Riigikogu kultuurikomisjonis räägiti kutseõppest

7. märtsil arutas Riigikogu kultuurikomisjon koos huvigruppidega kutseõppe ja kutseõpetajate ettevalmistamisega  seonduvat.

Kohtumisel olid esindatud kutsekoolide juhid, Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ning kutseõpetajaid ettevalmistavad ülikoolid. Tartu ülikooli kutseõpetaja õppekava esindas Karmen Trasberg, kes rääkis nii õppekavaga seotud positiivsetest arengutest kui ka kitsaskohtadest.

Trasberg rõhutas, et kutseõpetaja õppekava lõpetanud on tänasel tööturul väga hinnatud. “Senised vilistlased on lisaks kutsekoolidele leidnud rakendust ka ettevõtetes praktikajuhendajatena, personali koolitajatena, samuti töötavad meie vilistlased huvikoolides, kaitseväes ja mujalgi, eelmisel aastal lõpetas õppekava ka üks linnapea,” märkis Trasberg.

Kutseõpetaja õppekava vaieldamatu eelis on see, et enamus üliõpilasi töötab oma erialal (TÜ sotsiaalteaduste valdkonna vilistlasuuringu andmetel 88%). See on suur lisandväärtus, mille õppijad toovad õppimisprotsessi, reflekteerides oma igapäevatöö üle - olgu see õpilaste kutsevõistlusteks ettevalmistamine või eriala õppekavaarendus.

Teine positiivne tendents on Trasbergi sõnul “ühise asja ajamine” sidusrühmadega. Õppekava programminõukogus on väga häälekas tööandjate, vilistlaste ja üliõpilaste esindus. “Meie innovatsioonikooliks on Tartu Kutsehariduskeskus, kus toimub üliõpilaste põhipraktika, siit tulevad praktiliste ainete õppejõud, lõputööde kaasjuhendajad ja retsensendid. Hea areng õppekavas on ka see, et hetkel on lõpusirgel kooskõlastus kutseandjaga, et anda koos lõpudiplomiga välja ka kutseõpetaja IV taseme kutsetunnistus,” lisas Trasberg.

Kitsaskohana toodi arutelul välja kutseõpetajaks õppijate väljalangevus (töö, õppimise ja pereelu ühildamise keerukus). Nii on keskmine õpinguteks kuluv aeg õppekaval 3,6 aastat (nominaalaeg 3 aaastat). Toodi välja ka vähest huvi õpirände vastu ning nappi võõrkeeleoskust.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing tõi kitsaskohana välja selle, et kutseõpetajate ettevalmistusse ei panusta valdkondlikud kõrgkoolid. Samuti sõnastati ajakohaste õppekavade ja uute õppemeetodite kasutamise ootused nii taseme- kui täienduskoolitusele. Rohkem sooviti näha kõrgkoolides õppivaid kutseõpetajaid sooritamas oma praktikat erinevates kutsekoolides.

Kutsekoolide juhid kurtsid, et kutseharidus on olnud hariduspoliitikas tagaplaanil, kõrg- ja üldhariduse varjus ning tundub oma 24 000 õppuriga vähetähtsana. Oluliseks peeti just pikka ehk 20 aasta perspektiivi, kus põhilisteks märksõnadeks on jätkusuutlikkus, koostöö erasektoriga ja innovatsioon.

Kutsehariduses on viimase 15 aastaga toimunud suured muutused taristu, õppe sisu ja õpetajate osas. Koole on tänaseks kolm korda vähem: 26 riigi-, 3 munitsipaal- ja 4 erakutseõppeasutust ning 5 rakenduskõrgkooli. Oluline on, et kutset saab õppida igas maakonnas.

Arutelul tuli juttu ka töötasust. Viljandi kutsekooli direktori Tarmo Looduse sõnul on hea kutseõpetaja palganõudmine täna 1500 – 2500 eurot, IKT erialadel rohkemgi. Siin konkureerib kutsekool ettevõtlusega ja selle konkurentsiga ei suudeta kaasa minna.Kahetunnise arutelu käigus tõstatus veel kümneid kutseharidusega seotud probleeme, mida kultuurikomisjonis edasi arutada ja Riigikogu täiskogu ette viia.