Laste keelepuuded: avaldumine, hindamine, teraapia, nõustamine

Maht: 52 akadeemilist tundi (40 tundi auditoorset, 12 tundi iseseisvat tööd), 2 EAP
Sihtrühm: Haridusasutustes töötavad kvalifikatsioonile vastavad logopeedid

Koolituse toimumise kuupäevad: 28.-29.10;  18.-19.11;  16.-17.12.2024 a.
Toimumiskoht: Jakobi 5, Tartu

Koolituse eesmärk: Arendada logopeedide pädevusi laste keelepuuete diagnostika, teraapia ning lapsevanemate ja õpetajate nõustamise osas, et võimaldada keelepuuetega lastele jõukohast õpet kaasava hariduse tingimustes. Eesmärgid toetavad logopeedide kutsestandardis järgmiste pädevuste arengut: kommunikatsioonivõime hindamine, hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine, logopeedilise töö planeerimine ja läbiviimine, nõustamine ja juhendamine.

Koolituse sisu:
Laste keelepuuete olemus ja klassifitseerimine
Keelepuuete psühholingvistiline mehhanism: verbaalne ja mitteverbaalne infotöötlus
Laste keelepuuete klassifitseerimine ja muutused terminoloogias
Kõne arengu hilistus
Kakskeelsus ja keelepuue
Arengulise keelepuude avaldumine ja diagnostika: erinevad raskusastmed
Logopeedi töö kõne arengu hilistumise korral ja alakõne I astmel
Vanema ja lapse suhtluskoostöö hindamine ja kujundamine
Lapse kommunikatiivsete oskuste toetamine rühmas
Sõnavara, grammatika ja sidusa kõne oskuste kujundamine
Kõnearenduse põhimõtted koolieelses eas
Leksikaal-grammatiliste oskuste kujundamine. Õppevideode analüüs
Töö tekstiga: rühmatöö võimalused. Õppevideo analüüs
Logopeedilise töö eripärad sõltuvalt keelepuude raskusastmest ja lapse vanusest
Meetodid, mis toetavad kõne arengut keskkonna kaudu. Kõne mõistmise kujundamine
Pragmaatiliste oskuste kujundamine
Keeleteadlik õpetamine - milliseid teadmisi vajavad õpetajad? Logopeed kui nõustaja
Logopeedi töö mudelid ja vormid keelepuuetega laste ja nende vanematega erinevates asutustes
Logopeedi töökorraldus lasteaias: parima praktika näide mudelitest/töövormidest. Arutelu, ajurünnak
Logopeedi töökorraldus koolis: võimalusi, näiteid
Logopeedi töö nõustamiskeskuses: parima praktika näide. Arutelu, ajurünnak
Õppijate juhtumite arutelu: senise teraapia refleksioon, eesmärgid, teraapia ja sekkumise korraldus

Täiendusõppeprogrammi läbinud õppija:
- tunneb laste keelepuuete psühholingvistilist mehhanismi ja oskab seda seostada logopeedilise diagnostika ja teraapiaga;
- diagnoosib kõne arengu hilistust, arengulise keelepuude tunnuseid juhtumikirjelduste, heli- ja videonäidete alusel;
- analüüsib teraapiat videonäidete alusel, põhjendades oma hinnanguid;
- kavandab juhtumikirjelduste alusel teraapiat ja nõustamist, lähtudes teadus-/tõenduspõhistest meetoditest ja põhimõtetest;
- analüüsib ja arutleb logopeedilise töö mudelite ja korralduse näidete üle Eestis, tuues välja tugevused ja nõrkused lähtuvalt keelepuudega lapse hariduslikust erivajadusest ja selle raskusastmest;
- reflekteerib enda tööd keelepuuetega lastega, vanemate ja õpetajatega, tuues välja positiivsed ja tõenduspõhised praktikad ning muutmist vajavad aspektid kaasava hariduse rakendamiseks.

Õpingute alustamise tingimused: Valmistada ette ja võtta kaasa üks arengulise keelepuude juhtumikirjeldus.

Lõpetamise tingimused: Osalemine vähemalt 4 õppepäeval, iseseisvate ülesannete sooritamine ja õpiväljundite saavutamine.

Õppejõud-koolitajad: Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik, Siiri Niine, Anna Maria Ülviste

Väljastatav dokument: Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistus

Täiendusõpe toimub ESF+ tegevuse  “Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv” raames ning on osalejatele õppeteenustasuta. 

REGISTREERI KOOLITUSELE SIIN

Image