Mitme aine õpetaja on suur väärtus
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava üliõpilased Minna Marleen Meremaa, Kertu Säinas ja vilistlane Anni Remmelgas räägivad oma kogemustest õpingutel ja tööelus.
Kus te praegu töötate?
Minna Marleen: Tartu Tamme koolis inglise keele õpetajana.
Kertu: Töötan Jõgeva põhikoolis sotsiaalpedagoogina.
Anni: Mina olen Tartu Hiie koolis 7. klasside klassijuhataja.
Kuidas jõudsite põhikooli mitme aine õpetaja õppekavale õppima?
Anni: Alustasin oma õpinguid Tallinna Ülikoolis pedagoogika erialal. Bakalaureuseõpingute ajal spetsialiseerusin inimeseõpetusele ja ajaloole. Minu jaoks oli loogiline jätkata õpinguid Tartu Ülikooli magistrantuuris – astusin haridusteaduste instituudis sellisele huvitavale erialale nagu põhikooli mitme aine õpetaja. Magistriõppes spetsialiseerusin lisaks sotsiaalpedagoogikale. Minu jaoks oli suur pluss see, et oli võimalik sessioonõppes õppida. Tänu sellele sain Tallinna Ülikoolis alustatu lõpule viia.
Minna Marleen: Õppisin bakalaureuseõppes Tartu Ülikoolis humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamist põhikoolis ja spetsialiseerusin inglise keelele. Haridusteaduste instituut sai mulle koduseks, tundsin õppejõude, üliõpilasi ja teadsin, et tahan kindlasti siin magistriõpet jätkata. Magistrantuuris võtsin juurde sotsiaalpedagoogika suuna, sest lisaks võimalusele sotsiaalpedagoogina töötada, on need teadmised vajalikud ükskõik, mis alal sa hariduses töötad.
Kertu: Esialgu õppisin humanitaaraineid inglise keele ja sotsiaalpedagoogikaga. Magistrantuuris soovisin võtta sinna juurde inimeseõpetuse õpetaja eriala. Kuna sotsiaalpedagoogi töös on pigem rasked teemad, siis ma soovisin saada vahelduse võimalust ka klassi ees seista ja inimeseõpetust õpetada.
Miks valisite just selle õppekava?
Anni: Õppekaval saab valida 15 eriala seast. Magistrikraad, õpetaja 7. taseme kutse ja sotsiaalpedagoogi 6. taseme kutse. Rõhutan just sotsiaalpedagoogika teadmiste olulisust. Koolis on väga raske ilma sotsiaalpedagoogika teadmisteta hakkama saada.
Minna Marleen: Õppekava annab laialdased teadmised ja sul on võimalus saada mitmel alal spetsialistiks. Milline suur väärtus on koolile inimene, kes õpib mitme aine õpetajaks!
Kertu: Valikut on palju ja sa saad jooksvalt mõne aine näiteks juurde võtta, kui tunned, et sul oleks jaksu. Õppekaval õppimine on mulle väga palju juurde andnud. On olnud küll raske, aga ma ei vahetaks seda kogemust millegi vastu.
Kuidas olete saanud oma töös rakendada ülikoolist saadud teadmisi?
Kertu: Pärast igat õppesessiooni sain mõne mõtte, mida kohe praktikas kasutada. Ma olen sotsiaalpedagoog ja minu põhitöö on kontakti saamine lastega. Vahepeal ikka olen olnud keerulise ülesande ees, aga siis sain koolist mõne hea nipi, mida proovida. Õpingud ei ole ainult teoreetiline jutt, vaid kõike saab kohe ka katsetada.
Anni: Ülikoolist õpitud teoreetilisi teadmisi ning praktikatel saadud kogemusi ja omandatud oskusi läheb koolis tarvis iga päev.
Mis teile oma töö juures meeldib?
Minna Marleen: Alles rääkisin oma sõbraga, kes ei tööta õpetajana, ja küsisin, kuidas tööpäev läks. Ta vastas, et nagu kontoris ikka. Minul seevastu toimub iga päev nii palju ja saan alati pikalt muljetada oma päevast. Lisaks õpin iga päev midagi uut juurde.
Anni: Iga päev on erinev, tore ja positiivne.
Minna Marleen: Isegi, kui ärkad kehva tujuga, siis koolist tuleb nii palju positiivset energiat!
Kertu: Mulle väga meeldib mu töö. Pead küll olema kõigeks valmis - see on põnev, hoiab erksana.
Mis teid toetab oma tööd tehes?
Kertu: Minul on vedanud, töötan koolis, kus on toetavad juhtkond ja kolleegid ning toredad õpilased. Meil on koolis võimalik saada supervisiooni ja mind on see aidanud.
Minna Marleen: Kindlasti ka kursusekaaslased ja tudengid, kellega saab kogemusi jagada. Teine asi on julgus minna ja jagada. Teinekord püüad enda jaoks probleemi pisendada, aga kui räägid sellest kolleegidele, siis saad emotsiooni välja elada ning kiiremini edasi liikuda.
Anni: See, et me suhtleme kursusekaaslastega edasi ka pärast ülikooli lõpetamist. Me toetame üksteist.
Milline inimene sobib õpetajaks ja milline sotsiaalpedagoogiks?
Kertu: Inimene, kes ise tahab õpetaja olla. See soov peab tulema kuskilt enda seest.
Anni: Inimene peab soovima töötada lastega. Samuti innovaatilisus ja muutustega kaasa minemine. Õpetaja ja sotsiaalpedagoogi töös on oluline oskus ja tahe märgata, enese hoidmine ja läbipõlemise vältimine.
Minna Marleen: Toon märksõnadena välja huumori, siiruse ja paindlikkuse. Pead oskama leida erinevaid lahendusi.
Lõpetuseks kirjeldage palun ühte meeldejäävat juhtumit oma tööpäevast.
Minna Marleen: Miski enam tööl väga ei üllatagi. Toredad naljad on olnud näiteks esimesel aprillil, kui rühmad vahetasid end ära või kollektiivselt teesklesid minestamist. Teinekord näiteks jääb õpilane spikerdamisega vahele, aga ta on hoopis sinu peale pahane, sest ta ei saanud veel spikrit kasutadagi.
Mul on olnud ka näiteks nii, et 8. klassi poisid, kes muidu on sellised lahedad tüübid, tõstavad inglise keele tunnis kenasti käe ja soovivad vastata või lugeda. Sel hetkel tunnen, et olen midagi õpetajana hästi teinud.
Anni: Aasta aega tagasi läksin rahumeeli kooli. Alles tööle kohale jõudes avastasin, et mu koolikott jäi koju. Rääkisin õpilastele ausalt, et seekord jäid hoopis õpetaja kooliasjad koju.
Kertu: Millest ma ise tunnen kõige rohkem rõõmu on see, kui proovin tükk aega õpilasega kontakti saada – seisan juba pea peal, aga tulemust ei ole. Ja kui ma siis leian mingi lahenduse ning saan temaga vestlusesse, oi kui palju rõõmu see toob.
Vasakult: Kertu Säinas, Minna Marleen Meremaa ja Anni Remmelgas
Haridusteaduste instituuti sisseastumise kohta loe lähemalt siit.
Põhikooli mitme aine õpetaja õppekavale sisseastumiseks saab avaldusi esitada 1. veebruarist 26. juunini.
