Breadcrumb
Breadcrumb
Õpetaja- ja kõrghariduse keskus
Õpetaja- ja kõrghariduse keskus koordineerib Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum õpetajate professionaalse arengu arendusrühma tegevust. Teeme uurimis- ja arendustööd õpetaja- ja kõrghariduse valdkonnas. Arendame õpetajakoolituse õppekavasid ja täiendusõppekursusi ning õpetame ja juhendame üliõpilasi ja täiendusõppureid.
Õpetajahariduse valdkonnas:
- hindame ja toetame õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalset arengut,
- uurime õpetaja erialase kompetentsuse karakteristikuid,
- hindame ja arendame õpetamis- ja õppimiskäsitusi ning praktikaid.
Kõrghariduse valdkonnas:
- edendame kõrgkoolipedagoogikat,
- uurime üliõpilaste õpingute efektiivsust mõjutavaid tegureid.
Loe õpetaja- ja kõrghariduse keskuse töötajate kohta pikemalt
Projektid
TÜ haridusteaduste instituut osaleb Euroopa Õpetajate ja Koolijuhtide Hariduspoliitika Võrgustikus EEPN, mis ühendab üle 30 erineva partneri 19 riigist. Võrgustik on loodud eesmärgiga soodustada üle-Euroopalist hariduspoliitika alast koostööd ja toetada Euroopa Komisjon õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitika kujundamisel. 2021. aasta võrgustiku põhiteema on õpetajate ja koolijuhtide uued rolli ja kompetentsid digiajastul ning kõigile õpilastele kvaliteetsele haridusele ligipääs ajal, mil pandeemia tõttu on olnud õppimises üle Euroopa rohkem või vähem katkestusi:
- Õpetamist ja õppimist toetavad tehnilised vahendid ja kompetentsid
- Digiajastul toimuv koostöine õppimine ja koostööl põhinev koolijuhtimine
- Digiajastu ettevõtlikkus õppimises, õpetamises ja koolijuhtimises
- Digiajastu kommunikatsiooni, mitmekeelsuse ja kriitilise mõtlemisega seotud kompetentsid õpetamises, õppimises ja koolijuhtimises
- Digiajastu kodanikupädevus õpetamises ja õppimises
Valminud on viis ülevaateuuringut, mis kajastavad digiajastu koolihariduse erinevaid teemasid:
- Õppimist ja õpetamist toetavad digivahendid ja kompetentsid
- Koostöine õppimine ja koolijuhtimine digiajastul
- Ettevõtlikkuse oskused õppimises, õpetamise ja koolijuhtimises digiajastul
- Kommunikatsiooni-, mitmekeelsuse ja kriitilise mõtlemise pädevus ning kirjaoskus digiajastul
- Kodanikupädevuse õppimine ja õpetamine digiajastul
Kontakt: Laura Kirss, laura.kirss@ut.ee
Matemaatikapädevus aitab meil probleeme lahendada ja analüüsioskusi arendada. Kuigi kodune keskkond paneb matemaatikaoskuste arengule aluse, on ka kooli ja õpetajate panus selles protsessis väga oluline.
Projekt MATHMot põhineb eeldusel, et matemaatika õpetamise üks peamisi eesmärke on toetada laste pikaajalist motivatsiooni ainet õppida. Just motivatsioon aitab matemaatikas silmapaistvate saavutuste poole püüelda.
Me teame vähe matemaatika õppimise motivatsiooni arengust, eriti laste üleminekul esimesest kooliastmest teise. Projekt MATHMot uurib nii matemaatika õppimise motivatsiooni arengut sel perioodil kui ka seda protsessi mõjutavaid tegureid riikidevahelises võrdluses. Igas riigis vaadeldakse matemaatika õpetamist ning matemaatikat õppivaid 3. ja 4. klassi õpilasi ligi 50 koolis. Et hinnata, kuidas laste motivatsioon areneb, vaadeldakse samu õpilasi aasta hiljem.
Projekti tulemusel paraneb arusaam sellest, kuidas areneb motivatsioon õppida matemaatikat esimesest kooliastmest teise astmesse üleminekul ning missugused klassiruumis kasutatavad praktikad toetavad positiivselt selle motivatsiooni arengut.
Projekti meeskond teeb tihedat koostööd osalevate koolide ja õpetajatega nii tulemuste tõlgendamisel kui ka nende vormimisel õpetajate praktilisteks töövahenditeks. Sel moel ei loo me ainult uusi teaduspõhiseid teadmisi, vaid aitame ka parandada õpilaste kogemusi matemaatikat õppimisel.
Projekt MATHMot toob kokku haridusteadlased ja psühholoogid kuuest Euroopa riigist: Norrast, Soomest, Rootsist, Portugalist, Serbiast ja Eestist.
• Oslo Ülikooli õpetajahariduse ja kooliuuringute osakond (Norra)
• Helsingi Ülikooli haridusteaduskond (Soome)
• Lääne Ülikooli ühiskonna- ja käitumisuuringute osakond (Rootsi)
• ISPA – Psühholoogia, sotsiaalteaduste ja eluteaduste instituut (Portugal)
• Belgradi Ülikooli filosoofiateaduskond (Serbia)
• Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut (Eesti)
Projekti juht:
Jelena Radišić (Oslo Ülikool)
jelena.radisic@ils.uio.no
Eesti kontaktisik:
Äli Leijen (Tartu Ülikool)
ali.leijen@ut.ee
Projekti kodulehekülg: engagelab.uio.no/mathmot/
Programm: CENTRAL BALTIC
Kestus: 01.03.2020 – 30.11.2022
Projekti "Jätkusuutlik finantskirjaoskus kutsehariduses" (SuFi) raames töötatakse välja avatud veebikursus teemal jätkusuutlik finantskirjaoskus kutsehariduses, kaasates õppijad, õpetajad ja huvirühmad uute vajalike kompetentside väljaselgitamiseks ja kursuse arendustöös. Online kursus saab olema kättesaadav kõigile Balti regiooni kutseharidust andvatele asutustele.
Erinevad osapooled (õppijad, õppejõud, huvigrupid partnerid) on kaastaud koosolekutele ja online kursuse e-platformis (Stormboard) osaledes kolmefaasilises arendustöös. Töötatakse välja online finants-moodul (15 ECTS) lähtudes jätkusuutlikkuse printsiibist. Finants-moodulit testitakse ja piloteeritakse Soome, Läti ja Eesti partnerite kutseharidust pakkuvate organisatsioonide Moodle keskkondades.
Projekti kogumaksumus: 530 869,70 EUR, ERDF poolne kaasfinantseering: 422 411,34 EUR
Juhtpartner: Haaga-Helia University of Applied Sciences (Soome)
Partnerid:
1. Profesionālās izglītības kompetences centrs “Liepājas Valsts tehnikums” (Läti)
2. Latvijas Universitāte (Läti)
3. Tartu Ülikool (Eesti)
4. Tartu Kutsehariduskeskus (Eesti)
5. Högskolanpå Åland (Soome)
Projekti kodulehekülg: www.sufi.fi/
Projekti vastutav täitja: Egle Säre, egle.sare@ut.ee, Tartu Ülikool, haridusteaduste instituut
Lõppenud projektid
Nutitelefonid ja tahvelarvutid (nutiseadmed) on populaarsed seadmed noorte igapäevaelus, kuid nende nutikate tehnoloogiate võimalusi õppimisel on vähe uuritud. Projekti lõppeesmärk on välja töötada sekkumised, mis toetaksid nutiseadmete kasutust koolis õpilaste motivatsiooni ja STEM ainete alast edukust tõstval viisil. Selleks on 2015/16 aastal koostatud ja läbi viidud uuring välja selgitamaks Eesti õpilaste ja õpetajate nutiseadmete kasutamist mõjutavaid tegureid ning nutiseadmete kasutamise mõju õppimisele (sh motivatsioonile). Järgneva 4 aasta jooksul töötatakse välja ja testitakse sekkumisi, et leida viisid, kuidas toetada nii õpetajaid kui õpilasi nutiseadmete efektiivse kasutamise juures.
Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (Institutsionaalne uurimistoetus)
Projekti kestus: 1.01.2015 - 31.12.2020
Õppejõudude õpetamisoskuste arendamise parima praktika mõtestamine ja laienemine (Extending and reinforcing good practice in teacher development) (Erasmus+ projekt)
Projekti keskmes on doktorantide õpetamisoskuste arendamine. Selleks töötatakse välja koolitusprogramm ning katsetatakse seda erinevate ülikoolide doktorantide rühmades. Samuti analüüsitakse erinevate ülikoolide koolitusprogrammide eripära ja tulemuslikkust.
Partnerid: Tartu Ülikool, University of Economics in Bratislava, Masaryk University in Brno, Lund University, Central European University.
Projekti kestus: 01.09.2016 - 31.08.2019
Õpetajate emotsionaalne tervis ja sellega seotud tegurid
Uuringud on näidanud, et õpetaja ametit pidavad inimesed kuuluvad riskigruppi, kus on suurem tõenäosus kogeda vaimse tervise probleeme, sh läbipõlemist. Hea uudis aga on see, et leidub ka uurimistulemusi, mille kohaselt õpetajat saab tema töös toetada ning parandada tema heaolu, ennetades nõnda vaimsete probleemide tekkimist. Käesoleva uuringu eesmärgiks on koguda infot Eesti õpetajate kogemuse kohta, et leida viise, kuidas õpetajaid nende töös veelgi efektiivsemalt toetada. Selleks, et saada ülevaadet, kas ja kuidas õpetajate kogemus muutub aasta jooksul viime läbi pikaajalist uuringut.
Partnerid: Noored Kooli, Alustavat Õpetajat Toetav Kool.
Projekti kestus: 01.01.2017 - 01.07.2018
Koduleht: sisu.ut.ee/opetaja_emotsionaalnetervis
Teacher Knowledge Survey küsimustik keskendub õpetaja teadmiste hindamisele. Uuringu läbiviimist juhib OECD, kaasates eri riikide eksperte. Eestis olid küsimustiku väljatöötamisse ning andmete kogumisse kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool ning Tartu Ülikool. Teacher Knowledge Survey on üks osa suuremast rahvusvahelisest uuringust, mis keskendub haridusuuenduse rakendumise väljaselgitamisele erinevates OECD riikides. Uuringu raames otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:
1) Millised on õpetajate pedagoogilised teadmised?
2) Kuivõrd on õpetajate teadmistesse integreeritud kaasaegsete teadusuuringute tulemused?
3) Kuivõrd vastavad õpetaja teadmised ootustele õppida ja õpetada 21. sajandi oskusi?
Leides vastused nendele küsimustele, saame otsustada, kas ja kus on vaja midagi õpetajahariduses muuta (nt teadmiste lünkade identifitseerimine). Uurimuses osalevad õpetajad, õpetajakoolituse üliõpilased ja õpetajakoolituse õppejõud.
Rahastaja: HTM
Koduleht: http://www.oecd.org/edu/ceri/innovative-teaching-for-effective-learning.htm
Institutsioonidevahelise partnerluse põhieesmärk on aidata partnerinstitutsioonidel tugevdada sidemeid õpetajakoolituse, haridusuuringute ja õpetamispraktika vahel. Selle teostamiseks on meie eesmärk suurendada doktorantide ja õpetajakoolituse üliõpilaste ning alustavate õpetajate uurimisoskusi. Viimase saavutamiseks korraldame õpetajatele, õpetajakoolituse üliõpilastele ja doktorantidele mitmesuguseid tegevusi, näiteks seminare ja koolitusi erinevate uurimismetoodikate alal (kvalitatiivne, kvantitatiivne ja kombineeritud). Institutsioonidevahelise partnerluse kaudu püüame toetada ka töötajate ja üliõpilaste mobiilsust (lühivisiidid ja ühine õppetegevus), et edendada koostööd partnerinstitutsioonide vahel ja tagada lisavõimalused akadeemiliste töötajate ja doktorantide professionaalseks arenguks.
Partnerid: University of Teacher Education (HEP-BEJUNE) (Šveits), Belgradi Ülikool (õpetajakoolituse teaduskond ja psühholoogia Instituut) ja Tartu Ülikool
Rahastaja: Šveitsi Riiklik Teadusfond
Kestvus: 01.08.2015 - 31.07.2018
Koduleht: http://www.hep-bejune.ch/recherche/scientific-research-project-rep-synergy
WATCHME projektis kasutatakse Learning Analytics (LA) töövahendeid, et luua personaalne õppimist toetav õpikeskkond, mille eesmärgiks on tõhustada töökohal õppimist, sh suurendada paindlikkust ja pakkuda rohkem tagasisidet õpiprotsessile (eelkõige visualiseerimise kaudu). Projekti raames defineeritakse kõigepealt praktikal hinnatavad professionaalsed tegevused erinevates projekti valdkondades (õpetajakoolitus, meditsiin ja veterinaaria) ning selgitatakse välja õppijate protsessi hindamise kriteeriumid. Seejärel luuakse nende professionaalsete tegevuste hindamiseks vajalikud tehnilised lahendused ning viiakse läbi süsteemi testimine erinevates partnerülikoolides.
Partnerid: Utrecht University (Holland, projekti juhtpartner), Szent Istvan University (Ungari), Tartu Ülikool (Eesti), Charité – Universitätsmedizin Berlin (Saksamaa), Maastricht University (Holland), University Medical Centre Utrecht (Holland), University of Reading (UK), University of California San Francisco (USA), Yayway (Taani), Mateum (Holland), Netrom (Rumeenia)
Rahastaja: Euroopa Komisjon
Projekti kestus: 01.03.2014-28.02.2017
Koduleht: https://www.project-watchme.eu/
BE-SMaRTi projekti keskmes on geograafilised, sotsiaalsed, ajaloolised ja keelelised piirid ning transformatiivne õppimine. Piiridel on oluline mõju identiteedi kujunemisel. Selleks, et avatud maailmas hakkama saada ja väärtuskonflikte lahendada, peab õpetaja professionaalse arengu ja õpetajakoolituse osaks olema ka kriitiline refleksioon. Projekt on kavandatud kaheastmelisena. Esimeses osas analüüsitakse varasemaid uuringuid ja publikatsioone, mis käsitlevad piiride tajumist. Andmeid kogutakse nii kvalitatiivsete kui ka kvanititatiivsete meetoditega. Teise osana luuakse õpetajakoolituse üliõpilastele kursus, mis lisab traditsiooniliselt rahvuskesksele õpetajakoolitusele avatud Euroopa dimensiooni. Kursuse sisuks on nii individuaalne kui ka kollektiivne refleksioon, mis aitab teadvustada oma harjumuspäraseid mõttemustreid, analüüsida eelarvamusi, väärtusteid ja vaatenurki.
Partnerid: BE-SMaRT on seitsme partneri koostööprojekt. Projekti juhtpartner on Pädagogische Hochschule Freiburg. Tartu Ülikoolist on partneriteks haridusteaduste instituut (Äli Leijen, Indrek Lillemärgi) ja Ülikooli Muuseum (Mairo Rääsk).
Rahastaja: Euroopa Komisjon, Erasmus+ programm
Projekti kestus on 2014–2017.
Projekti nimi ACTTEA tähendab tegevusele suunatud õpetajate teadmust (action-oriented teacher knowledge). Sellel projekti raames loodi suunatud refleksiooni protseduur, mille eesmärgiks oli toetada üliõpüilaste praktiliste teadmiste loomist. Protseduuri katsetati kahes uuringus viies partnerülikoolis. Lisaks loodi projekti raames veebipõhine videokeskkond, mis aitab mentorõpetajatel ja juhendajatel luua reaalseid õppeülesandeid, kasutades õppetundides salvestatud videolõike oluliste olukordade kohta. Projekti lõpus koostati ka käsiraamat, mis oleks abivahendiks õpetajatele ja koolijuhtidele, et suunata õpetajaid erinevatest praktilistest kogemustest õppima.
See oli esimene Tartu Ülikooli poolt koordineeritud LLP Comenius programmi projekt.
Partnerid: Tarti Ülikool, Helsingi Ülikool, Turu Ülikool, Utrechti Ülikool ja Salamanca Ülikool.
Rahastaja: Euroopa Komisjon, LLP Comenius programm
Projekti kestus: 01.11.2012 - 31.12.2015
Koduleht: http://acttea.ut.ee/
Süstemaatiline kirjanduse ülevaade õpikäsituse nüüdisaegsuse hindamiseks sobivate mõõtvahendite leidmiseks
Varasema teaduskirjanduse järgi on nüüdisaegse õpikäsituse olulised komponendid koostöisus, sisemine motivatsioon, konstruktivistlikkus, avatus, refleksioon, enesejuhtimine ja emotsioonid. Viie esimese komponendi kohta on koostatud süstemaatilisi kirjanduse ülevaateid, kuid kahe viimase komponendi hindamisvõimalustest puudub terviklik ülevaade. Uurimisprojekti raames koostatakse süstemaatiline kirjanduse ülevaade mõõtvahenditest, mis hindavad õpetajate ja õppijate enesejuhtimisoskusi ja õpikeskkonnas loodud võimalusi enesejuhtimiseks ning õppimise ja õpikeskkonnaga seotud emotsioone ja nende regulatsiooni. Projekti tulemused annavad sisendi vastavate komponentide mõõtmiseks Eesti kontekstis ning tulemuste alusel täiustatakse esialgset nüüdisaegse õpikäsituse mudelit.
Rahastaja: HTM
Projekti kestus: 25.10 - 31.12.2016
Kõrge ja madala lisandväärtusega gümnaasiumid: andmete järelanalüüs, paikvaatlus
Kooli lisandväärtus on see osa õpilaste teadmistes ja oskustes, mis on lisandunud antud kooli õppekvaliteedi mõjul. Lisandväärtus ei ole otseselt mõõdetav, vaid vastav hinnang teadmiste ja oskuste juurdekasvule saadakse statistilise mudeldamise teel. Eesti gümnaasiumite lisandväärtust hinnati esmakordselt 2016. aastal. Käesolev projekt käsitleb mudeldamise valiidsust. Intervjueerijad külastavad 25 kooli, vestlevad kooli juhi, õpetajate ning õpilastega et langetada järeldus lisandväärtushinnagu õigsuse kohta.
Rahastaja: HTM
Projekti kestus: 24.10 - 31.12.2016