Eesti Haridusteaduste Ajakiri esitles tänavusi numbreid

Tartu Tähetornis kogunesid novembri lõpus Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) toimetajad ja autorid, et esitleda tänavu ilmunud numbreid. Sel aastal nägi ilmavalgust kaks EHA erinumbrit, neist esimese teemaks on „Õppekava – teooria, arendamine ja rakendamine“ ja teisel „Kliimateadlikkuse edendamine hariduses ja ühiskonnas“

EHA ajakiri tähistab tänavu oma 11. ilmumisaastat. Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste rõhutas esitlusel viimasele erinumbrile viidates kliimamuutuste hariduse olulisust, märkides, et kliima- ja kestlikkuse teemad peaksid hõlmama nii inimeste käitumist kui ka tehnoloogia mõju. „On oluline, et kestlikkus tähendaks mitte ainult kliima ja keskkonna alast kestlikkust, vaid ka inimest, kes osaleb ökosüsteemis,” lausus Pedaste. Ta lisas, et kestlikkuse puhul ei pruugi paraku inimeste teadmised ja käitumised kokku käia. Seetõttu on Pedaste sõnul vajalik tegutseda ja nügida nii, et väärtushinnangud ja käitumine muutuksid vastavalt tänastele teadmistele. 

Image

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun märkis, et EHA on nüüdseks unikaalne interdistsiplinaarne ajakiri, milles artikli avaldamine on prestiižne, sest toimetajad on nõudlikud. Õun lisas, et haridusteaduste valdkonna puhul pole väga palju neid doktoritöid, mille puhul poleks vähemalt üks artikkel EHA-s avaldatud. 

Image

Aasta esimese erinumbri üks toimetajaid Rain Mikser tutvustas tolles numbris käsitletud teemasid, mille fookuses oli õppekava teooria, selle arendamine ja rakendamine. Avaldatud artiklid käsitlesid osalusdemokraatiat hariduses, koolide arengukavade ja õppekavade tasakaalustamist ning loodusteadusliku pädevuse mõõtmise meetodeid. 

Image

Teises EHA erinumbris keskenduti kliimamuutuste haridusele. Numbri üks toimetajaid Piia Post ütles, et hariduses puuduvad veel kestliku arengu ja kliimateadlikkuse selged juhised. Ajakirjas ilmunud artiklid analüüsisid õpilaste ilmakirjaoskust, õpetajate kliimateadlikkust ning strateegiaid kliimamuutuste hariduse integreerimiseks. Üks välisartikkel tõi esile vajaduse koolitada kliimapoliitika kujundajaid, kellel tihti puudub valdkonna haridus.

Image

Post tõi välja, et kliimamuutuste haridus vajab tõhustamist: „Alates 1992. aastast on juhendmaterjalides rõhutatud, et peaksime inimesi ette valmistama kliimamuutusteks, aga me pole sellega viimase 30 aasta jooksul hakkama saanud. Meil võivad olla küll teadmised, ent käitumine ei tule neil järgi ja see probleem on eelkõige teaduslik ja sotsiaalmajanduslik.“

Image

Kliimateadlikkuse erinumbris kahe artikli valmimisel kaasa löönud hariduspsühholoog Grete Arro tutvustas uuringut, mis analüüsis õpetajate kliimateadlikkust ja väärmõistete muutumist koolituste mõjul. „Näiteks on levinud eksiarvamus, et CO₂ emissiooni vähendamine alandab planeedi temperatuuri koheselt, see aga võib viia ebaõigete praktikate juurde. Samas on UNESCO andmetel kliimaõppe poolest madala tasemega riigid tihti suuremad panustajad kliimamuutustesse,“ lausus Arro.