Eesti Haridusteaduste Ajakirja värske erinumber keskendub kaasavale haridusele
1. mail ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber, mille keskmes on kaasav haridus. Erinumbri artiklites käsitletakse kaasavat haridust laiemas tähenduses, keskendudes nii erivajadustega õppijate kaasamisele kui ka kaasava hariduse erinevatele aspektidele alusharidusest kõrgkooliõpinguteni.
Värske numbri avaartiklis tutvustavad Brenda Morton ja Jodi Pilgrim (University of Mary-Hardin Baylor, USA) universaalse disaini võimalusi ja olulisust, et toetada õppetundide eesmärgipärast kavandamist vastavalt õppijate mitmekesisusele. Autorid julgustavad õpetajaid ümber hindama traditsioonilisi õpetamise ja õppimise mudeleid ning annavad ülevaate sellest, kuidas arendada kõigi õpilaste täidesaatvate funktsioonidega seotud oskusi, kasutades sotsiaalset ja emotsionaalset õpet ning universaalselt kujundatud õppimist.
Kaks artiklit keskenduvad kaasava hariduse rakendumisele koolieelsete lasteasutuste kontekstis. Pille Nelis, Margus Pedaste ja Carolina Šuman esitavad ülevaate, kuidas mõistetakse ja rakendatakse kaasava hariduse teoreetilist mudelit Eesti lasteaedade igapäevases praktikas. Selgus, et kaasava hariduse rakendamisel esinevad lasteaedade vahel erinevused, mis näitab, kui oluline on kaasava hariduse tähenduse mõtestamine lasteaia personali poolt. Tiiu Tammemäe, Lii Lilleoja ja Pille Nelis tutvustavad lasteaedade meeskondadele loodud pikaajalist koolitust, mille kaudu toetati kaasava hariduse tähenduslikku rakendamist lasteaedades. Uuringu tulemustest ilmnes, et meeskonnana koolitustel osalemine toetas sügavamat õppimist ja osalejad panustasid lasteaia arendustegevustesse kaasava hariduse teemadel.
Lasteaia teemade kõrval keskendub kaks artiklit kaasava hariduse rakendumisele koolides. Triin Ulla ja Katrin Poom-Valickis tutvustavad õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks loodud VEPA Käitumisoskuste Mängu ja analüüsivad metoodika rakendamise kvaliteeti mõjutavaid tegureid kogenud mentorite vaates. Hardi Sigus, Piret Soodla ja Kaja Mädamürk toovad oma uuringu tulemusena välja lisatuge vajavate õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskused kolmandas ja kuuendas klassis eesti ja vene õppekeelega koolides.
Hetke poliitilist olukorda arvestades on aktuaalsel teemal artikli kirjutanud Maiki Vanahans, Inge Timoštšuk ja Krista Uibu. Nad tutvustavad lasteaia- ja klassiõpetajate hinnanguid oma ettevalmistusele ja kogemusele õpetada uussisserändajatest õpilasi. Uuringu tulemused näitasid, et kultuurilist mitmekesisust tajuti positiivselt, kuid samas õpetajate teadmised teistest kultuuridest on üsna pinnapealsed.
Kõrgkooli teema avab Merilyn Meristo ja Anna-Liisa Jõgi artikkel, kus on vaadeldud õppijate haridusliku kaasamise dimensiooni lähtuvalt üliõpilaste keelelisest taustast. Tulemused näitasid, et muu emakeelega üliõpilaste seas leidub rohkem jäävuskumusi, mis võivad takistada edukaid ülikooliõpinguid ning emakeelest erinevas keeles õppivate üliõpilaste nii autonoomne kui ka kontrollitud motivatsioon on väiksem.
Erinumbris tutvustab Maie Kitsing Peeter Mehisto ja Maie Kitsingu koostatud mahukat uuringut „Lessons from Estonia’s Education Success Story Exploring Equity and High Performance through PISA“.
Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen, Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent Tiia Õun ja Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor Tiiu Tammemäe.
Eesti Haridusteaduste Ajakiri (EHA) on eelretsenseeritav rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri (ETIS-e klassifikatsioon 1.2), mida annavad koostöös välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakiri ilmub Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems. Ajakirja veebiväljaande ja info kaastöölistele leiab aadressilt eha.ut.ee.
Lisateave:
Äli Leijen, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor, ali.leijen@ut.ee
Tiia Õun, Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent, tiia.oun@tlu.ee
Tiiu Tammemäe, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor, tiiu.tammemae@tlu.ee
