Haridustehnoloogia konverents tõi Tartusse valdkonna tipptegijad
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis toimus 14.–16. augustil rahvusvaheline konverents „International Conference of Innovative Technologies and Learning“ (ICITL 2024). Osalejate seas oli teadlasi Ühendkuningriigist, Taiwanist, Tšehhist, Norrast ja mujalt maailmast.
Konverents andis haridustehnoloogia- ning haridus- ja arvutiteadlastele võimaluse jagada nüüdisaegsete tehnoloogiate rakendamise kogemusi õppetöös ning töötada saadud teadmiste põhjal välja tõhusamaid õpikeskkondi. Tänavusele ICITL kohtumisele esitati 131 teadusartiklit 24 riigist. Artiklite teemad käsitlesid muuhulgas generatiivse tehisintellekti rakendamist ja kujundamist haridusvaldkonnas, veebipõhist õpet ja vastavaid keskkondi, virtuaalreaalsuse kasutamist õppetöös jne.
Konverentsilt jäi kõlama, et tehisintellekti rakendused ei ole haridusvaldkonnas „kliinilisteks uuringuteks“ veel valmis. Tuhandeid uuringuid hõlmavad metaanalüüsid näitavad suuremahuliste sõltumatute uuringute vähesust ja tagasihoidlikku või puuduvat efekti õpitulemustele. See tähendab, et tehisintellekti tähenduslikuks kasutamiseks hariduses tuleb senisest konstruktiivsemalt ja kriitilisemalt tegutseda. Nii ei piisa üksnes teadmisest, kuidas tehisintellektile tuginevad rakendused töötavad, vaid on vaja mõista ka, millised meetodid on pedagoogiliselt kasulikud ja kuidas tehisintellekti poolt pakutav luuakse. Näiteks ei ole selles midagi intelligentset või loovat – üksnes kasutatakse seda, mis inimeste poolt varem loodud, tuginedes inimeste loodud algoritmidele.
Ürituse Eesti-poolse korraldaja, TÜ haridusteaduste instituudi juhataja professor Margus Pedaste sõnul olid konverentsil hästi tasakaalus ülevaated tehisintellekti rakendamise uuringutest ja teoreetilisemad või isegi filosoofilisemad kriitilised käsitlused sellest, kuidas erinevad rakendused mõjuvad inimestele, suhetele, võimekusele. Näiteks tekstirobot võib olla küll sõbralik vestluspartner, kuid valesid esitades jätta mulje millestki korrektsest. Rakendusel fotot teha lastes võime saada käsklusele mittevastava tulemuse.
„Teatud piirini on siin hea õppida küsimusi esitama ja käsklusi andma arvutile sobival viisil, aga mõnikord võib see tähendada, et hakkame soovitud tulemuse nimel ise ümber nurga minema. Kas sellel ajakulul on mõtet? Või kui mõistlik on see arvestades seda käsitööd, mida teevad rakenduste taga olevate mudelite treenimiseks enamasti madalat palka saavad inimesed arengumaades. Kas on siis eetiline meie poolt sellist rakendust kasutada,” lausus Pedaste.
Eesti teadlased said konverentsil võimaluse kujundada üle maailma konstruktiivset kriitilist vaadet tehisintellekti rakenduste kasutamisele. Näiteks rääkis TÜ doktorant Yaroslav Opanasenko e-õpikute keskkonna Opiq uuringule tuginevalt, kuidas DNA-uuringutest tuntud järjestusanalüüs võib anda väärtuslikku infot õpilastele ja õpetajatele õppeprotsesside tõhustamiseks. Järjestusanalüüsi populariseerimise kaudu saame anda olulise panuse rahvusvahelise teaduse edendamisse.
Kaasprofessor Leo Siiman tutvustas kogemusi tehisintellekti rakendustest kriitilise arusaama kujundamiseks õpetajakoolituse kaudu. Mari-Liisa Parder võttis fookusesse väärtuste kujundamise eetiliste otsuste tegemise digimängu kaudu. Kai Pata tutvustas rahvusvahelist võrdlusuuringut nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutamise suutlikkusest kõrghariduses. Kristjan-Julius Laak avas väljakutseid tehisintellekti kasutamisel õppe personaliseerimisel. Juri Mets käsitles kriitilise mõtlemise kujundamist läbi mängu.
„Kõigi nende ettekannetega on meie teadlased koos kaasautoritega kujundanud arusaama sellest, mida, miks ja kuidas nüüdisaegsete tehnoloogiatega haridusvaldkonnas teha, pidades silmas nii hariduslikke kui ka üldisemaid eesmärke, nt jätkusuutlikkust,” märkis Pedaste.
Kokkuvõttes jäid külalised ja ka korraldajad ICITL konverentsiga väga rahule. Lähemalt saab konverentsil kõlanud ideedega tutvuda konverentsikogumikes (I osa; II osa), mille leiad ka meie haridusteaduste raamatukogust. Järgmine ICITL konverents toimub juba vähem kui aasta pärast Oslos.
