Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris räägitakse kliimamuutuste käsitlemisest hariduses

Novembris ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber, mille keskmes on kliimamuutuste käsitlemine hariduses. Kliimateadlikkuse edendamine noorte seas on tähtis, et kasvatada põlvkondi, kes mõistavad kliimakriisi olemust ning suudavad leida lahendusi nende leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

Avaartiklis analüüsivad Laura Riuttanen, Joula Siponen, Marianne Santala ja Janne Salovaara Soome Pirkanmaa maakonna kliimajuhtide arvamusi oskustest, mida peaksid valdama inimesed, kes juhivad kohalikes omavalitsustes kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist puudutavat tegevust. Muu hulgas arutlevad autorid selle üle, kuidas neid juhte paremini toetada, arvestades seda, et enamik neist on käinud koolis ajal, mil kliimamuutuste teemasid sellisel moel ei käsitletud.

Ajakirja ülejäänud artiklid on kirjutanud projektis „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks“ osalenud teadlased. 

Ehkki Eesti koolis on juba paarkümmend aastat pööratud tähelepanu keskkonnahoiule ja kestlikule arengule, selgus 2023. aastal tehtud õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringust, et õpilased ise hindavad oma teadmisi riigi keskmisest kehvemaks ja ka nende tegevus pole vanematega võrreldes kliimahoidlikum. Selline teadmiste ja käitumise lõhe on maailmas levinud. Sama kinnitavad Piia Post, Krista Uibu, Jaanus Terasmaa, Evelin Jürgenson, Grete Arro, Anne Laius ja Velle Toll rahvusvahelisel teaduskirjandusel põhinevas artiklis, milles käsitlevad kliimamuutuste alase hariduse strateegiaid ning pakuvad lahendusi selle parandamiseks Eestis.

Ka õpetajate väljaõppes ja täienduskoolituses on vaja pöörata teemale senisest rohkem tähelepanu, sest vaatamata õpetajate huvile ja valmisolekule õpetada kliimamuutuste teemasid ei ole nad nende käsitlemiseks hästi ette valmistatud. Grete Arro, Aet Annist, Jaanus Terasmaa, Anneli Alekand, Elina Malleus-Kotšegarov ja Triinu Jesmin on oma artiklis analüüsinud eri õppeastmete õpetajaid ning jõudnud järeldusele, et nende teadmised kliimamuutustest ja jätkusuutlikkusest ei ole süsteemsed.

Kaire Jõgi, Aigi Kikkas ja Marilin Kiisa kirjutavad erinumbris oma uuringust, millest selgus, et lasteaiaõpetajad hindavad oma teadmisi kliimamuutuste põhjuste, tagajärgede ja leevendamise kohta paremaks kui teadmisi kliimamuutustega toimetuleku võimalustest.

Kolmes artiklis räägitakse kuidas luua tõhusat õppevara ning õpilaste hindamisvahendit. Kristel Uiboupin, Krista Uibu ja Piia Post esitavad oma artiklis õpilaste ilmakirjaoskuse hindamisvahendi, mida saab kasutada harrastusteaduslikus projektis osalevate õpilaste teadmiste hindamiseks. Anne Laius, Rolf Saarna ja Janari Teessar leidsid oma artiklis, et eesmärgipäraselt sõnastatud vinjettide kasutamine on tõhus vahend, et saada teavet kliimamuutusi puudutavatest arusaamadest ning suurendada märkimisväärselt õpilaste teadlikkust kliimamuutuste kohta. Janari Teessari, Miia Rannikmäe, Regina Soobardi ja Anne Laiuse artiklis näidatakse, et ringmajanduse mudeli põhimõtteid tutvustav õppematerjal aitab edendada gümnaasiumiõpilaste kliimateadlikkust ja kujundada ülekantavaid oskusi.

Erinumbris tutvustatakse ka kaht tõlkeraamatut. Velle Toll kirjutab tunnustatud keskkonnateadlase Johan Rockströmi ja tema kolleegi Mattias Klumi mõtlemapanevate fotodega ilmestatud raamatust „Suur maailm, väike planeet. Küllus planetaarsete piiride raames“ (tõlkinud Vallo Kask), Krista Uibu 2024. aastal ilmunud Graham Parkes’i tõlkeraamatust „Kuidas mõelda kliimakriisist“ (esmatrükk inglise keeles 2020, tõlkinud Krista Kallis).

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post, Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa ja Tartu Ülikooli alushariduse professor Krista Uibu.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri on eelretsenseeritav rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri (ETIS-e klassifikatsiooni alamkategooria 1.2), mida annavad välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakiri ilmub Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga keskkonnas Open Journal Systems. Ajakirja veebiväljaande ja info kaastöölistele leiab veebilehelt eha.ut.ee.