Katri Lamesoo kaitses doktorikraadi

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi nõukogus kaitses oma doktoriväitekirja haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskuse peaspetsialist Katri Lamesoo. Doktoritöö "Social Construction of Sexual Harassment in the Post-Soviet Context on the Example of Estonian Nurses” (Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel) käsitles nii Eesti ühiskonnas kui kogu maailmas praegu väga aktuaalset seksuaalse ahistamise probleemi.

Seksuaalse ahistamise kogemise mõõtmine annab riigiti erinevaid tulemusi. Kas sellest võiks järeldada, et ühtedes riikides esinebki seksuaalset ahistamist rohkem kui teistes? Või oleneb tulemus sellest, kui palju teema on ühiskonnas tuntud? Kuigi seksuaalne ahistamine on juriidiliselt defineeritud, on selle tajumine subjektiivne, mis esitab nähtuse uurijatele palju väljakutseid.

Katri Lamesoo töö põhineb süvaintervjuudel Eesti meditsiiniõdedega. Õed on üldiselt kogenud ahistavat käitumist nii patsientide kui arstide poolt, kusjuures arstide poolset ahistamist tajutakse häirivamana. Kas oma kogemust defineeritakse seksuaalse ahistamise juhtumina, on sõltunud teatud määral ka intervjueeritava vanusest -- noorematele õdedele on vastav mõistestik paremini tuntud.

Uurija vaatleb postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele: haiglakeskkonnas ristuvad institutsionaalsed ja soolised hierarhiad, mida lisaks mõjutab kohalik ajaloolis-ühiskondlik kontekst. Iseloomulik on ühe intervjueeritava vastus küsimusele, kas meessoost arstid ahistavad ka oma naisarstidest kolleege: "Ei, sest nende vahel on ju austus."

Austus ja professionaalne identiteet ongi siin kaks olulist märksõna. Analüüs näitab, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestuvad, kui neil puudub tugev professionaalne identiteet. Õed positsioneerivad end pigem naisena -- see võimaldab neil välitda ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja diskrimineerimisega. Uurimuse käigus tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni.

Katri Lamesoo doktoritöö juhendajad olid dotsent Raili Marling (Tartu ülikool) ja dotsent Dagmar Kutsar (Tartu ülikool), oponeeris professor Marjo Kuronen (Jyväskylä Ülikool).