Haridusteaduste instituut on nüüdseks kolm aastat toimetanud põnevas võrgustikus ehk E-ADAPT projektis. Selle missioon on luua kaasav ruum, mis toob kokku haridusasutused, õpetajad, õppijad ja hariduseksperdid üle Euroopa, et tuvastada, arendada ja levitada tõestatud adaptiivseid õpetamis- ning õppimisviise.
Projekt on ühendanud Saksamaa ja Jacobsi fondi eelarvete toel Inglismaa, Soome, Luksemburgi, Hollandi, Šveitsi, Belgia, USA ning Eesti haridusteadlasi, haridusametnikke, koolitajaid ja poliitikakujundajaid, et luua ühtne arusaam adaptiivsest õpetamisest ja õppimisest ning kavandada ühiseid samme kvaliteetsema hariduse nimel. „Saksamaale on muidugi eriti oluline õppida teistelt, kes on juba lahendanud mitmed neid vaevavad probleemid. Suur tänu Ulrich Trautweinile (Tübingeni ülikool), Hanna Dumontile (Potsdami ülikool) ja Anne Sliwkale (Heidelbergi ülikool), kes on kogu võrgustikku koordineerinud,“ ütles haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste.
Tema sõnul kohtuti esimesel aastal Marbachi lossis, teisel Heidelbergis (kus meie instituudist osales Äli Leijen) ja nüüd Potsdamis. „Viimane on imeline linn võrratu Sanssouci pargiga, kus mitmed kaunid paleed ja 70 km kõnniteid. Kõik sai alguse Frederick Suurest, kes on ka tuntud kui kartulikuningas, sest tutvustas kohalikele kartulit, mis viis näljahädad,“ kirjeldas Pedaste. Nii tuuakse Frederick Suure hauale siiani lillede asemel kartuleid (ja ta ise on maetud oma 11 koera haua kõrvale, mis on sama tähtsad kui tema enda haud). Pedaste sõnul on põnev veel see, et suures pargis on erinevad osad erinevas stiilis ja soovist tunda kodus 18. sajandi Itaalia hõngu ehitati ühele mäele suisa varemed (lisaks suurele veetünnile, mis öösel täis pumbatakse, et päeval saaks sealt vesi joosta alla purskaevudesse).
E-ADAPTI projekti lõpukonverentsil rääkis Pedaste DigiEfekti projektist ja selle põhjal tehtavatest järeldustest õppimise adapteerimiseks. Ettekanne saab lugeda siin. Lisaks oli tal võimalus avada Eesti edulugu ühes paneelarutelus. „Võtmesõnaks on tugev võrgustik ja koostöö ülikoolide, haridusasutuste, ettevõtete ja haridusministeeriumi vahel. Selle aluseks on muidugi meie väiksus, mis teistpidi realiseerub inimeste vähesuses ja ülekoormatuses. Muideks, et Eesti hariduslugu on Saksamaal kohe nii kõrgelt hinnatud, et isegi tänavapildis on näha meid ülistavaid reklaame,“ rääkis Pedaste.
Matt Bernacki Põhja-Carolina ülikoolist tegi põneva ettekande personaliseeritud õppest. „Minu mõtted viis see sellele, kui kitsalt praegu meil haridus- ja teadusministeeriumis personaliseeritud õppest mõeldakse. Lühidalt peaksime rääkima õpiteooriate ja õpidisaini teooriate ühendamisest, õpilaste omaduste, õpikeskkondade võimaluste ja õpiväljundite arvestamisest ning kohandamisest erinevatel eesmärkidel: akadeemilised tulemused, rahulolu, kaasatus, tõhusus, motivatsioon, rakendatavus, emotsioonid, huvi jne,“ lausus Pedaste. Ta lisas, et adapteeritust on võimalik saavutada erinevate meetmete kaudu, näiteks varieerides ülesande keerukust, ajaraami, õpilase valikuvõimalusi, materjalide esitust, ülesandeid ja nende konteksti, õpilase ja õpetaja suhet, suhtlusstiili jne. Keerukatele probleemidele (nagu „kuidas hästi õppida“) ei ole lihtsaid lahendusi.