Sõna saavad lõpetajad

22. juunil saavad lõputunnistuse järjekordsed Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi lõpetajad.

Küsisime parimatest parimatelt, missugused olid nende õppimisnipid, mida nad tahaksid veel öelda oma erialal õppivatele või õppima tulevatele tudengitele ja missugused on nende tulevikuplaanid.

Merje Viigand, eripedagoogika, MA, cum laude

Eriti head õppimisnippide soovitajat minust vist ei ole. Ja tegelikult eks neid nippe leiab juba googeldades küll ja veel: alustage varakult, viimasel päeval enne eksamit ärge enam õppige, markeerige oluline jne. Tõeline nipp seisneb hoopiski selles, kuidas neist endale sobivad leida. Pean tunnistama, et ise ma vähemalt ühtegi nendest kolmest nimetatust järginud ei ole (mis ei tähenda, et nendest abi olla ei võiks). Minu puhul töötab materjalide mõttega lugemine, vahel ka mõne keerukama koha läbi kirjutamine. Olen alati lähtunud põhimõttest, et asjade lihtne päheõppimine on jabur, õpitavast tuleb aru saada asju enda jaoks arusaadavalt ja loogiliselt lahti mõeldes.

Motivatsiooni ülalhoidmisel oli tohutu abi meie vingest kursusest. Kui ikka kõik juba õpivad ja tegutsevad, siis ei saa ju maha jääda. Niisiis, hoidke kokku ja õppige mõttega! Neile, kes juba logopeediks õpivad, ütleksin: "Hea valik! Pidage vastu!" Neile, kes alles plaanivad õppima tulla, ütleksin: "Tehke hea valik ja õppige logopeediks!" Pikemat juttu siinkohal vaja polegi.

Sügisest on plaanis alustada täiskohaga erialast tööd ning tegeleda neuroloogilistest põhjustest tingitud kommunikatsiooni- ja ka neelamishäirete hindamise ja teraapiaga. Kaugemas tulevikus ei välista ka doktoriõppesse astumist.

Sandra Fomotškin, hariduskorraldus, MA, cum laude

Kui õpitav valdkond tõeliselt huvitab, siis ei ole heade tulemuste saamine eriti keeruline. Rohkem kättevõtmise asi, et kodutööd õigeaegselt tehtud saaks. Minu puhul mängis kindlasti rolli ka see, et kuna sain paralleelselt magistriõpingutega kaks last, oli mul võimalus jagada õppekoormus pikemale perioodile. See lubas ainetesse rohkem süveneda. Õpetaja ja koolijuhi töö on suur vastutus, sest hariduses mõjutame otseselt õppijate elusid ja nende kaudu nii tänast kui tuleviku ühiskonda. Seega tuleb olla nõudlik nii enese kui instituudi ja õppejõudude suhtes. Ja olgem oma erialavaliku üle uhked! See on kõige ägedam töö üldse. Esialgu kavatsen jätkata tööd praeguses ametis Haridus- ja Teadusministeeriumis. Kindlasti näen end ka tulevikus haridusvaldkonda panustamas.

Marge Hein, hariduskorraldus, MA, cum laude

Õpi seda (eriala), mida tahad õppida. Mõistlik on pühendada oma aega nendele teemadele, mille vastu on sügavam isiklik huvi. Igal erialal on teemasid ja kodutöid, mis ei tekita soovi koheselt õppima asuda. Siis on kaks „head“ võimalust. Esiteks on võimalik mõelda, milline meeldiv tunne tekib siis, kui kohustuslikud koolitööd on tehtud. Teiseks on võimalik võtta kätte teemakohased raamatud või artiklid ning lugeda nii kaua, kuni tekib huvi rohkem teada saada. Siis on õppimine küll vaimselt raske ja aeganõudev, aga see-eest nauditav protsess.

Mõtle nendele teadmistele ja oskustele, mis Sul peaksid õppeaine läbimisel olemas olema. Püüa saavutada kõik iseendale seatud õpieesmärgid ning õpi nii palju, et Sa ise hindaksid oma õpitulemusi „suurepäraseks“. Koolis saadud teadmised ja oskused on hilisemas elus märksa väärtuslikumad kui väike meenutus heast hindest. Pealegi tulevad vajalike teadmiste olemasolul head hinded enamasti justkui iseenesest kaasa.

Mulle meeldis hariduskorralduse erialal õppides see, et kodutöid oli võimalik ühildada oma huvide ja tööalaste vajadustega. Lisaks sellele ei tule saadud teadmised kasuks mitte ainult tööalaselt. Ma õppisin nii lapsevanemana kui ühiskonna liikmena niisamuti.

Minu tulevikuplaanides on kindlasti edasiõppimine ja erialase töö tegemine. Kuid seejuures täpsemat plaani (näiteks mida konkreetselt juurde õppida) mul ei ole. Mind võlub uskumine, et peaaegu kõik on võimalik, kui vaid tahta ning piisavalt selle nimel pingutada. Ma loodan leida väljakutseid, mis on nii põnevad, et ma neid isegi hetkel oodata ei oska.

Marili Rõõm, hariduskorraldus, MA, cum laude

Hariduskorralduse õppekava iseärasuseks oli hindeliste ainete vähene hulk ja õppekava oli üles ehitatud selliselt, et väga paljud ained olid lõputöö kirjutamise toetamiseks. Eriti avatud ülikooli õppes on oluline omada tugevat tugivõrgustikku kursusekaaslaste näol. Kuigi hariduskorralduse õppekavale enam tudengeid vastu ei võeta, soovin praegustele ja tulevastele tudengitele häid sõpru ning julgust abi küsida. Pärast lõpetamist jätkan tööd praegusel töökohal, mis on väljaspool haridusvaldkonda.

Minni Aia, kasvatusteadused, MA, cum laude

Minu jaoks oli cum laude pigem meeldiv üllatus, seega ei kasutanud konkreetseid nippe, et selleni jõuda. Kuna töötasin õppimise kõrvalt ka täiskohaga sotsiaalpedagoogina, jäi sageli õppimiseks aega väheks. Kuidas aga jõuda cum laudeni - ma arvan, et tuleb valida südamelähedane eriala, mille vajalikkust ja olulisust praktikas ka ise õppides tajud. Kui on soov endale oluline teema selgeks saada, tulevad sealjuures head hinded nii muuseas. Kindlasti toetas õppimist see, et valisin endale meelepärase eriala. Oluline on ka lõputöö teema - kuna uurisin endale põnevat teemat, on jaksu ja tahtmist teha töö ka väga põhjalik ja korralik.

Kahjuks kasvatusteaduste erialal enam õppida uuest aastast ei saa, kuid üldiselt julgustan tudengeid mitte keskenduma hinnetele. Olulised on teadmised ja nende kasutamisoskus praktikas, mitte hinne. Seega, ärge mõelge õppides, mis hinde ma võiksin/tahaksin saada, vaid sellele, kuidas see teadmine mulle kasulik on ja mida ma mingist ainest endaga kaasa võtan. Samuti valida endale eriala ja ka näiteks lõputöö teema, mida tudeng uurib põnevusega ja tahab päriselt ka midagi teada saada, mitte lihtsalt töö ära vormistada.

Tööalaselt jätkan sotsiaalpedagoogina koolis - seda just nii kauaks, kuniks teen enda tööd jätkuvalt ikka põnevusega ja säraga silmis. Olen ka VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendavate õpetajate mentor ja plaanin ka metoodika rakendamise toetamisega jätkata. Kindlasti plaanin ma minna veel edasi õppima, kuid täpne valik veel selgub. Mulle on alati meeldinud praktilise töö kõrvalt ka ise ennast pidevalt arendada.

Katri Kütt, kasvatusteadused, MA, cum laude

Ma alustasin magistriõpinguid 36-aastaselt, eelmisest tasemeõppest oli möödas peaaegu 15 aastat. Tuleb tunnistada, et minu esimene semester nõudis päris suurt pingutust, sest ma pidin uuesti õppima õppima. Pealegi, mälestus sellest, kui kiiresti ma kunagi lugesin ja kui kerge vaevaga uusi teadmisi omandasin, oli ilus, aga ei vastanud enam ammu tõele. Nii et ma pidin alguses vaeva nägema, et teistega sammu pidada ja et ühildada tööelu, pereelu ja koolielu. Aga tegin seda sellegipoolest väga hea meelega, sest ma olin magistriõpinguteks juba mõnda aega päris küps. Ja kui ma oma algses kavatsuses tahtsin saada ainult paberit, mis minu kõrget haridust tõestaks, siis päris kiiresti nautisin kogu protsessi ja panustasin nii palju kui jaksu oli. Praegu on mul siiralt kahju, et õpe veel ühte aastat ei kesta.

Aga mis aitas õppida? Ma mõtlen, et see oli sisemine tahe; soov teada saada; kontakttundides kohalkäimine (isegi kui oli mõnikord igav, igalt poolt sai mõne mõtte, mida ma varem polnud mõelnud); väga tore kursus, kellega seda kõike koos teha; perekond, kes peab õppimist kõige loomulikumaks tegevuseks ja tööandja, kes toetas kooliskäimist.

Sellele õppekavale, mille mina läbisin, enam kandideerida ei saa. Kasvatusteaduste magistri õppekava asemel on alates uuest õppeaastast haridusinnovatsiooni eriala. Kui ma üritasin aru saada, mida see endast kujutab, siis kirjelduse järgi oleks mul suur rõõm ka sellel õppida.

Tulevikuga võib olla selline plaan, et ma ühe aasta puhkan ja siis mõtlen doktoriõpingute peale. Aga olevik on selline, et ma tunnen ennast tänu õpitule ja kogetule oluliselt kindlamalt ja mulle meeldib see raamistik, mis minu peas minu tegemisi toetab.

Kristiina Musto, põhikooli mitme aine õpetaja, MA, cum laude

Õppimisnippideks oli jooksvalt koduste tööde nimekiri ning selle jälgimine ja täiendamine, kodutöödega varem alustamine ning endale graafiku seadmine. Samuti on oluline teha nii palju vajalikke aineid ja praktikaid esimestel aastatel ära, et viimane semester oleks vähem aineid ja saaks keskenduda töö kirjutamisele. Soovitan lõputööga alustada ja andmed koguda magistritöö esimesel aastal, kuna viimane aasta kulub praktikatega seonduvale ning muidu ei jää aega põhjaliku lõputöö kirjutamiseks.

Kellel on soovi õpetajaks saada, soovitan magistriõpet, kuna aitab bakalaureuses omandatu siduda ning saab valmisoleku klassi ette minemiseks. Eriti soovitan inimeseõpetuse ja sotsiaalpedagoogika suuna didaktikaid, kust saab palju teadmisi ja julguse klassi ees olemiseks.

Tulevikus näen end oma põhitöö kõrvalt (aeroobika- ja rühmatreeningute treener) võimaluse korral poole kohaga inimeseõpetuse õpetajana töötamas.

Katrin Nurm, hariduskorraldus, MA, cum laude

Õppimisel pean oluliseks aja planeerimist. Lähtun printsiibist, et pigem vähem korraga, aga tihti. Kõige keerulisem on tegutseda siis, kui kohustused kuhjuvad - seega proovin sellist olukorda vältida, jaotades suuremad ülesanded väiksemateks osadeks. Cum laude polnud minu jaoks eesmärk omaette. Minu jaoks oli olulisem teha oma asju nii, et võiks saavutatud eesmärkide ja lõpptulemusega olla sisemiselt rahul. Lõputöö puhul pidasin oluliseks ka töö praktilist väärtust.

Magistritöö kirjutamist tuleb alustada varakult. Mitmed õppeained aitavad töö mõtestamisele ja kirjutamisprotsessile kaasa, soovituslik on kohe tegutseda omas teemas, sest siis on hiljem palju olulist materjali juba kogutud. Samuti soovitan võtta akadeemilise kirjutamise ja andmeanalüüsi aineid ning tegeleda paralleelselt oma magistritööga.

Minu tulevik on seotud haridusvaldkonnaga.

Palju õnne kõigile lõpetajatele! Lõpetajaid saab õnnitleda lõpuaktusel 22. juunil Tartu ülikooli peahoone aulas (kell 10.00 bakalaureuseõpe ja kell 13.00 magistriõpe).