Skip to main content

Helin Semilarski kaitseb doktoritööd „An assessment of biology learning and an evaluation of biology self-perceptions by upper secondary school students related to biological literacy“

22. augustil kell 10.00 kaitseb Helin Semilarski haridusteaduse erialal doktoritööd „An assessment of biology learning and an evaluation of biology self-perceptions by upper secondary school students related to biological literacy“ („Bioloogiaalase kirjaoskuse kontseptualiseerimine ning gümnaasiumiastme õpilaste bioloogiahariduse kognitiivsete komponentide hindamine ning enesehinnangud bioloogias“).

Juhendaja:
kaasprofessor Anne Laius, Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Eleni A. Kyza, Küprose Tehnikaülikool (Küpros)

Kokkuvõte
Bioloogiahariduse peamiseks eesmärgiks on suurendada õpilaste bioloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab bioloogiaalaseid teadmisi, kognitiivseid oskusi, hoiakuid, uskumusi ning väärtusi, sh. säästva arengu põhimõtete väärtustamist (Krell & Schmidt, 2020). Kuid bioloogia ainekavasid ei ole suudetud piisavalt kiiresti täiendada uute teadus-saavutuste ja meetodite ning nn 21. sajandi kompetentsuste kujundamisega, et täita ühiskonna suurenevat nõudlust kõrge bioloogiaalase kirjaoskusega kodanike järele. Seetõttu on kooliharidusel ning bioloogiatundidel oluline roll õpilastes nende täiustunud ning uute bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste arendamisel. Käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks on uuendada ja täiendada bioloogiaalase kirjaoskuse kontseptsiooni ning hinnata gümnaasiumiõpilaste olulisemaid bioloogiaalaseid pädevusi, mille saavutamine on sätestatud 2011. aastal vastu võetud kompetentsipõhises gümnaasiumi riiklikus õppekavas, kuid mille rakendumise kohta pole piisavalt andmeid. Bioloogiaalase kirjaoskuse teoreetilise mudeli loomiseks viidi läbi vastava-sisuline teaduskirjanduse süstemaatiline analüüs. Bioloogiaalase kirjaoskuse mudelisse kuulub kuus alljärgnevat dimensiooni süstemaatilise kirjanduse analüüsi alusel: kognitiivne dimensioon; afektiivne dimensioon; jätkusuutlikkus; interdistsiplinaarsus; teadlikkus bioloogiaalastest karjääridest bioloogia kui teaduse olemus. Doktoritöö teine etapp tugines kolmel uuringul, mis viidi läbi gümnaasiumi-õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsete ja afektiivsete komponentide hindamiseks. Tulemused näitasid, et kolme gümnaasiumi-aasta jooksul nende tulemused paranesid viies ülesandes (ülesannete koguarv oli kaheksa). Õpilaste keskmised tulemused olid mõlemas uuritud klassis madalad. 12. klassi õpilased näitasid paremaid tulemusi bioloogia-alaseid teadmisi uurivates ülesannetes. Õpilaste tulemused ei paranenud probleemi lahendamise ja põhjendamise ülesannetes. Seetõttu on oluline bioloogiatundides senisest enam tähelepanu pöörata õpilaste põhjendamis-oskuse arendamisele. Saadud tulemustest selgub, et kui õpilased ei saanud bioloogiaalastest põhimõistetest ja protsessidest arusaamisel häid tulemusi, siis oli ka nende kognitiivsete oskuste tase madal. Madalate ainealaste ja kognitiivsete oskuste taga võib olla Eesti riiklik õppekava, mis rõhutab küll õpilaste erinevate kognitiivsete oskuste arendamist, kuid mida bioloogia peamiselt ainekeskne õppekava piisavalt ei toeta.

#teadus #ühiskonnale
Kaitstud doktoritööd

Gerli Silm kaitseb doktoritööd „Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts“

Jaga
08.08.2022
#teadus
Margus Pedaste

Professor Margus Pedaste jõudis maailma enimviidatud teadlaste hulka

Jaga
01.08.2022
#teadus #tunnustamine
Arvuti

Haridusteaduste instituudi digipedagoogika projekt valiti Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna nominendiks

Jaga
27.06.2022