Kasutame kaasava hariduse teadmisi iga päev
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi kaasava hariduse magistriõppekava üliõpilased Tiina Saarmas, Piret Arendi ja Kaire Roonurm räägivad oma õppimis- ja töökogemustest.
Kus te töötate ja miks otsustasite õppida kaasavat haridust?
Tiina: Mina olen Tartu Lasteaed Pääsupesas juhtivõpetaja. Kaasava hariduse õppimiseni jõudsin, kuna soovisin olla ise veel pädevam ja mõista, mida kaasav haridus päriselt tähendab.
Piret: Praegu töötan Hariduse Tugiteenuste Keskuses psühholoogina. Kaasava hariduse õppimiseni jõudsin lasteaias sobitusrühma õpetajana töötades. Lasteaia direktor jagas infot kaasava hariduse õppimisvõimaluse kohta, mida lugedes tekkis tunne, et nad ju otsivad täpselt mind!
Kaire: Olen klassiõpetaja Ülenurme gümnaasiumis. Sarnaselt Piretiga tundsin, et just kaasava hariduse õppeained olid loodud minu jaoks.
Fotol vasakult: Kaire Roonurm, Tiina Saarmas ja Piret Arendi
Mida olete õppinud kaasava hariduse õppekaval?
Tiina: Õpetajad teevad kohati tööd sisetunde järgi, aga ülikoolis hakkad mõtlema rohkem tõenduspõhisusele, võtad raamatu ja loed, kuidas oleks võimalik veel paremini toimetada. Olen kaasavat haridust õppides saanud teadmisi, kuidas õpikeskkond last rohkem toetaks ning õppinud meeskonnatööd. See on tore, et järjest rohkem lisatakse õppekavasse aineid, mis õpetavad keerulisema käitumisega laste aitamist. Tegelikult olen saanud igast õppeainest midagi oma igapäevatöösse üle võtta.
Kaire: Mind on kõnetanud andekusega seotud ained. Tavaliselt arvatakse, et kaasav haridus on ainult õpi- või käitumisraskustega õpilastega seotud, aga õppekavas on ained, mis katavad laiemalt õppimise ja arengu teemasid ning on seotud ka andekusega.
Kuna mu kursusekaaslased on enamjaolt staažikad õpetajad, tugispetsialistid või koolijuhid, siis on meil vaja end tänapäevaste teadmistega kurssi viia. Maailm muutub, meie peame muutuma koos maailmaga ning ajaga kaasas käima.
Piret: Olen õppinud põhjalikult süvenema sellesse, mida ja kuidas õpetan. Kõikidest õppeainetest sain täiendust oma tööriistakohvrisse. Kõige rohkem kõnetasid eakaaslastest eristuvate laste kaasamise ja sotsiaal-emotsionaalse käitumisega seotu. Vanemõpetaja kutse saamiseks vajalikku portfooliot kokku pannes oli põnev enda tehtud töödele tagasi vaadata ning neid kogemusi analüüsida.
Miks soovitate õppida kaasava hariduse õppekaval?
Tiina: Oluline on teada teooriat. Sa saad tegevõpetajana viia kokku, mida näed praktikuna reaalses elus ja teaduspõhise poole. Meie anname omakorda ülikoolile ka praktiku nägemuse.
Kaire: Soovitan õppekavale õppima tulla eelkõige kogenud õpetajatel. Olen nõus, et meie viime õpitu oma töökohta edasi ja samas anname ülikoolile vastu praktiku vaate. See on kui vastastikune koostöö tegevõpetajate ja ülikooli vahel.
Piret: Kaasavat haridust tasub õppima tulla, kui sa soovid teada, kuidas kaasata kõiki erinevaid lapsi ja luua neile õppimiseks sobiv keskkond. Mina olen saanud väga palju mõtteid, mida ma rakendan igapäevatöös. Ma olen selle võimaluse eest väga tänulik.
Mis või kes teile toeks on?
Tiina: Enda pere on suurim toetaja, aga ka kolleegid, lapsevanemad. See toetab ka, et tööl on mul võimalus end täiendada. Magistriõppesse astumine on mind väga toetanud ja silmi avanud.
Piret: Mind kannavad ka magistriõppes saadud teadmised, teadlikkus ning oskus pingelistel hetkedel hoida siiski oma vaimset tervist.
Kaire: Lisaks ka kursusekaaslased, kellelt saab tuge ja abi. Magistriõpe on heas mõttes mootor, mis käivitab õppimiseperioodi - ega me pidevalt õpi, aga kui sessioon algab, oleme heas mõttes omas mullis ja ma alati ootan juba koolinädalat, et saaks omasuguste sekka. Kui meil on seminarid või loengud, siis sealt ei puudu mitte ükski inimene ja kõik on pea alati kohal.
Mida peate oma töö juures oluliseks?
Tiina: Lasteaed on see koht, mis paneb lapse oskustele aluse ja minul on võimalus last aidata, toetada. Läbi kaasava hariduse olen püüdnud jõuda päriselt iga lapseni.
Piret: Kõige olulisem on laste heaolu. Enda ametist lähtuvalt pean oluliseks oskust kuulata, aru saada, vajadusel nõu anda ja olla toeks. Lisaks pean tähtsaks õpitu rakendamist ja kogemuste jagamist.
Kaire: Klassiõpetajana on lapsed minuga kuni viis aastat koos ja oluline on, kuidas neid toetada kaasava hariduse kontekstis. Oluline on varajane märkamine, sekkumine ja toetamine, et iga õpilane tunneks, et ta on kaasatud ja et ta pole üksi.
Mis teile oma töö juures kõige rohkem meeldib?
Piret: Teen enda unistuste tööd ning mulle meeldib kõik sellega seonduv. Ma olen lastele toeks nende sotsiaalsete, emotsionaalsete ja käitumisraskuste puhul. Mulle meeldib kuuluda erinevatesse meeskondadesse ja teha koostööd nii lasteaia personali kui ka lapsevanematega.
Tiina: Võimalus olla minul loov ja lasta lastel olla loov. Lasteaiaõpetaja töö on rutiin, mille sees on ka rutiinitus, sest ükski päev ei ole teise päevaga samasugune. Ma ei kujuta ennast ühtegi teist tööd tegemas ette. Mulle meeldib laste siirus, see kui ausad nad on.
Kaire: Olen teistega nõus. Kui õpilased tulevad mu juurest läbi, huvituvad ja küsivad, mis ma täna teen või kohtun kooliväliselt aastaid hiljem õpilasega, kellega olen vaeva näinud ja ta rõõmsa näoga mind tervitab, siis ma tunnen tänulikkust.
Kaasava hariduse õppekavale kandideerimiseks saab avaldusi esitada 26. juunini.
Kandideeri või loe õppekava kohta lähemalt kodulehelt.
