Autor:
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut

Õpetaja- ja kõrghariduse keskus

Õpetaja- ja kõrghariduse keskus koordineerib Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum õpetajate professionaalse arengu arendusrühma tegevust. Teeme uurimis- ja arendustööd õpetaja- ja kõrghariduse valdkonnas. Arendame õpetajakoolituse õppekavasid ja täiendusõppekursusi ning õpetame ja juhendame üliõpilasi ja täiendusõppureid.

Õpetajahariduse valdkonnas:

  • hindame ja toetame õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalset arengut,
  • uurime õpetaja erialase kompetentsuse karakteristikuid,
  • hindame ja arendame õpetamis- ja õppimiskäsitusi ning praktikaid.

Kõrghariduse valdkonnas:

  • edendame kõrgkoolipedagoogikat,
  • uurime üliõpilaste õpingute efektiivsust mõjutavaid tegureid.

 

Loe õpetaja- ja kõrghariduse keskuse töötajate kohta pikemalt

Projektid

TÜ haridusteaduste instituut osaleb Euroopa Õpetajate ja Koolijuhtide Hariduspoliitika Võrgustikus EEPN, mis ühendab üle 30 erineva partneri 19 riigist. Võrgustik on loodud eesmärgiga soodustada üle-Euroopalist hariduspoliitika alast koostööd ja toetada Euroopa Komisjon õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitika kujundamisel. 2021. aasta võrgustiku põhiteema on õpetajate ja koolijuhtide uued rolli ja kompetentsid digiajastul ning kõigile õpilastele kvaliteetsele haridusele ligipääs ajal, mil pandeemia tõttu on olnud õppimises üle Euroopa rohkem või vähem katkestusi:
- Õpetamist ja õppimist toetavad tehnilised vahendid ja kompetentsid
- Digiajastul toimuv koostöine õppimine ja koostööl põhinev koolijuhtimine
- Digiajastu ettevõtlikkus õppimises, õpetamises ja koolijuhtimises
- Digiajastu kommunikatsiooni, mitmekeelsuse ja kriitilise mõtlemisega seotud kompetentsid õpetamises, õppimises ja koolijuhtimises
- Digiajastu kodanikupädevus õpetamises ja õppimises

Valminud on viis ülevaateuuringut, mis kajastavad digiajastu koolihariduse erinevaid teemasid:

Kontakt: Laura Kirss, laura.kirss@ut.ee

Image
MATHMot logo

Matemaatikapädevus aitab meil probleeme lahendada ja analüüsioskusi arendada. Kuigi kodune keskkond paneb matemaatikaoskuste arengule aluse, on ka kooli ja õpetajate panus selles protsessis väga oluline.
Projekt MATHMot põhineb eeldusel, et matemaatika õpetamise üks peamisi eesmärke on toetada laste pikaajalist motivatsiooni ainet õppida. Just motivatsioon aitab matemaatikas silmapaistvate saavutuste poole püüelda.
Me teame vähe matemaatika õppimise motivatsiooni arengust, eriti laste üleminekul esimesest kooliastmest teise. Projekt MATHMot uurib nii matemaatika õppimise motivatsiooni arengut sel perioodil kui ka seda protsessi mõjutavaid tegureid riikidevahelises võrdluses. Igas riigis vaadeldakse matemaatika õpetamist ning matemaatikat õppivaid 3. ja 4. klassi õpilasi ligi 50 koolis. Et hinnata, kuidas laste motivatsioon areneb, vaadeldakse samu õpilasi aasta hiljem, 4. ja 5. klassis.
Projekti tulemusel paraneb arusaam sellest, kuidas areneb motivatsioon õppida matemaatikat esimesest kooliastmest teise astmesse üleminekul ning missugused klassiruumis kasutatavad praktikad toetavad positiivselt selle motivatsiooni arengut.
Projekti meeskond teeb tihedat koostööd osalevate koolide ja õpetajatega nii tulemuste tõlgendamisel kui ka nende vormimisel õpetajate praktilisteks töövahenditeks. Sel moel ei loo me ainult uusi teaduspõhiseid teadmisi, vaid aitame ka parandada õpilaste kogemusi matemaatikat õppimisel.
Projekt MATHMot toob kokku haridusteadlased ja psühholoogid kuuest Euroopa riigist: Norrast, Soomest, Rootsist, Portugalist, Serbiast ja Eestist.

• Oslo Ülikooli õpetajahariduse ja kooliuuringute osakond (Norra)
• Helsingi Ülikooli haridusteaduskond  (Soome)
• Lääne Ülikooli ühiskonna- ja käitumisuuringute osakond (Rootsi)
• ISPA – Psühholoogia, sotsiaalteaduste ja eluteaduste instituut (Portugal)
• Belgradi Ülikooli filosoofiateaduskond (Serbia)
• Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut (Eesti)
  
Projekti juht:
Jelena Radišić (Oslo Ülikool)
jelena.radisic@ils.uio.no

Eesti kontaktisik:
Äli Leijen (Tartu Ülikool)
ali.leijen@ut.ee

Projekti kodulehekülg: http://www.mathmot.com 

Image
SuFi

Programm:  CENTRAL BALTIC
Kestus: 01.03.2020 – 30.11.2022

Projekti "Jätkusuutlik finantskirjaoskus kutsehariduses" (SuFi) raames töötatakse välja avatud veebikursus teemal jätkusuutlik finantskirjaoskus kutsehariduses, kaasates õppijad, õpetajad ja huvirühmad uute vajalike kompetentside väljaselgitamiseks ja kursuse arendustöös. Online kursus saab olema kättesaadav kõigile Balti regiooni kutseharidust andvatele asutustele. 
Erinevad osapooled (õppijad, õppejõud, huvigrupid partnerid) on kaastaud koosolekutele ja online kursuse e-platformis (Stormboard) osaledes kolmefaasilises arendustöös. Töötatakse välja online finants-moodul (15 ECTS) lähtudes jätkusuutlikkuse printsiibist. Finants-moodulit testitakse ja piloteeritakse Soome, Läti ja Eesti partnerite kutseharidust pakkuvate organisatsioonide Moodle keskkondades.
Projekti kogumaksumus: 530 869,70 EUR, ERDF poolne kaasfinantseering: 422 411,34 EUR
Juhtpartner: Haaga-Helia University of Applied Sciences (Soome)
Partnerid:
1. Profesionālās izglītības kompetences centrs “Liepājas Valsts tehnikums” (Läti)
2. Latvijas Universitāte (Läti)
3. Tartu Ülikool (Eesti)
4. Tartu Kutsehariduskeskus (Eesti)
5. Högskolanpå Åland (Soome)

Projekti kodulehekülg: www.sufi.fi/

Projekti vastutav täitja: Egle Säre, egle.sare@ut.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut

Image
logo

Kestus: 03.05.2022 - 30.04.2024

Projekt "Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas" on laiapõhjaline koosloomeprojekt, mille tulemusena rakendatakse Võru maakonnas uusi valdkondade üleseid lahendusi õpilaste koolist väljalangemise riski varajaseks märkamiseks ning õpilaste toetamiseks. Projekti tegevused põhinevad valdkondlikel uuringutel ja innovatiivsetele teenuslahendustel. Õpilastega töötavad spetsialistide koostööd toetatakse erialaste koolituste ning toetavate tugitegevustega.

Rahastaja: Riigi Tugiteenuste Keskus, EMP ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021

Projekti kogumaht TÜ-s: 21 965 EUR

Juhtpartner: Võrumaa Omavalitsuste Liit

Partnerid: Antsla vallavalitsus, Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet, Rõuge vallavalitsus, Setomaa vallavalitsus, Tallinna Ülikool, Võru linnavalitsus, Võru vallavalitsus, Võrumaa kutsehariduskeskus

Projekti kodulehekülg: https://vorumaa.ee/arendus/projektid/loimitud-teenused-koolist-valjalangemise-ennetamiseks-voru-maakonnas/

Projekti vastutav täitja: Kerli Kõiv, kerli.koiv@vorumaa.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut

Image
logo

Kestus: 01.09.2022 - 31.08.2025

Hyb-IT-up -projekt toetab kõrghariduse õpetajate ja üliõpilaste pedagoogiliselt mõtestatud digitehnoloogiate kasutamist hübriidõppe ja -õpetuse toetamiseks. Projekti eesmärk on arendada digipedagoogilist disaini ja materjale, mis annavad õpetajatele ja õpilastele võimaluse osaleda ja nautida produktiivset õppimist hübriidõpetamise režiimis. Hübriidõpe viitab meie puhul õpetamisviisile, mida rakendatakse paindlikult kui veebipõhist ja näost-näkku režiimi, mis hõlmab olukordi, kus õpilased saavad osaleda samades tegevustes kas klassis või distantsil. See tähendab, et traditsioonilist segaõppe lähenemist laiendatakse, kuna segaõpe hõlmab tegevusi kas internetis või klassis, kuid mitte arvesse võttes olukordi, kus õpilased on mõlemas olukorras korraga. Digitaalseid pädevusi käsitlevat Euroopa raamistikku (EduDigiComp) rakendatakse lähtepunktina selliste tegevuste arendamisel, mis parandavad nii kõrghariduse kui ka õpilaste hübriidõpetamise ja -õppimise oskusi.

Hyb-IT-up projekt tegeleb Covid-19 pandeemia põhjustatud haridusprobleemiga. See on muutnud meie töö- ja õppimisviise, et olla rohkem võrgus ja isegi hübriidrežiimis. Eeldatakse, et õpetamise ja õppimise hübriidrežiim jätkub ka pandeemiajärgses olukorras ning eeldatakse, et õpetamist tuleb kohandada vastavalt õppija vajadustele ja nõudmistele. Kuigi hübriidne õpetamisviis on ja tõenäoliselt on see tavaline õpetamis- ja õppimisviis, on see keeruline olukord nii õpetajatele kui ka õpilastele. See tähendab, et hübriidõppe kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja konkreetseid oskusi. On avaldatud mõningaid juhendmaterjale hübriidõppe mudelite kohta, kuid puuduvad juhised hübriidõppe oskuste parandamiseks: õpetajate oskused hübriidõppe kavandamiseks ja toetamiseks ning õpilaste oskused hübriidõppe tegevustes osalemiseks. Seega on selle projekti eesmärk stimuleerida uuenduslikke õppimis- ja õpetamispraktikaid pikemas perspektiivis, pakkudes praktilisi, kuid väga teaduspõhiseid lahendusi ja suuniseid rahvusvaheliseks ühiseks hübriidõppeks.

Projekti kogumaht TÜ-s: 56 200 EUR

Rahastaja: Euroopa Komisjon, Erasmus+ Cooperation partnerships in higher education (KA220-HED)

Juhtpartner: Oulu Ülikool (Soome)

Partnerid: Aveiro Ülikool (Portugal), Open University (Holland), Saarland Ülikool (Saksamaa)

Projekti kodulehekülg: https://hybitup-project.eu/

Projekti vastutav täitja: Katrin Saks, katrin.saks@ut.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut

Kestus: 01.11.2022 - 31.10.2025

Image
logo

Kuna keskkonnaprobleeme ja kliimamuutusi tajutakse ühiskondlikus arutelus sageli katastroofide kontekstis, vajavad õpetajad selle tasakaalustamiseks julgustavaid tulevikuvisioone. Tulevikuärevuse ja kliimaprobleemide tõttu rõhutab (CNL) kontseptsioon kultuurilist jätkusuutlikkust.

Erasmus+ projekt CultureNature Literacy põhineb järgmistel juhtküsimustel: • Kuidas saaksime koolides ja ülikoolides käsitleda inimeste mõju planeedile Maa ilma, et tulevikku kajastataks katastroofina? • Millist rolli mängivad loovates lahendustes teadmised, väärtused ja taju? • Milliseid uusi narratiive pakub antropotseen alternatiivsete tulevikude ettekujutamiseks, arutlemiseks ja kujundamiseks? • Kuidas suhtutakse mitmekesisusse ja kaasamisse keskkonnakriisi ja kliimamuutuste valdkonnas? • Kuidas me saavutame oma heterogeensetes klassiruumides ja digitaalses kultuuris "One World Learning"? • Millist koolikultuuri on meil antropotseeni jätkusuutlikkuse kultuuri jaoks vaja? • Kuidas saab antropotseeni pädevust edendada kultuurilooduse kirjaoskusena?

Erasmus+ projekt CultureNature Literacy (CNL) esitleb uuenduslikku hariduskontseptsiooni, mis keskendub kultuurilisele jätkusuutlikkusele. Selle käigus julgustatakse õppijaid • omandama faktidel põhinevad teadmised inimtegevusest tingitud keskkonnamuutuste kohta, • mõistma loodust ja kultuuri läbipõimununat; • rakendama loovat, kriitilist, lahendustele orienteeritud (maa)süsteemset mõtlemist, • arendama ökoloogilist teadlikkust ja vastupanuvõimet, et tulla toime kliimamuutuste määramatusega, • mõtisklema väärtuspõhise tuleviku kujundamise võimaluste üle.

Projekti kogumaht TÜ-s: 26 290 EUR

Rahastaja: Euroopa Komisjon, Erasmus+ Cooperation partnerships in school education (KA220-SCH)

Juhtpartner: Paedagogische Hochschule Niederösterreich (Austria)

Partnerid: Eotvos Lorand Tudomanyegyetem (Ungari), Universität Siegen (Saksamaa), Ludwig-Maximilians-Universitaet Muenchen (Saksamaa), Univerza v Mariboru (Sloveenia), Europäisches Klima- und Umweltbildungszentrum (Austria), Bildungsdirektion für Vorarlberg (Austria), Landschaftsverband Westfalen-Lippe (Saksamaa)

Projekti kodulehekülg: https://cnl.ph-noe.ac.at/

Täpsem informatsioon: Liisi Pajula, liisi.pajula@ut.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut

Kestus: 01.02.2019–31.01.2024

Projekti eesmärk on pakkuda nii tegutsevatele kui ka tulevastele õpetajatele teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud kaasava õppe edendamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste segregatsiooni vähendamiseks. Eesmärgiks on kaasava hariduse tõhustamine ning innovatiivsete praktikate väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine õpetajakoolituse valdkonnas. Projekt aitab välja selgitada ja lahendada põhjused, mis takistavad õpetajatel toetada õpilaste integreerimist tavaklassidesse ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, samuti tugevdada Eesti ülikoolide pädevust ja suutlikkust selles valdkonnas.

Oodatavad tulemused: 1. Õpetajate autonoomsus ja eneseefektiivsus ning omandatud kompetentsid hariduslike erivajadustega õpilastega töötamisel tavaklassi tingimustes on suurenenud. 2. Ülikoolide võimekus kaasava hariduse valdkonnas on suurenenud.

Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Tõenduspõhiste õpetajakoolituse programmide arendamine, piloteerimine ja rakendamine. Programmi väljatöötamise esimese sammuna luuakse õpetajate koolitusvajaduste uuringul ja rahvusvaheliste õppekavade võrdleval analüüsil põhinev teadmistepagas kaasava hariduse valdkonnas. Väljatöötatud koolituskava piloteeritakse õpetajate rühmades nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis. Stavangeri ja Oslo ülikoolide esindajad osalevad projektis ekspertidena. Piloodile eelneb koolituses osalevate rühmade ja juhuslikult määratud kontrollrühma eelhindamine, millele järgneb piloot-hindamine. Programmi elluviimisel osaleb kahes ülikoolis vähemalt neli koolitatavate rühma. 2) Suutlikkuse suurendamise tegevused, näiteks doktoriõppe projektide kavandamine ja rakendamine, sh doktorantide stipendiumid; üliõpilastevahetuse toetamine; õppevisiitide ja konverentsi külastuste toetamine; teadlaste koostöö toetamine; partnerinstitutsioonide ekspertide kaasamine; vajadusel seadmete ja tarkvara ostmine. 3) Teavitustegevused nagu avalike loengute korraldamine, seminaride ja koolituste läbiviimine; PhD projekti tulemuste levitamine teaduslikes publikatsioonides ja konverentsidel.

Projekti kogumaht TÜ-s: 247 405 EUR

Rahastaja: Haridus- ja Noorteamet, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismid

Juhtpartner: Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut

Partnerid: Tallinna Ülikool, University of Oslo (Norra), University of Stavanger (Norra)

Projekti kodulehekülg: https://kaasavharidus.ut.ee/

Projekti vastutav täitja: Äli Leijen, ali.leijen@ut.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut

Kestus: 01.04.2022–31.08.2029

Arendusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine õppeasutustele, kus vajatakse tuge õppijakeskse kultuuri edendamisel ja tõenduspõhise juhtimise elluviimisel.

Projekti kogumaht TÜ-s: 41 030 EUR

Rahastaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Juhtpartner: Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut

Partnerid: Tallinna Ülikool

Projekti kodulehekülg: https://haka.ee/toenduspohise-ja-oppija-arengut-toetava-kvaliteedijuhti…

Projekti vastutav täitja: Liina Lepp, liina.lepp@ut.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut

Kestus: 01.02.2022–01.02.2025

Ennetuse teadusnõukogu eesmärgiks on arendada välja ennetuslike sekkumiste tõenduspõhisuse hindamise süsteem, toetada sekkumiste arengut ja andmetel ning tõendusel tuginevat otsusetegemist ennetuses. Teadusnõukogu ülesanneteks on töös kasutatava terminoloogia kokku leppimine, sekkumiste efektiivsuse tõendatuse hindamise põhimõtete kokku leppimine, hinnatavate sekkumiste ja hindajate valik, sekkumise tõendatuse hinnangu eelnõule tuginedes otsuste langetamine ja ülevaate tegemine ennetusnõukogule sekkumiste hetkeseisust ja vajadustest.

Projekti kogumaht TÜ-s: 72 000 EUR

Rahastaja: Sotsiaalministeerium, Ennetusnõukogu

Juhtpartner: Tervise Arengu Instituut

Partnerid: TalTech, TÜ, TLÜ, Tallinna Tervishoiu kõrgkool, Tartu Tervishoiu kõrgkool, Sisekaitseakadeemia

Projekti vastutav täitja: Karin Streiman, TAI

Lõppenud projektid

Nutitelefonid ja tahvelarvutid (nutiseadmed) on populaarsed seadmed noorte igapäevaelus, kuid nende nutikate tehnoloogiate võimalusi õppimisel on vähe uuritud. Projekti lõppeesmärk on välja töötada sekkumised, mis toetaksid nutiseadmete kasutust koolis õpilaste motivatsiooni ja STEM ainete alast edukust tõstval viisil. Selleks on 2015/16 aastal koostatud ja läbi viidud uuring välja selgitamaks Eesti õpilaste ja õpetajate nutiseadmete kasutamist mõjutavaid tegureid ning nutiseadmete kasutamise mõju õppimisele (sh motivatsioonile). Järgneva 4 aasta jooksul töötatakse välja ja testitakse sekkumisi, et leida viisid, kuidas toetada nii õpetajaid kui õpilasi nutiseadmete efektiivse kasutamise juures.

Rahastaja:  Eesti Teadusagentuur (Institutsionaalne uurimistoetus)

Projekti kestus:  1.01.2015 - 31.12.2020

Õppejõudude õpetamisoskuste arendamise parima praktika mõtestamine ja laienemine (Extending and reinforcing good practice in teacher development) (Erasmus+ projekt) 

Projekti keskmes on doktorantide õpetamisoskuste arendamine. Selleks töötatakse välja koolitusprogramm ning katsetatakse seda erinevate ülikoolide doktorantide rühmades. Samuti analüüsitakse erinevate ülikoolide koolitusprogrammide eripära ja tulemuslikkust.

Partnerid: Tartu Ülikool, University of Economics in Bratislava, Masaryk University in Brno, Lund University, Central European University.  

Projekti kestus: 01.09.2016 - 31.08.2019

Õpetajate emotsionaalne tervis ja sellega seotud tegurid

Uuringud on näidanud, et õpetaja ametit pidavad inimesed kuuluvad riskigruppi, kus on suurem tõenäosus kogeda vaimse tervise probleeme, sh läbipõlemist. Hea uudis aga on see, et leidub ka uurimistulemusi, mille kohaselt õpetajat saab tema töös toetada ning parandada tema heaolu, ennetades nõnda vaimsete probleemide tekkimist. Käesoleva uuringu eesmärgiks on koguda infot Eesti õpetajate kogemuse kohta, et leida viise, kuidas õpetajaid nende töös veelgi efektiivsemalt toetada. Selleks, et saada ülevaadet, kas ja kuidas õpetajate kogemus muutub aasta jooksul viime läbi pikaajalist uuringut.  

Partnerid: Noored Kooli, Alustavat Õpetajat Toetav Kool.

Projekti kestus: 01.01.2017 - 01.07.2018

Koduleht: sisu.ut.ee/opetaja_emotsionaalnetervis

Teacher Knowledge Survey küsimustik keskendub õpetaja teadmiste hindamisele. Uuringu läbiviimist juhib OECD, kaasates eri riikide eksperte. Eestis olid küsimustiku väljatöötamisse ning andmete kogumisse kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool ning Tartu Ülikool. Teacher Knowledge Survey on üks osa suuremast rahvusvahelisest uuringust, mis keskendub haridusuuenduse rakendumise väljaselgitamisele erinevates OECD riikides. Uuringu raames otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:
1) Millised on õpetajate pedagoogilised teadmised?
2) Kuivõrd on õpetajate teadmistesse integreeritud kaasaegsete teadusuuringute tulemused?
3) Kuivõrd vastavad õpetaja teadmised ootustele õppida ja õpetada 21. sajandi oskusi?
Leides vastused nendele küsimustele, saame otsustada, kas ja kus on vaja midagi õpetajahariduses muuta (nt teadmiste lünkade identifitseerimine). Uurimuses osalevad õpetajad, õpetajakoolituse üliõpilased ja õpetajakoolituse õppejõud.

Rahastaja: HTM

Koduleht: http://www.oecd.org/edu/ceri/innovative-teaching-for-effective-learning.htm

Institutsioonidevahelise partnerluse põhieesmärk on aidata partnerinstitutsioonidel tugevdada sidemeid õpetajakoolituse, haridusuuringute ja õpetamispraktika vahel. Selle teostamiseks on meie eesmärk suurendada doktorantide ja õpetajakoolituse üliõpilaste ning alustavate õpetajate uurimisoskusi. Viimase saavutamiseks korraldame õpetajatele, õpetajakoolituse üliõpilastele ja doktorantidele mitmesuguseid tegevusi, näiteks seminare ja koolitusi erinevate uurimismetoodikate alal (kvalitatiivne, kvantitatiivne ja kombineeritud). Institutsioonidevahelise partnerluse kaudu püüame toetada ka töötajate ja üliõpilaste mobiilsust (lühivisiidid ja ühine õppetegevus), et edendada koostööd partnerinstitutsioonide vahel ja tagada lisavõimalused akadeemiliste töötajate ja doktorantide professionaalseks arenguks.

Partnerid: University of Teacher Education (HEP-BEJUNE) (Šveits), Belgradi Ülikool (õpetajakoolituse teaduskond ja psühholoogia Instituut) ja Tartu Ülikool

Rahastaja: Šveitsi Riiklik Teadusfond

Kestvus: 01.08.2015 - 31.07.2018

Koduleht: http://www.hep-bejune.ch/recherche/scientific-research-project-rep-synergy

WATCHME projektis kasutatakse Learning Analytics (LA) töövahendeid, et luua personaalne õppimist toetav õpikeskkond, mille eesmärgiks on tõhustada töökohal õppimist, sh suurendada paindlikkust ja pakkuda rohkem tagasisidet õpiprotsessile (eelkõige visualiseerimise kaudu). Projekti raames defineeritakse kõigepealt praktikal hinnatavad professionaalsed tegevused erinevates projekti valdkondades (õpetajakoolitus, meditsiin ja veterinaaria) ning selgitatakse välja õppijate protsessi hindamise kriteeriumid. Seejärel luuakse nende professionaalsete tegevuste hindamiseks vajalikud tehnilised lahendused ning viiakse läbi süsteemi testimine erinevates partnerülikoolides.

Partnerid: Utrecht University (Holland, projekti juhtpartner), Szent Istvan University (Ungari), Tartu Ülikool (Eesti), Charité – Universitätsmedizin Berlin (Saksamaa), Maastricht University (Holland), University Medical Centre Utrecht (Holland), University of Reading (UK), University of California San Francisco (USA), Yayway (Taani), Mateum (Holland), Netrom (Rumeenia)

Rahastaja: Euroopa Komisjon

Projekti kestus: 01.03.2014-28.02.2017

Koduleht: https://www.project-watchme.eu/

BE-SMaRTi projekti keskmes on geograafilised, sotsiaalsed, ajaloolised ja keelelised piirid ning transformatiivne õppimine. Piiridel on oluline mõju identiteedi kujunemisel. Selleks, et avatud maailmas hakkama saada ja väärtuskonflikte lahendada, peab õpetaja professionaalse arengu ja õpetajakoolituse osaks olema ka kriitiline refleksioon. Projekt on kavandatud kaheastmelisena. Esimeses osas analüüsitakse varasemaid uuringuid ja publikatsioone, mis käsitlevad piiride tajumist. Andmeid kogutakse nii kvalitatiivsete kui ka kvanititatiivsete meetoditega. Teise osana luuakse õpetajakoolituse üliõpilastele kursus, mis lisab traditsiooniliselt rahvuskesksele õpetajakoolitusele avatud Euroopa dimensiooni. Kursuse sisuks on nii individuaalne kui ka kollektiivne refleksioon, mis aitab teadvustada oma harjumuspäraseid mõttemustreid, analüüsida eelarvamusi, väärtusteid ja vaatenurki.

Partnerid: BE-SMaRT on seitsme partneri koostööprojekt. Projekti juhtpartner on Pädagogische Hochschule Freiburg. Tartu Ülikoolist on partneriteks haridusteaduste instituut (Äli  Leijen, Indrek Lillemärgi) ja Ülikooli Muuseum (Mairo Rääsk).
Rahastaja: Euroopa Komisjon, Erasmus+ programm
Projekti kestus on 2014–2017.

Koduleht: https://sites.google.com/site/besmartproject/home

Projekti nimi ACTTEA tähendab tegevusele suunatud õpetajate teadmust (action-oriented teacher knowledge). Sellel projekti raames loodi suunatud refleksiooni protseduur, mille eesmärgiks oli toetada üliõpüilaste praktiliste teadmiste loomist. Protseduuri katsetati kahes uuringus viies partnerülikoolis. Lisaks loodi projekti raames veebipõhine videokeskkond, mis aitab mentorõpetajatel ja juhendajatel luua reaalseid õppeülesandeid, kasutades õppetundides  salvestatud videolõike oluliste olukordade kohta. Projekti lõpus koostati ka käsiraamat, mis oleks abivahendiks õpetajatele ja koolijuhtidele, et suunata õpetajaid erinevatest praktilistest kogemustest õppima.

See oli esimene Tartu Ülikooli poolt koordineeritud LLP Comenius programmi projekt.

Partnerid: Tarti Ülikool, Helsingi Ülikool, Turu Ülikool, Utrechti Ülikool ja Salamanca Ülikool.

Rahastaja: Euroopa Komisjon, LLP Comenius programm

Projekti kestus: 01.11.2012 - 31.12.2015

Koduleht: http://acttea.ut.ee/

Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks

Varasema teaduskirjanduse järgi on nüüdisaegse õpikäsituse olulised komponendid koostöisus, sisemine motivatsioon, konstruktivistlikkus, avatus, refleksioon, enesejuhtimine ja emotsioonid. Viie esimese komponendi kohta on koostatud süstemaatilisi kirjanduse ülevaateid, kuid kahe viimase komponendi hindamisvõimalustest puudub terviklik ülevaade. Uurimisprojekti raames koostatakse süstemaatiline kirjanduse ülevaade mõõtvahenditest, mis hindavad õpetajate ja õppijate enesejuhtimisoskusi ja õpikeskkonnas loodud võimalusi enesejuhtimiseks ning õppimise ja õpikeskkonnaga seotud emotsioone ja nende regulatsiooni. Projekti tulemused annavad sisendi vastavate komponentide mõõtmiseks Eesti kontekstis ning tulemuste alusel täiustatakse esialgset nüüdisaegse õpikäsituse mudelit.

Rahastaja: HTM

Projekti kestus: 25.10 - 31.12.2016

Kõrge ja madala lisandväärtusega gümnaasiumid: andmete järelanalüüs, paikvaatlus

Kooli lisandväärtus on see osa õpilaste teadmistes  ja oskustes, mis on lisandunud antud kooli õppekvaliteedi mõjul. Lisandväärtus ei ole otseselt mõõdetav, vaid vastav hinnang teadmiste ja oskuste juurdekasvule saadakse statistilise mudeldamise teel. Eesti gümnaasiumite lisandväärtust hinnati esmakordselt 2016. aastal.  Käesolev projekt käsitleb mudeldamise valiidsust. Intervjueerijad külastavad 25 kooli, vestlevad kooli juhi, õpetajate ning õpilastega et langetada järeldus lisandväärtushinnagu õigsuse kohta.

Rahastaja: HTM  

Projekti kestus: 24.10 - 31.12.2016

Kestus: 01.10.2021–31.01.2024

Image
logo

Töötukassa tegevuse seire hõlmab töötute registreerimist, tööpraktika nõustamist ja jälgimist. Meie eesmärk on pakkuda välja kohalike tööturuasutuste tõhususe jälgimiseks tugitüüpide hindamismudel (digitaalne, inimvahendatud või kombineeritud) 25–29-aastaste NEET-noorte tööalase konkurentsivõime parandamiseks konsortsiumi abisaajariikides. NEET-noorte tööalase konkurentsivõime väljavaated on halvemad maapiirkondades ebapiisava formaalse toetuse (nt töötukassa ressursside puudumine) või mitteametliku toetuse riskide (nt perede madalam sotsiaalmajanduslik staatus) tõttu. Neid riske intensiivistavad individuaalselt probleemid, nagu koolist lahkumine või madala kvalifikatsiooniga töötamine väga varasest east alates ja selle kõrvalmõjud, sealhulgas piiratud kodanikuaktiivsus või väljaränne. Projekti eesmärk on kooskõlas sihtrühmaga, pöörates erilist tähelepanu noortele, kes seisavad silmitsi mitmete tööhõivetõketega, milleks on territoriaalne, sooline ja etniline ebavõrdsus. Projekti põhieesmärk käsitleb kolme omavahel seotud väljakutset: 1. lairibapoliitika paketi eesmärkide (nt noortegarantii) mittevastavus, kohapeal töötukassa toimetuleku kvaliteet ja NEET-noorte vajadused maapiirkondades; 2. uuringute ja mõju hindamise mudelite üldine puudumine avaliku sektori tööturuasutuste toetuse mõju jälgimiseks haavatavatele noortele; ja 3. surve töötukassa jälgimise toetamisele partnerriikides pärast COVID-19 levikut, ilma et oleks tõendeid selle kohta, millised on kõige tõhusamad jälgimise tugitüübid.

Projekti kogumaksumus: 114 533.50 EUR

Juhtpartner: University Institute of Lisbon (ISCTE), Portugal

Partnerid: University of Girona (Hispaania), South-West University "Neofit Rilski" (Itaalia), Catholic University of the Sacred Heart (Itaalia), Institute of Social Sciences of the University of Lisbon (Portugal), Vilnius University (Leedu), Advanced Technology systems (Rumeenia), Heidelberg University (Saksamaa), International Labour Organization (Šveits), University of Malaga (Hispaania)

Projekti kodulehekülg: https://www.track-in.eu/web/

Täpsem informatsioon: Kerli Kõiv, kerli.koiv@ut.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut

President HIs

President Alar Karis väisas haridusteaduste instituuti

ati

Informaatika õpetamise konverents 2024

Margus Pedaste

Haridusteaduste instituudi uueks juhiks valiti Margus Pedaste