Eripedagoogika või logopeedia magistritöö ja -eksam

Selle üle on võimalik mõelda magistritõppe I aastal. Kaasa aitavad ained SVHI.03.042. Uurimistöö metodoloogia ja SVHI.03.043 Magistriseminar.

Magistritöö kirjutamise kasuks võiks otsustada, kui magistriseminari sooritus oli edukas, mis näitab üliõpilase häid eeldusi teadustöö tegemiseks, ja tekkis tunne, et teadustöö võib olla põnev.

Soovi teha lõpueksam või lõputöö saab üliõpilane väljendada registreerudes teise semestri lõpus hiljemalt 31. maiks vastavalt kas õppeainele SVHI.03.048 Magistrieksam või SVHI.03.047 Magistritöö.

Teema peale võiks mõtlema hakata juba magistriõppesse astumisel. Selleks tasub lugeda erialast kirjandust, viia ennast kurssi teemadega, millel on kaitstud viimasel ajal magistritöid, mõnda tööd ka lugeda (kõik saadaval netis). Praktikute puhul võib teema tuleneda ka praktilisest probleemist, millele on vaja leida uuringule põhinevat lahendust ja/või  mille lahendamiseks napib infot.

Vt loetelu eripedagoogika osakonnas kaitstud bakalaureuse- ja magistritööde kohta:

Eripedagoogika osakonnas kaitstud lõputööd (1973-1997)

Eripedagoogika osakonnas kaitstud lõputööd (alates 1998)

Haridusteaduste instituudi õppejõudude teemad on iga õppeaasta algul uuendatuna kättesaadavad sellel veebilehel.

Juhendaja ja teema tuleb valida hiljemalt kaitsmisele eelneva õppeaasta 31. maiks. Valik võib, aga ei pea ühtima Magistriseminari uurimisrühmas käsitletud teemaga ja rühma juhendajaga. 

Juhendaja valikul tuleks lähtuda huvipakkuvast teemavaldkonnast. Juhendaja on üldjuhul osakonna õppejõud, valida saab ka teisi ülikooli õppejõude või doktorante, kui nende juhendatavad teemad pakuvad huvi ja neilt saadakse nõusolek juhendamiseks. Juhendaja võib olla ka väljastpoolt ülikooli (nt tugev praktik). Sel juhul tuleb leida vastutav juhendaja instituudi õppejõudude hulgast. Välisjuhendaja valikuks ja ülikoolipoolse vastutava juhendaja leidmiseks konsulteerige programmijuht Pille Häidkindiga või eriala õppejõududega. Töö teema peaks olema seotud õpitava erialaga. 

Magistritöö teema täpsustub koostöös juhendajaga. Oma teema ja selle uurimise idee on teretulnud, kuid valmis tuleb olla selle kohandamiseks juhendava õppejõu käsiolevate uurimisprojektidega. Mistahes teema juhendamist eeldada ei saa.

 
Magistritööd võib erandjuhul kirjutada ka paaris. Seda otsustab juhendaja sõltuvalt kavandatava uuringu eripärast. Paaristöö on mahukam uurimus (mõlema autori panus on 15 EAP), mille puhul andmekogumine ja /või –analüüs on mahukam ja keerukam, teoreetiline alus põhjalikumalt käsitletud. Töö pikkus peab vastama juhendis fikseeritud mahule, st ei erine üksi kirjutatud töö mahust.
 

Pärast juhendaja valikut jätkub koostöö temaga magistritöö projekti koostamiseks: täpsustatakse uurimisprobleem, juhendaja annab soovitusi teemakohase kirjanduse valikuks ja leidmiseks, aitab valida uurimismeetodit ja suunab valimi koostamisel. 

Juhendamine toimub individuaalselt või seminari vormis uurimisrühmas. Juhendamise sagedus ja vorm (zoomis, skaibis, vahetus kontaktis, kirja teel vms) lepitakse kokku ühiselt.

Sügissemestril on põhiraskus tööl kirjandusega, mis jätkub paralleelselt töö valmimisega kevadsemestril. Juhendajalt on võimalik saada soovitusi lugemissuundade kohta (milliseid alustekste lugeda, millest alustada, millised allteemad seostuvad töö teemaga). Kindlasti tuleb otsida teadusartikleid ise, kasutades TÜ raamatukogu andmebaase. 

Üliõpilase ja juhendaja(te) poolt digiallkirjastatud magistritöö projekt tuleb esitada õppekorralduse spetsialistile 31. oktoobriks. Arvestatud projekti eest saab 3 EAP. Sügissemestril esitatatud projekti alusel on tööd võimalik kaitsta sama õppeaasta kevadsemestril. 

Projektis täpsustub lõplikult teema, uurimisküsimused ja hüpoteesid, meetod.

Enne kinnitamist juhendaja(d) vajadusel parandavad ja kommenteerivad projekti. 
Pärast projekti esitamist retsenseerib projekti veel üks õppejõud, kelle määrab magistritööde kaitsmiskomisjoni esimees. Retsensent edastab oma parandused üliõpilasele ja juhendajale kahe nädala jooksul. Üliõpilane parandab projekti ja esitab selle ühe nädala jooksul elektroonsel kujul koos kõigi vajalike digiallkirjadega uuesti õppekorraldusspetsialistile.

Andmete kogumisega võib alustada juba sügissemestril, töö jätkub kevadsemestril, mil toimub ka andmete analüüs ja töö kirjutamine. Kuna magistriõpe on tihe, sisaldades palju praktikaid, tuleb aega koostöös juhendajaga hoolega planeerida. 

Magistritööde kaitsmine toimub juunis või jaanuaris (vastavalt projekti esitamise ajale).

Magistritöö ajalise valmimise eeldusteks on hea ajaplaneerimisoskus ja tihe koostöö juhendajaga.

EDU!
 

Teema peale võiks mõtlema hakata juba magistriõppesse astumisel. Selleks tasub lugeda erialast kirjandust, viia ennast kurssi teemadega, millel on kaitstud viimasel ajal magistritöid, mõnda tööd ka lugeda (kõik saadaval netis). Teema võib tuleneda ka praktilisest probleemist, millele on vaja leida uuringule põhinevat lahendust ja/või mille lahendamiseks napib infot. Hea kujutlus magistritöö teemast on kasuks sisseastumisvestlusel.

Teema ja juhendaja valikule aitab kaasa sügissemestril toimuv haridusteaduste instituudi teemalaat, kus õppejõud ja doktorandid tutvustavad oma uurimisvaldkondi ja juhendatavaid teemasid (info laada toimumise kohta saadetakse meililistide kaudu). Teemalaat võiks huvi pakkuda nii bakalaureuseõppe viimase aasta üliõpilastele (tulevastele magistriüliõpilastele) kui ka I aasta magistriüliõpilastele.

Juhendaja tuleb valida magistriõppe I aasta sügissemestril (täpne kuupäev vt eripedagoogika osakonna akadeemilisest kalendrist). Juhendaja esitab õppekorraldusspetsialistile nimekirja enda uutest juhendatavatest, mille alusel vormistatakse registreerimisleht. Nädala jooksul annab üliõpilane sellele õppekorraldusspetsialisti juures allkirja, mis kinnitab kokkulepet tema ja juhendaja vahel. Instituudi juhataja kinnitab juhendajad ja seejärel kantakse juhendaja(te) nimed ka ÕIS-i.

Juhendaja valikul tuleks lähtuda huvipakkuvast teemavaldkonnast. Juhendaja on üldjuhul osakonna õppejõud, valida saab ka teisi ülikooli õppejõude või doktorante, kui nende juhendatavad teemad pakuvad huvi ja neilt saadakse nõusolek juhendamiseks. Juhendaja võib olla ka väljastpoolt ülikooli (nt tugev praktik). Sel juhul tuleb valik kooskõlastada osakonna magistritööde kaitsmiskomisjon esimehega. Reeglina määratakse sel juhul tööle kaasjuhendaja instituudi õppejõudude hulgast. Töö teema peaks olema seotud õpitava erialaga. Haridusteaduste instituudi õppejõudude teemad on iga õppeaasta algul uuendatuna kättesaadavad haridusteaduste instituudi kodulehel. Eripedagoogika osakonna õppejõudude slaidid teemade kohta on väljas siin.

Magistritöö teema täpsustub koostöös juhendajaga. Oma teema ja selle uurimise idee on teretulnud, kuid valmis tuleb olla selle kohandamiseks juhendava õppejõu käsiolevate uurimisprojektidega. Mistahes teema juhendamist eeldada ei saa.

Pärast juhendaja valikut jätkub koostöö temaga, et täpsustada uurimisprobleemi, saada soovitusi teemakohase kirjanduse valikuks ja leidmiseks, valida uurimismeetod ja koostada valim.

Töö kirjandusega

Põhiraskus on I aastal, kuid jätkub paralleelselt töö valmimisega. Juhendajalt on võimalik saada soovitusi lugemissuundade kohta (milliseid alustekste lugeda, millest alustada, millised allteemad seostuvad töö teemaga). Kindlasti tuleb otsida teadusartikleid ise, kasutades TÜ raamatukogu andmebaase.

Kevadsemestril toimuv aine HTEP02.107 Uurimistöö metodoloogia (algab üldjuhul märtsis) toetab magistritöö valmimist uurimistöö ja andmeanalüüsi meetodite valikul. Selle aine raames tuleb arvestuse saamiseks koostada magistritöö esialgne projekt. Selle valmimiseks on vaja teha nii sügis- kui ka kevadsemestril koostööd juhendajaga.

NB! On võimalik, et juhendaja suunab üliõpilase kohe I aastal andmeid koguma. See toimub juhul, kui mingi käimasoleva uurimisprojekti raames meetod on juba olemas. Tavaliselt jääb andmekogumise põhiraskus II aastale.

Juhendamine toimub individuaalselt või seminari vormis uurimisrühmas. Kohtumised lepitakse kokku ühiselt, algatajaks õppejõud või üliõpilane. Kindlasti on vajalikud reaalselt toimuvad arutelud (meili teel juhendamine ei ole valdav koostöövorm).

I aastal tehtava töö maht on 8 EAP, mis kantakse sisse järgmise aasta sügissemestril arvestatud magistritöö projekti alusel.

Üliõpilase ja juhendaja(te) poolt digiallkirjastatud magistritöö lõplik projekt tuleb esitada õppekorralduse spetsialistile vastavalt akadeemilises kalendris olevale kuupäevale. Sel juhul on tööd võimalik kaitsta sama õppeaasta kevadsemestril. Projekti vormi ja koostamise juhendi leiad siit. 

Projekti aluseks on I aasta kevadsemestril koostatud esialgne projekt. Projektis kajastub terve I aasta töö magistritöö valmimiseks, eriti loetud teemakohane kirjandus. Teemavaliku põhjenduses on vaja kirjandusele toetudes avada uurimisprobleem (miks seda teemat uuritakse, kuidas eesmärgini on jõutud), toetudes loetud teaduskirjandusele. Teemavaliku põhjenduses on viited loetud allikatele, kasutatud allikate loetelu. Teemavaliku põhjendus on esialgne struktureeritud ülevaade uurimisteema teoreetilistest alustest.

Projektis täpsustub lõplikult teema, uurimisküsimused ja hüpoteesid, meetod (saab arvestada kevadel läbitud uurimismeetodite aine õppejõudude tagasisidet).

Enne kinnitamist juhendaja(d) vajadusel parandavad ja kommenteerivad projekti.

Pärast projekti esitamist retsenseerib projekti veel üks õppejõud, kelle määrab magistritööde kaitsmiskomisjoni esimees. Retsensent edastab oma parandused üliõpilasele ja juhendajale kahe nädala jooksul. Üliõpilane parandab projekti ja esitab selle ühe nädala jooksul elektroonsel kujul koos digiallkirjadega uuesti õppekorraldusspetsialistile.

II aastal on põhirõhk andmete kogumisel ja analüüsil, millel järgneb töö kirjutamine. Kuna õppekava on magistriõppes tihe, sisaldades praktikaid, tuleb aega koostöös juhendajaga hoolega planeerida. Seetõttu on vaja võimalikult palju ära teha I aastal (vt punkt 3 töö kirjandusega, andmekogumine).

Magistritööde kaitsmine toimub üldjuhul juunis, erandkorras jaanuaris (projekti esitamise aeg sel juhul märtsi lõpp-aprilli algus, vt akadeemiline kalender).