Tartu Ülikooli Sihtasutus koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, haridusteaduste instituudi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsiga andis 17. korda välja Peeter Põllu stipendiumi. Sel korral pälvis stipendiumi meie instituudi doktorant Maarja Sõrmus, kes tegutseb lisaks matemaatika didaktika nooremlektori ja haridusteaduste nooremteadurina.
Maarja, kõigepealt soovin sulle palju õnne Peeter Põllu stipendiumi puhul! Mida selle saamine sinu jaoks tähendab?
Peeter Põllu stipendium on minu jaoks alati olnud midagi erilist, sest kui vaadata neid eelnevat 16 inimest, kes on selle pälvinud, siis paljud neist on meie kolleegid ja tunnustatud teadlased. Olla üks nendest inimestest, kes on selles auväärses nimekirjas, on midagi erilist.
Mida sa selle stipendiumiga korda soovid saata?
Ennekõike on see ikkagi suunatud selleks, et minu doktoritöö liiguks edasi. Praegu hoian sõrmi ristis Eesti Haridusteaduste Ajakirja artikli osas. Eks ta läheb selle jaoks, et teha järgmisi samme ja jõuda ühel hetkel doktorikraadini.
Mis sind motiveerib oma töös jätkama?
Üliõpilased! Absoluutselt! Klassiõpetajad, kelle iga kursus on omanäoline ja iga kursus on erilisem kui teine. Ei saa öelda, et mul on lemmik, aga mul on oma lemmik… Üliõpilased on need, kes mind motiveerivad ja tänu kellele ma tõenäoliselt siin olen.
Milline võiks olla sinu meelest hariduse tulevik?
Kuna ma olen ennekõike ikkagi matemaatikaõpetaja, siis minu unistus oleks see, et õpetajad, kes meilt siit välja lähevad, ei tunneks hirmu või ebakindlust matemaatikat õpetades. Kui nad küsivad endalt, et kas nad saavad hakkama, siis kindlasti saavad nad hakkama. Esimesel korral ehk natuke jalg väriseb, aga sellest ei ole hullu, sest järgmisel korral enam ei värise. Aga ma loodan, et ka õpilased koolis ei võta matemaatikat kui kohustust, vaid kui ainet, mis avab lihtsalt hästi palju suuri võimalusi tuleviku planeerimisel.