Seminar kutsub vilistlaspäevale

10. märtsil tähistatakse Tartu Ülikoolis Õpetajate Seminari 190. sünnipäeva. Sel puhul oodatakse kõiki endiseid ja praeguseid õpilasi ja õppejõude vilistlaspäevale. Päev algab kell 11 piduliku aktusega Salme 1a õppehoone aulas. Kell 14 jätkatakse seminari õppejõudude töötubadega – otsitakse Karlova pargis kevade märke, arutletakse alghariduse aktuaalsete teemade üle, harjutatakse kiirlugemist ja meisterdatakse. Avatud on näitused, aega jätkub õpingukaaslaste suhtlemiseks ja ühispildistamiseks. Kell 16.30 algab Salme 1a õppehoone aulas peoõhtu, kus esinevad ka seminari õpetajad ja vilistlased; päeva lõpetab ühine kringlisöömine.

Õpetajate seminar kannab edasi Eesti vanima õpetajaid koolitava õppeasutuse (asutatud 1828) traditsioone, olles tänapäeval Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi osakond, mis vastutab lasteaia- ja algklassiõpetajate ettevalmistamise eest. Siit on diplomi saanud tuhanded õpetajad ning Eestis arvatavasti ei olegi kooli, kus ei töötaks seminari vilistlasi. Nad on hinnatud heade erialateadmiste, praktiliste oskuste ning kutsekindluse poolest. Läbi aegade on õpetajate seminari mitmed õppejõud pälvinud Tartu ülikooli parima õppejõu tiitli; tänapäeval osalevad nad üha enam ka alus- ja alghariduse teemalises teadus- ja arendustöös.

Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar alustas tegevust 7. augustil 1828. See oli saksakeelne kinnine õppeasutus, kuhu võisid astuda kreiskooli või kihelkonnakooli läbi teinud noormehed, kes olid vähemalt 17 aastat vanad ning "kõrgete vaimuannetega, musikaalsed ja ilma kehaliste vigadeta". Siin õppis nii eestlasi, sakslasi, venelasi kui ka lätlasi. Koolijuhatajaks oli esimene Tartu Ülikooli lõpetanud eestlane,Dietrich Heinrich Jürgenson (1804-1841). Elementaarkooliõpetajate Seminari lõpetas kokku 403 noormeest; paljud neist said rahvusliku liikumise kandjaiks ning hiljem eesti rahvusliku kultuuri ja hariduse rajajaiks: Rudolf Kallas, Friedrich Kuhlbars, Juhan Kunder, Jakob Pärn, Kristjan Raud jt.