Teie olulisust pooltõdede ja väärarusaamade leviku tõkestamisel.  Sellest, millest saab, tuleb rääkida veenvalt, selgelt ja teaduspõhisele maailmapildile kohaselt. Sealhulgas ka sellest, mis on toidu toiteväärtus, kuidas me toidust energiat omastame, miks mürgid on kahjulikud ja kuidas mineraale hankida, aga ka sellest, kui oluline on empaatia, rahutunne ja üksteisest hoolimine.

COVID-kriisist tõid meid välja vaktsiinid. Me oleme tagasi peahoone aulas tänu teadlastele ja teaduspõhisele maailmapildile ning tänu inimestele, kes seda kannavad. Siit edasi on kõik võimalik. Palju õnne ülikooli lõpetamise puhul ja uute kohtumisteni! 

Joonas Asumets ja Hele-Mai Viltrop, kõrvuti portreed

Gümnaasiumist ülikooli, ülikoolist unistusteni

Foto on dekoratiivne

Mare Kitsnik: eestikeelsele õppele üleminekut toetav õppevara – kuidas tagada kvaliteet?