Toimunud projektid

Siit leiad infot meie toimunud projektide kohta.

Koolitus oli suunatud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse juhtidele ja õppealajuhatajatele toetamaks kaasaegse personalijuhtimise kasutamist oma haridusasutuses.
Koolitus toimus Euroopa Sotsiaalfondi toel ning oli koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse juhile ja õppealajuhatajale tasuta.

„Personalijuhtimine haridusasutuses - heast meeskonnajuhist uuendusmeelseks liidriks“ koosnes kolmest koolitusest, millest iga osa oli võimalik läbida eraldiseisvalt. Enne koolituse valimist soovitasime teha eneseanalüüsi haridusasutuse juhi kompetentsimudeli alusel.

Personalijuhtimine I - „Hea meeskonnajuht“
„Hea meeskonnajuht“ koolitus keskendus osalejate meeskonna juhtimise kompetentsi arendamisele. Käsitleti ka tulemuspõhist juhtimist. Tulemuseks personalijuhtimise teoreetiliste teadmiste sidumine praktilise juhtimiskogemusega, põhitähelepanu oli terviklikul, õiguspärasel ning haridusasutuse pedagoogilisest kontseptsioonist lähtuval personalijuhtimisel; praktikaklassis ettekanne „Minu järgmine edulugu – meie organisatsiooni väärtuspakkumine“.

Personalijuhtimine II - „Tulemuslik liider“
„Tulemuslik liider“ koolituse rõhuasetus oli osalejate tulemuspõhise juhtimise kompetentsi arendamisel. Tulemuseks haridusasutuse pedagoogilisest kontseptsioonist lähtuva personalipoliitika kujundamine ja rakendamine, sh personalivajaduse planeerimisel, töötajate hindamisel ja tagasisidestamisel ning professionaalse arengu toetamisel; praktikaklassis ettekanne „Minu järgmine edulugu – tulemuslikkust toetav personalijuhtimine meie organisatsioonis“.

Personalijuhtimine III - „Uuendusmeelne liider“
„Uuendusmeelne liider“ koolitus keskendus eelkõige osalejate innovatsiooni juhtimise kompetentsi arendamisele. Tulemuseks haridusasutuse pedagoogilise kontseptsiooni teostamiseks tööandjabrändi ja talendijuhtimise kujundamine; praktikaklassis ettekanne „Minu järgmine edulugu – talendijuhtimine meie organisatsioonis“ või „Minu järgmine edulugu – professionaalne õpikogukond meie organisatsioonis“.

Kõik koolitused koosnesid neljast õppepäevast. Õppe kogumaht igal koolitusel oli 48 akadeemilist tundi (1,75 EAP). Kõik auditoorselt toimunud koolituspäevad sisaldasid toitlustust ning kahe järjestikuse koolituspäeva korral oli osalejatel soovi või vajaduse korral tagatud korraldajate poolt tasuta majutus.
Kõigi koolituste lõpetamiseks Tartu Ülikooli täienduskoolituse tunnistusega oli vajalik osaleda koolituspäevadel vähemalt 75% ulatuses, sooritada iseseisvad tööd ja saavutada koolituse õpiväljundid.
Koolitaja oli kõigil tasemetel Mari Nõmm, kelle peamisteks tegevusvaldkondadeks on inimeste juhtimine, juhtimise ja juhtide arendamine. Ta on kujundanud töötajate värbamise -, hindamise-, motiveerimis-, palga- ja arendussüsteeme ning õpetab juhtimis- ja organisatsioonipsühholoogiat Tartu Ülikoolis. Mari on teinud sadu juhtimisalaseid koolitusi ning olnud coachiks juhtidele ja mentoriks personalijuhtidele.

Koolitus toimus Tartu Ülikooli koostöös Haridus- ja Noorteametiga.

Image
-

Koolitus lähtub nüüdisaegse õpikäsituse oodatavatest õpiväljunditest: enesejuhitud õppimine; sisemine motivatsioon;  avatus;  valmisolek kiireteks muutusteks, mida uued ideed ja lahendused võivad kaasa tuua; koostöö; õppija kaasamine eesmärgistamisse jne. (M.Pedaste, A.Tamm jt “Nüüdisaegne õpikäsitus. Tartu Ülikooli vaade”,  2016)

Koolituse raames valmis elektrooniline õppevahend, mis asub aadressil https://sisu.ut.ee/tarbijaharidus

Koolitusel käsitleti järgmisi suuremaid teemasid:

  • Tarbijahariduse eesmärgid ja sisu. Tarbija õigused ja kohustused
    Avasime tarbijahariduse eesmärgid, sisupunktid
    Sissejuhatuse koolitusse tegid Anne- Mai Helemäe ja Tartu Ülikooli õppejõud Egle Säre ning praktilisi näiteid jagas Konguta kooli direktor Liina Tamm
  • Kodune majandamine
    Mõtisklesime teemadel majapidamise korrashoid ja sellega seonduvad kohustused, vesi koduses majapidamises ja inimeses,  tervislikkus ja ohutus igapäevastes valikutes, mõistlikud valikud ja elustiil ning nimetatud teemade praktiline rakendamine õppetöös.
    Õppepäeva juhtis Tartu Ülikooli õppejõud Irja Vaas ning praktilisi näiteid jagas Rocca al Mare Kooli õpetaja Kaie Mei
  • Isiklikud rahaasjad
    Käsitlesime raha, kui väga olulist teemat Tartus Ettevõtlusküla Äritänaval. Miks on oluline rääkida õpilastega rahast? Kuidas arutleda rahaga seotud teemadel? Missugune on ettevõtlik õpilane? Kuidas õpetaja saab õpilaste ettevõtlikkust toetada ja millised väljakutsed on tänaseid õpilasi tööturul ootamas?
    Õppepäeva juhtisid Ettevõtlusküla tegevjuht Evelin Rätsep ja Tartu Ülikooli õppejõud Egle Säre
  • Turundus ja reklaam
    Arutlesime, mis on turundus ja mis reklaam ning mida võiksid sellest teada õpetajad, mida õpilased. Rääkisime ohtudest, mis meid sel teemal ümbritsevad ja mõtlesime, mida saame klassiõpetajatena ära teha, et need ohte vältida. Jagasime kogemusi, kuidas turundust ja reklaami õppetöös kasutada.
    Õppepäeva viisid läbi TÜ haridusteaduste instituudi turundus –ja kommunikatsioonispetsialist Tuuli Hiiesalu, praktilisi näiteid jagasid Tarbijakaitseameti reklaami järelevalve spetsialist ning Tartu Erakooli õpetajad Kersti Kaplinski ja Merle Pindmaa.
  • Kursuse lõpuseminar
    Õpetajate ja õppijate kogemusi teemal “Tark tarbija”: Kuidas mõjub lapsele reklaam? Mida teab laps rahast? Miks on vaja tarbijakasvatust?
    Õppepäeva viisid läbi õppejõud Egle Säre ja kursuse koordinaator Marge Kimmel.

Sihtrühmaks olid klassiõpetajaid ja/või I- II kooliastme õpetajaid (oodatud olid ühest koolist mitu õpetajat, meeskonda võis kuuluda ka juhtkonna liige, sotsiaalpedagoog, ringijuht, huvijuht, pikapäevarühma õpetaja …)

Koolitus toimus projekti Tarbijahariduse edendamine Eestis raames ja selle läbiviimist toetas Tarbijakaitseamet. Koolitus oli osalejale õppeteenus tasuta!

Koolituse "Liitev klass, liitev kool" lõppenud toimumised:

1. rühm - algusega 3. veebruar 2017
2. rühm - algusega 10. märts 2017
3. rühm - algusega 6. oktoober 2017
4. rühm - algusega 17. november 2017

Koolituse lõpukonverents toimus 11. aprillil 2018.

Koolituse raames valmis elektrooniline õppevahend, mis asub aadressil https://sisu.ut.ee/liitevklassliitevkool

Koolitus toimus projekti "Uussissetändajate kohanemise toetamine koolis" (1. september 2016 - 30. mai 2018) raames ning projekti kaasrahastas Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Koolitus “Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides” toimus 2020. aastal ja selle eesmärgiks oli tõsta viipekeeletõlkide kutsealast pädevust loomingulistes tõlkesituatsioonides töötades ning parendada töökeelte, analüüsi ja koostöö oskust. Koolitust rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis on eraldatud alategevusele „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine".

Koolituse maht oli 104 akadeemilist tundi (millest auditoorne osa 66, iseseisva töö osa 38 tundi)
Koolitus toimus Tartus kahepäevaste sessioonidena kord kuus reedeti ja laupäeviti.
Õpetus toimus eesti keeles ja eesti viipekeeles. Osaliselt tõlgiti eesti keeles ja/või inglise keeles toimunud loengud eesti viipekeelde.
Õppimine koolitusel oli õppeteenus tasuta (sh kohvi ja lõunapausid).
Vastutav õppejõud oli Regina Paabo, õppeprotsessi kaasati rahvusvaheliselt tunnustatud lektoreid nii Eestist kui Rootsist.
Koolitusel osaleja õpitulemust hinnati lõpueksamil, milleks oli lõputöö (ühe loomingulise tõlketöö teostamine, selle analüüsis ja esitlus).
Koolitusel osalejale väljastati tunnistus (kui õpiväljundid olid saavutatud ja õpingute lõpetamise nõuded täidetud) või tõend (kui õppija hindamisel ei osalenud või võttis õppetööst osa vaid osaliselt).

Koolitusel osaleja valiku peamised kriteeriumid:

  • omab viipekeeletõlgi kutset või on läbinud erialase õppe Tartu Ülikoolis
  • on omanud kutsetunnistuse (mille tähtaeg on aegunud)
  • on tõlkinud loomingulistes situatsioonides (muusikat, laule, luulet, etendusi, filme)
  • on valmis pühenduma õppimisele ja enesearendamisele
Image
-

Koolitus arendas õpetajate professionaalseid oskusi tööks õpiraskustega õpilastega.

Õppima olid oodatud pedagoogilise kõrgharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooniga töötavad klassiõpetajad või põhikooli mitme aine õpetajad.

Maht: 45 EAP

  • Hariduslike erivajadustega laps tavakoolis
  • Pedagoogilis-psühholoogiline nõustamine
  • Õpiraskuste psühholoogia
  • Käitumis- ja tundeeluhäiretega õpilase toetamine
  • Õpiabi muukeelsele lapsele
  • Õpiraskustega õpilase toetamine ainealaste õpitulemuste saavutamisel
  • Koostöine õpetamine
  • Õpiabipraktika tavakoolis
  • Lõputöö

Lisaeriala läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik

Image
-

Tugiprogrammi koolitus on loodud õpetajatele, kes on huvitatud professionaalsest enesearengust ja kollegiaalse arengu eestvedamisest eesmärgiga toetada õpilaste õppimist. Osalejad saavad ise luua õpikogukonna ja seda koolitusel saadud teadmiste ja oskuste kaasabil eest vedada.
Koolitus toimub Euroopa Sotsiaalfondi toel ning on koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajale tasuta.

Õppes käsitletavad teemad hõlmavad professionaalse õpikogukonna ja selle moodustamise, algatamise ning toimimise aluspõhimõtteid, eesmärkide seadmist, õppe kavandamist õpikogukonnas, täiskasvanud õppija eripärasid, grupi arengufaase ja grupitöö põhimõtteid ning refleksiooni põhitõdesid – seda kõike koostöise õppimise võtmes.

Koolitusele ootame Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS registreeritud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajad, kellel on:
• algatusvõime, huvi professionaalse arengu vastu ja valmisolek olla eestvedaja;
• võimalus luua professionaalne õpikogukond (oma) asutuses;
• juhtkonna tugi ja toetus koolitusel osalemiseks ja õpikogukonna moodustamiseks;
• võimalus ja tahe osaleda kõigil koolituspäevadel täismahus.

Tugiprogrammi raames on koolitajad Maria Jürimäe ja Katri Lamesoo.

Koolitus toimub Tartu Ülikooli koostöös Haridus- ja Noorteametiga.

Image
-

Rikastamisprogrammi koolitus on loodud õpetajatele, kel on varasem õpikogukonnas osalemise kogemus. Koolitusel osalejad saavad ise luua õpikogukonna/õpetajate õpiringi ja seda koolitusel saadud teadmiste ja oskuste kaasabil juhtida, selle tööd analüüsida ning rakendada jätkusuutlikkust tagavaid strateegiaid.
Koolitus toimub Euroopa Sotsiaalfondi toel ning on koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajale tasuta.

Koolitusel kaardistatakse ja võrreldakse erinevaid õpikogukondades osalemise kogemusi, käsitletakse eesmärkide seadmist, asutusepõhise õpikogukonna koordineerimist, muutuste juhtimist ja vastutuse võtmist organisatsiooni muutuste eest, refleksiooni ning jätkusuutlikkuse temaatikat. Samuti külastatakse ja analüüsitakse põhjalikumalt kahte õpikogukonda.

Koolitusele ootame Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS registreeritud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajad, kellel on:
• varasem professionaalses õpikogukonnas/ õpetajate õpiringis osalemise kogemus;
• võimalus (taas)luua õpikogukond/ õpiring (oma) koolis/lasteaias;
• juhtkonna tugi ja toetus koolitusel osalemiseks ja õpikogukonna/ õpiringi moodustamiseks;
• valmisolek ja võimalus osaleda kõigil koolituspäevadel täismahus.

Koolitus koosneb neljast õppepäevast. Õppe kogumaht on 68 akadeemilist tundi (2,5 EAP).

Koolituse lõpetamiseks Tartu Ülikooli täienduskoolituse tunnistusega on vajalik osaleda koolituspäevadel vähemalt 75% ulatuses, moodustada õpikogukond/õpiring ja juhtida selle tööd, koostada ja tutvustada portfooliot.

Rikastamisprogrammi raames on koolitaja Maria Jürimäe.

Koolitus toimub Tartu Ülikooli koostöös Haridus- ja Noorteametiga.

Image
-

Muudatuste Labor pakkus lasteaedade ja koolide meeskondadele võimalust kaardistada oma asutuse töötajate valmisolek kavandatava muutuse läbiviimiseks. Koolituse läbinud meeskonnad oskavad hinnata muudatuste vajadust, kavandada ja juhtida nende elluviimist ning teavad inimeste kaasamise ja võimestamise viise.

Õppes käsitleti nüüdisaegse õpikäsituse olemust, muudatuste vajalikkust ja erinevaid muutuste juhtimise mudeleid, muudatuste kavandamist ja eesmärkide seadmist, muutmisvalmiduse loomise ja vastuseisu ületamise temaatikat ning muudatuste elujõulisuse tagamise ja hindamise viise. Osalejad said võimaluse ise muudatusprojekti koostada ja arendada, kaardistada muudatust soodustavaid ja takistavaid tegureid ning kavandada edasisi tegevusi.

Koolitusele ootasime uusi või kogenud haridusasutuse juhtkonda kuuluvaid inimesi:
- kellel on kogemus oma organisatsioonis tööalaste muudatusprojektide üle otsustamisega;
- kes on juhtinud või planeerivad lähiajal juhtida ulatuslikku ja organisatsioonile olulise muudatuse toimumist ja olla edukad selle ellu viimisel.
Koolitusel osalev juhtkonda kuuluv inimene pidi olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS.

Kursus koosnes kolmest õppepäevast. Õppe kogumaht oli 30 akadeemilist tundi (1,25 EAP).

Koolituse lõpetamiseks Tartu Ülikooli täienduskoolituse tõendiga oli vajalik osaleda kõigil koolituspäevadel täies mahus.

Muudatuste Labori koolitajad olid Katri Lamesoo ja Eda Tagamets

Koolitus toimus Euroopa Sotsiaalfondi toel ning Tartu Ülikooli koostöös Haridus- ja Noorteametiga.

Image
-

2016 aastal:

2017 aastal:

2018 aastal:

2019 aastal:

2020 aastal:

2021 aastal:

2022. aastal:

2023. aastal:

Koolituste läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Image
-

2017 aastal:

2018 aastal:

2019 aastal:

    2020 aastal: 

    2021 aastal:

    Koolituste läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

    Image
    -

     

    2016 aastal:

    2017 aastal:

    2018 aastal:

    2019 aastal:

    2020 aastal:

    2021 aastal:

    Koolituste läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

    Image
    -

    2016 aastal:

    2017 aastal:

    2018 aastal:

    Koolituste läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

    Image
    -

    2016 aastal:

    • Toimetulek verbaalse ja füüsilise agressiooniga (01.12.2016-02.12.2016)

    2017 aastal:

    2018 aastal:

    2019 aastal:

    2020 aastal:

    2022 aastal:

    Koolituste läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

    Image
    -

    Koolitus andis võimaluse seostada õpetajatööks vajalikud teoreetilised teadmised praktilise õpetajatööga ning toetas nüüdisaegset õpikäsituset väärtustava õpetaja kujunemist. 

    Õppima oodati üldhariduskoolis või muudes valdkondades töötavad erialase diplomiõppe lõpetanud või magistrikraadi või sellele vastava haridustasemega töötajad, kelle pedagoogiline pädevus vajas arendamist.

    Toimumine: õpe oli kavandatud juuni 2021 - juuni 2023. Auditoorne töö toimus sessioonidena, üks-kaks korda kuus.

    Maht: 60 EAP

    Õppekava sisu:
    Suhtlemine ja tagasiside haridusorganisatsioonis
    Õpetaja identiteet ja tegevusvõimekus
    Õppimise alused
    Õppekeskkond ja õppevara
    Õppimist toetav õpetamine
    Kaasav haridus
    Uurimismeetodid haridusteadustes
    Valdkonna- ja ainedidaktika moodul
    Praktikamoodul
    Lõputöö

    Õppekava läbinu:
    - valdab kasvatusteaduste, valdkonna- ja ainedidaktika olulisemaid mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid ning orienteerub hariduskorralduses;
    - oskab algatusvõimet ning meeskonnatöö- ja juhtimisoskusi üles näidates kujundada turvalist õpikeskkonda, kavandada ja juhtida õppeprotsessi arvestades õppija vajaduste ja individuaalsete eripäradega ning muutuvate haridusvajadustega, toetada õppijate õpimotivatsiooni ning hinnata nende arengut;
    - oskab kavandada ja läbi viia aineõpet, järgides kaasaegse õpikäsituse põhimõtteid ja õpikeskkonna võimalusi, tunneb aineõppe põhimõtteid ja võimalusi ning oskab neid rakendada;
    - integreerib praktilises õpisituatsioonis tulemuslikult erinevates alusmooduli ning valdkonna- ja ainedidaktika ainetes omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid;
    - omab valmisolekut elukestvaks õppeks ja kutsealaseks enesetäienduseks;
    - on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas, suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse ning on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist,
    - oskab kasutada erialases töös kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi ning kasutada ja valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale;
    - valdab pedagoogilise uurimistöö peamisi meetodeid, suudab analüüsida ja väljendada kirjalikult uurimistulemusi ning neid suuliselt esitada ja kaitsta.

    Õppekava läbimisel väljastati Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistus koos akadeemilise õiendiga.

    Lisaeriala läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik

    Image
    -

    Programm algas kontaktõppes toimuva sessiooniga 15.-19. ja 22.-23. augustil 2022, mil toimusid seminarid tehnoloogia kasutamisest hariduses. Septembrist alates jätkus programm veebipõhises õppes ja keskendus digitaalse kirjaoskuse, uue õppimisparadigma ja tehnoloogia kasutamise kriitilistele probleemidele hariduses.

    Õppeaeg: 15.08.2022 - 31.01.2023  
    Õppemaht: 17EAP (442 akadeemilist tundi (70 tundi auditoorset, 372 tundi iseseisvat tööd))

    Projekti toetasid ja rahastasid ESTDEV- Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ja Eesti riik.

    Image
    -

    Projekt Girl Power toimus 2020. aasta novembrist 2022. aasta detsembri lõpuni. Koostöös projekti juhtpartneri Läti Maaülikooliga oli Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse eesmärgiks arendada noorte ettevõtlikkust.

    Tegevused olid suunatud 15-18-aastastele tüdrukutele Eestist ja Lätist, Eesti koolidest osalesid projektis Tartu Miina Härma Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Pärnu Ühisgümnaasium. Projekti käigus loodi digitaalne õppekeskkond ja 30-tunnine õppemoodul. Õppemooduli testimiseks viidi läbi sihtgrupile suunatud sündmusi nagu ideede loomise töötoad, piiriülesed häkatonid ideedest prototüüpideni jõudmiseks, meeskonnatöökoolitused rahvusvahelistele õpilastiimidele ja konverentsid laiemale huviliste ringile.

    Projekti raames loodi kahe lennu peale kokku 20 piiriülest õpilastiimi, mis tegid läbi protsessi ideede arendusest äriplaani koostamiseni. Õpilastiimid tegutsesid 1 aasta ning neid nõustasid projektimeeskonna liikmed, mentorid ja eksperdid. 

    Projekti eelarve oli 379 464 eurot, sellest Tartu Ülikooli osa 149 018 eurot. Tegevusi kaasrahastas INTERREG Kesk-Läänemere programm Euroopa Regionaalarengu Fondist.

    Projekti koduleht: https://girlpower.space/

    Image
    GirlPower

    DigiYouth projekti eesmärk oli arendada Eesti, Läti, Rootsi ja Soome noorte ettevõtlikkust ja rahvusvahelise koostöö oskusi digiettevõtluse alal, toetades mh start-up-meetodite abil õpilasfirmade loomist ja tegevust. Projekti käigus töötati välja metoodika ettevõtlusõppe ja tehnoloogiahariduse lõimimiseks üldhariduses. Toetasime koolides kahe aasta vältel ettevõtlussimulatsiooni digitoodete, -teenuste ja -lahenduste alal  ehk kogu tootearenduse ahelat ideest müügini.

    Projekti juhtpartneriks oli Tartu Ülikoolil haridusuuenduskeskus, partneriteks Turu Ülikool, Uppsala Ülikool, Ventspilsi Linnavalitsus, Merikarvian Lukio ja Rauman Lyseon lukio.

    Projekti käigus loodi 40 õpilasfirmat, rahvusvahelise digiettevõtluse kogemuse sai 220 noort ja rahvusvahelise õpilasfirma juhendamise kogemuse 45 õpetajat ning mentorit. Valmis metoodikapakett õppe mitmekesistamiseks, majandus- ja tehnoloogiaõppe lõimimiseks, eri ainevaldkondade õpetajate koostööks ja noorte ettevõtlikkuse-alase rahvusvahelise koostöö arendamiseks. 

    Projekt kestis jaanuarist 2018 kuni aprilli lõpuni 2021. aastal, selle eelarve oli kokku 1 596 337 eurot, millest Tartu Ülikooli osa oli 474 483 eurot. Tegevusi kaasrahastas INTERREG Kesk-Läänemere programm Euroopa Regionaalarengu Fondist.

    digiyouth.eu
    FB DigiYouthStudentStartups

    Image
    DigiYouth

    Lapse keeleline areng

    Koolituspäeva Lapse keeleline areng tutvustus ja registreerumine

    Erinevate meetodite rakendamine pärimusõppes klassiõpetajale

    Koolituspäeva Erinevate meetodite rakendamine pärimusõppes klassiõpetajale tutvustus ja registreerumine

    Luuletuste käsitlemine I kooliastmes

    Koolituspäeva Luuletuste käsitlemine I kooliastmes tutvustus ja registreerumine