Haridusuuendajad otsisid foorumil võrgustikest võimalusi

15. juunil kutsus Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskus Viljandisse kokku oma partnerid innovatsioonikoolidest ja mitmed teised haridusuuenduse aktivistid. Foorumi teema oli võrgustikud ning nendes peituvad võimalused haridusuuenduslike algatuste ja heade praktikate levitamiseks.

Avaettekandes rääkis Silver Sillak (TÜ haridusuuenduskeskus) koostöövõrgustike teoreetilistest käsitlustest, sh kolme tüüpi võimendusest – õpivõimendus, levikuvõimendus ja rollivõimendus – mida võrgustikutöö võimaldab. „Haridussüsteem saaks õppida iseregulatsiooni mehhanisme näiteks tehnoloogiamaailmast,“ kommenteeris ettekandele järgnenud diskussiooni haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

Mariann Rikka haridus- ja teadusministeeriumist tutvustas erinevaid Eestis tegutsevaid haridusalgatusi – Omanäoline Kool, Huvitav Kool, Kiusamisvaba Kool, Tervist Edendav Kool – ning ministeeriumi püüdlusest luua koolidele sellel kireval maastikul orienteerumiseks teekaart või kompass. „Eesti on liiga väike, et püstitada seinu  ja sulgeda uksi,“ oli mõte, mis kõlama jäi.

Terje Tuisk (Eesti Teadusagentuur) kõneles üld- ja huvihariduse lõimimisest loodusteaduste ja tehnoloogia näitel. Ta tõdes, et Eesti heade PISA tulemuste taga on paljuski koolivälised arenguvõimalused, sh olulisel määral huviharidus. Üld- ja huvihariduse kokkupuutekohad võiks olla  külalistunnid, valikained, praktikumid, ruumide ja vahendite jagamine, koostöö õppekavade planeerimisel,  uurimistööde juhendamine ning ka üldhariduse õppemahu vähendamine huvikoolis läbitu arvelt.

Margus Pedaste (TÜ Pedagogicum) ettekanne käsitles õpetajate õppimist võrgustikes. Ta tõi muuhulgas esile, et õpetajad võiksid rohkem lugeda erialast teaduskirjandust. Oluline on avatud ja koostöine hoiak ning elukestva õppe mudeldamine, liidriks ja suunanäitajaks olemine. Näitena tõi ta väikse üksteiselt õppiva kogukonna, kes tegeles Tartu Ülikoolis uue  praktikasüsteemi arendamisega.

Tiina Kivirand (haridus- ja teadusministeerium) esines teemal "Kaasamist toetav õpetaja ja eripedagoog" ning rõhutas, et kaasav haridus ei tähenda ainult puuetega õppijate kaasamist, vaid kõikide õppijate individuaalsete eripärade arvestamist. „Miks me üldse räägime ikka veel eraldi pedagoogikast ja eripedagoogikast?“ küsis ta. Saalist kõlas kommentaar, et eripedagoogika alastesse koolitustesse tuleks kaasata ka huvikoolide õpetajaid.

Evelyn Kiive (TÜ haridusteaduste instituut, eripedagoogika osakond) ettekanne "Intellektipuudega õpilane Eesti koolis" tutvustas rakendusuuringut, milles vaadeldi kerge intellektipuudega laste õppimist tava- ja erikoolides. Selgub, et kasutusel on küllalt erinevad õppekorraldusmudelid. 2018 kevadel jätkub uuring ja hinnatakse õpilaste arengutrajektoori; selle põhjal tehakse tõenduspõhised ettepanekud õpetajate ja eripedagoogide (täiendus)õppe ja nõustamise jaoks.

Liina Allikmäe ja Ita Ilves (TÜ haridusuuenduskeskus) tutvustasid haridusuuendajatele ÕpiVeski programmi hetkeseisu ja tulevikku. Uue vooru ideekorje toimub 21. august - 5. September; oodatakse  mittedigitaalsete õpiobjektide ideesid.

Kärt Leppik (TÜ haridusuuenduskeskus) rääkis esimesest kogemusest õpetamisfestivaliga „ÕpiFest: täna annan tundi mina!“ Kuulajad ilmutasid elavat huvi ning soovi algatusega tulevikus liituda.

Mari-Liis Parts (TÜ haridusuuenduskeskus) andis ülevaate STEAM-huviringide (science, technology, engineering, arts, mathematics ) juhendajate kui üd- ja huvihariduse sildajate kavandatavast 18 EAP mahus täienduskoolitusest.

Ettekannetele järgnesid rühmatööd, kus otsiti innovatsioonikooli tunnuseid, uute haridusalgatuste arenguideesid ning huvi- ja üldhariduse sidustamise praktilisi lahendusi.

Senisesse võrgustikutöösse kavandab haridusuuenduskeskus mõningaid muutusi – sügisel on plaanis alustada innovatsioonikoolide võrgustiku uuendamisega. Praeguse seisuga on kunagi võrgustikuga liitunud osaliste aktiivsus ja huvi väga erinev; edaspidi on kavas anda koolidele vabadus ise määratleda, kas nad vastavad innovatsioonikooli kriteeriumidele, ning tegeleda rohkem sisulise võrgustikutööga: vajaduste ja võimaluste kokku viimine, huvipõhine klastrite kujunemine, ühisprojektide algatamine.

Foorum toimus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ raames.


Pikem ülevaade