Uurimisrühma liige Äli Leijen rõhutas vajadust ühtlustada mõistete ruum: „Peaksime Eestis selgemalt kokku leppima, mida kaasav haridus tähendab ja paremini läbi mõtlema, millised hariduskorralduslikud lahendused seda kõige paremini toetavad. Raport annab põhjaliku ülevaate erinevate sihtrühmade hoiakutest ja kogemustest, millele on hea järgnevaid samme kavandades tugineda.“
Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg tõi esile uuringu olulisust kaasava hariduse tuleviku vaates: "Kaasav haridus on võti, mis tagab igale lapsele võimaluse saada kvaliteetset haridust. Tähtis on õpilase võimete suurim väljaarendamine ja laiema ühiskondliku sidususe suurendamine. Meie eesmärk on tugevdada olemasolevat korraldust ja tagada, et igal lapsel oleks tema vajadustele vastav hariduskorraldus ning juurdepääs vajalikele tugiteenustele. Uuringu tulemused annavad meile kindlustunde, et liigume õiges suunas, kuid saame teha veelgi rohkem aga ka senisest nutikamalt, et iga laps tunneks end koolis toetatuna."
Uuringust selgub, et koolides ja lasteaedades on suurenenud teadlikkus kaasava hariduse väärtustest ja ollakse kaasamise idee suhtes positiivselt meelestatud, mis loob head eeldused praktikat parandavateks sammudeks. Uuring toob esile ka vajaduse vaadata kaasamise soosimiseks üle tänase haridustoetuse täpsem sihitamine, parendada oluliselt koolitasandi koostööd, investeerida tugiteenuste mahu suurendamisse, õppevarasse ning eelkõige õpetajate jõustamisse.
Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuring viidi läbi ajavahemikus jaanuar 2023 kuni juuni 2024. Uuringu lõppraport on leitav siit. avaneb uues vahekaardis
Kaasav haridus on Eesti hariduskorralduse juhtiv põhimõte, mis sõnastati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses aastal 2010.
