Seitse küsimust, mis võivad õpetajakoolitusse kandideerijal tekkida

Tartu Ülikoolis on suur valik õpetajakoolituse erialasid, kuhu võetakse 2023/2024. õppeaastal vastu 800 uut üliõpilast. Õpetajakoolitusse kandideerijate sagedasematele küsimustele vastab Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Millistel erialadel saab õppida õpetajaks ja mitu õppekohta on kokku? 

Tartu Ülikool valmistab ette üldhariduskoolide aineõpetajaid, kutseõpetajaid ja tugispetsialiste (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid). Õpetajakoolituse õppekavasid on meil kokku 19, kuid õpetajaks õppimine ei piirdu ülikoolis ainult nendega. Üldhariduskooli aineõpetaja kvalifikatsiooni saamiseks peab omandama magistrikraadi, kuid sellele eelnev bakalaureusekraad võib olla saadud muul erialal. Näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppesse astumiseks võib enne õppida õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ alusel või saada bakalaureusekraadi hoopis eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal.   

Kõikide õpetajakoolituse õppekavadega saab tutvuda veebilehel ut.ee/opetaja. Sel õppeaastal võtame õpetajakoolituse õppekavade alusel õppima 800 üliõpilast. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel oleme vastuvõtuks avanud üle 250 lisaõppekohta. Lisaks neile avab ülikool 2023/2024. õppeaastal 25 õppekohaga psühholoogia magistriõppe koolipsühholoogia eriala sessioonõppe lisarühma, kelle õppetöö toimub Pärnus. 

Milline õpetajakoolituse eriala sobiks inimesele, kel on juba muu kõrgharidus? 

Iga sellist juhtumit tuleb hinnata eraldi: see oleneb varasematest õpingutest, töökogemusest ja plaanidest. Kui näiteks inimene on lõpetanud matemaatika bakalaureuseõppe ja soovib hakata matemaatikaõpetajaks, võiks ta Tartu Ülikooli magistriõppes asuda õppima matemaatika- ja informaatikaõpetaja või põhikooli mitme aine õpetaja erialal. Kui sama inimene soovib aga saada eripedagoogiks, tuleb tal enne läbida bakalaureuseastmes 60 EAP mahus eripedagoogika ja logopeedia aineid ning seejärel on tal võimalik kandideerida magistriõppesse. Täpsema info saamiseks tasub võtta ühendust õppekava haldava instituudiga.  

Kas õpetajakoolituse erialadel saab õppida kaugõppes töö kõrvalt? 

Õpetajakoolituse magistriõpe on valdavalt korraldatud sessioonõppes, mille puhul toimub auditoorne õppetöö üks või kaks korda kuus kolme-neljapäevaste õppesessioonidena. Seega saab õpinguid läbida paindlikult ka töö kõrvalt. Bakalaureuseastmes on võimalik sessioonõppes õppida koolieelse lasteasutuse õpetaja, kutseõpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia erialal.  

Väga suur osa õpetajakoolituse üliõpilastest käib õpingute kõrvalt tööl. Osa neist töötab juba õpetajana ja nad tulevad omandama vajalikku kvalifikatsiooni, soovivad vahetada eriala või õppida lisaeriala. On ka neid, kes plaanivad karjääripööret ja õpivad õpetajaks teise töö kõrvalt.   

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel töötab sel õppeaastal õpetajana kaks kolmandikku Tartu Ülikooli aineõpetaja magistriõppe üliõpilastest. Ülikoolis tehtud tagasisideküsitluse põhjal saame öelda, et õpetajana töötamise kogemus on hinnanguliselt 80%-l õpetajakoolituse magistriõppe viimase aasta üliõpilastel. Bakalaureuseõppe üliõpilaste seas on töötavaid õpetajaid umbes kolmandik. Kõige enam on neid koolieelse lasteasutuse õpetaja ja kutseõppe õpetaja erialal, kus on sessioonõpe ning bakalaureuseastme läbimine annab õpetajakutse. 

Millised on tingimused eesti keelt teise keelena kõnelejale ja kuidas ta oma eesti keele oskust arendada saab? 

Tartu Ülikooli kandideerimiseks tuleb tõendada eesti keele oskust vähemalt B2-tasemel, olenemata sellest, kas eesmärk on õppida õpetajaks või mitte. Üliõpilased, kes vajavad eesti keele lisaõpet, saavad erialaõpingute kõrval läbida eesti keele kursuseid. Selle kohta leiab lisateavet Tartu Ülikooli keeleõppepesast. 

Õppimiseks vajalikku keeleoskust saab tõendada riigieksami või Haridus- ja Noorteameti pakutava eesti keele tasemeeksamiga. Kui keeleoskus jääb alla B2-taseme, tuleb esmalt leida võimalus eesti keelt juurde õppida ja alles seejärel on võimalik ülikooli kandideerida. Tartu Ülikoolis saab täiendusõppijana läbida eri taseme kursuseid. Selle kohta leiab lisateavet maailma keelte ja kultuuride instituudi ning eesti ja üldkeesteaduse intituudi veebilehelt.  

Kui suur on huvi õpetajakoolituse erialade vastu? 

Mai lõpu seisuga on Tartu Ülikooli õpetajakoolituse magistriõppesse kandideerimiseks esitatud üle 250 avalduse. Kuna valdavalt esitatakse avaldusi juuni teises pooles enne kandideerimisperioodi lõppu, ei saa praegu veel öelda, et huvi õpetajakoolituse vastu oleks sel aastal märgatavalt suurem või väiksem. Üldiselt on õpetajakoolituse kandidaatide arv viimastel aastatel kasvanud ja me loodame, et see suundumus püsib, arvestades vajadust uute õpetajate järele ja selle aasta vastuvõtuks loodud lisaõppekohti.  

Millistele õpetajakoolituse erialadele on suur konkurss ja millistele mitte? 

Konkurss on juba aastaid suur koolieelse lasteasutuse õpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia erialale, samuti kutseõpetaja ning põhikooli mitme aine õpetaja erialale. 

Viimaste aastate kandideerimisstatistika järgi on kõige suuremad käärid gümnaasiumi loodusainete, matemaatika- ja informaatikaõpetaja järelkasvu vajaduse ja kandidaatide arvu vahel. Loodame väga, et nii äsja kui ka juba ammu ülikooli lõpetanute seas leidub rohkem neid, kes sooviksid neil erialadel end koolis teostada. Samuti on eestikeelsele õppele üleminekul vaja koolides rohkem eesti keele õpetajaid: nii neid, kes õpetavad eesti keelt emakeelena, kui ka neid, kel on ettevalmistus eesti keele õpetamiseks teise keelena ja mitmekeelses koolis. 

Kuna oleme suurendanud õppekohtade arvu, siis loodame väga, et gümnaasiumilõpetajad kaaluvad tuleviku karjäärivalikuna õpetajaametit: ootame kandideerima klassiõpetaja erialale, samuti õppima õppekavade „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“, „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ ning „Keeled ja mitmekeelsus koolis“ alusel. Neid erialasid õpitakse päevaõppes ja seega sobivad need paremini noortele, kellel ei ole veel muid kohustusi. Uuest õppeaastast hakkab suurem osa nende erialade uutest üliõpilastest saama 400-eurost stipendiumi. Ehk toetab stipendiumivõimalus nii mõnegi kõhkleja valikut ja põnevad õpingud annavad kindla toetuspunkti õpetajaerialal jätkamiseks. 

Milliseid stipendiume makstakse õpetajaks õppivale üliõpilasele? 

Seni on õpetajakoolituse erialadel makstud 160-eurost erialastipendiumi, kuid 2023/2024. õppeaastal alustavate üliõpilaste stipendium tõuseb 400 euroni kuus. Stipendiumi hakkab saama umbes 60% uutest õpetajakoolituse üliõpilastest. Enam on stipendiumisaajaid nende tulevaste õpetajate hulgas, kellest on koolides suurim puudus, kuid kelleks õppima kandideerijaid on vähe. Näiteks hakkab stipendiumi saama 80% põhikooli mitme aine õpetaja, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe üliõpilastest ning 60% klassiõpetaja, eripedagoogika ja logopeedia ning koolipsühholoogia eriala magistriõppe üliõpilastest. Koolieelse lasteasutuse õpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia bakalaureuseõppe üliõpilastest saab stipendiumi 20%. Loe stipendiumidest lähemalt.

Esimesel semestril plaanitakse stipendiume maksta sisseastumise pingerea alusel, kuid alates teisest semestrist õppetulemuste alusel. Stipendiumi maksmise tingimused ja kord on koostamisel. 

Olulised kuupäevad Tartu Ülikooli kandideerimisel 

• Avalduste esitamine eestikeelsesse esimese astme õppesse kestab 12.–28. juunini. 
• Avalduste esitamine eestikeelsesse magistriõppesse juba käib ja kestab kuni 28. juunini. 
• Sisseastumiseksamid ja hindamine kestavad 30. juunist 9. juulini ning tulemused selguvad hiljemalt 10. juulil. 
• Esimesed vastuvõtuotsused edastatakse kandidaatidele 11. juulil.

Rohkem infot leiab veebilehelt ut.ee/opetaja.